Tere.
Lasin siis eile õhtul nii vaimusilma eest läbi hammassektori ehituse ja plussid miinused kui ka tagasipõrke rulliku plussid miinused, parandage kui midagi valesti mõtlesin: Hammassektor- lihtne ehitada, tagab praktiliselt 100%, et kaigas tagasi ei lenda kui teha hambad ca 10mm laiad. Vajab hamba pikkuses söötekolul ühtlase ristlõikega osa, kui hakkida selliseid vihtasi nagu ma ühe lepa läbi lasin siis võib äkki need pened oksad hammaste vahele kinni jääda. Rullik- töömahukam ehitus, võib juhtuda, et uue kaika sisselükkamisel põrkub eelmise kaika peenem jupp vahelt välja. Tegelikult kisub rulliku poole kuna loodan salamisi, et kui nii ülemine kui vasturullik katta veel kummiga vähendab see oluliselt kuiva kaigaste vibratsiooni, see on kõige ebamugavam hakketööde juures.
Veel korra nurga all teost, kui mälu ei peta on vene kombainid vilja väljalaadimise tigu nurga all, seda küll mingi 20 - 30 kraadi (minul oleks vaja ca 70 kraadi) ja see viljatigu suutis 1,5 tonni vilja ca 5 minutiga autokasti kühveldada. Kui seda kombaini teise külje pealt vaadata siis rebjaki omanikud saaksid sealt labadega kett transportööri klotside edasi toimetamiseks, ilmselt tuleb labad natuke maha lõigata ja väheke laiemaks teha. See vilja toimetamine kombaini kõhu alt üles punkrisse on üsnagi huvitav lahendus, igal pool 90 kraadised nurgad. Võin küll raskelt eksida aga vist oli nii, et kombaini kõhu all kogub vilja kokku tigu ja lükkab selle kett transportööri peale, see veab vilja üles punkri juurde ja sealt edasi toimetab jälle tigu ja kogu seda kolmikut liigutati ühe rihmarattaga
Võiksid proovida kasutada mingit väiksemat sorti hea haarduvusega kummiratast. Kui oleks kuskilt sellist madalat laia profiili ja hea mustriga asja võtta. Veel parem oleks, kui alumine osa on ka rullikumoodi asjandus. Et materjal jookseb seal kahe rulliku vahelt läbi.
Tere.
ütleme, et vilja jah päris üheselt hakkega võrrelda ei saa, ta lihtsalt peenem, aga olen ise viljavõtul osalenud ja õhtused punkritäied seisid väga terava koonusena püsti, seal sees ju omrohi kõlkad ja muud jäänused ka veel seega kombainis oleva vilja kohta voolavuset ei olnud juttugi.
(28-07-2017, 13:40 PM)amatöör1 Kirjutas: Tere.
ütleme, et vilja jah päris üheselt hakkega võrrelda ei saa, ta lihtsalt peenem, aga olen ise viljavõtul osalenud ja õhtused punkritäied seisid väga terava koonusena püsti, seal sees ju omrohi kõlkad ja muud jäänused ka veel seega kombainis oleva vilja kohta voolavuset ei olnud juttugi.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-08-2017, 08:26 AM ja muutjaks oli amatöör1.)
Tere.
Ilmselt on keegi Teist juba valmistanud töötava hakke etteveo teo, seega ei tahaks hakata jalgratast leiutama ja saaks anutud teemal natuke juhiseid. Ise kaalusin siin mitmeid võimalusi antud asja teostamiseks. Hetkel jäi sõelale selline odavam ja lihtsamalt teostatav variant. Osta laiasi sebe M24 välismõõt 72 mm, sektor välja lõigata, painutada ja võlli peale keevitada. Kahtlen ainult antud seibi välismõõdus, et äkki jääb väheks. kiire tuulamine netis aga suuremaid seibe ei pakkunud. Palun Teie poolseid arvamusi ja ideesi kuidas ise olete antud teema lahendanud või plaanite lahendada. Kas hakke etteveo teo samm peaks olema võimalikult suur? Minule sobiva teo eripära seisneb selles et pikkus peaks olema 4m.
Olen teinud 160mm läbimõõduga ja 5m pikkuse hakke teo. Seibid lõikasin plasmaga 10mm paksusest materjalist. Sektorit välja lõikama ei pea vaid lihtsalt seib küljelt lahti lõigata. Seibid omavahel kokku keevitada ja siis spiraaliks venitada ( mina tõmbasin telfriga).
Hakketigu peab tugev olema ja teovõll täis rauast( toru jääb nõrgaks).
Ilmselt on keegi Teist juba valmistanud töötava hakke etteveo teo, seega ei tahaks hakata jalgratast leiutama ja saaks anutud teemal natuke juhiseid. Ise kaalusin siin mitmeid võimalusi antud asja teostamiseks. Hetkel jäi sõelale selline odavam ja lihtsamalt teostatav variant. Osta laiasi sebe M24 välismõõt 72 mm, sektor välja lõigata, painutada ja võlli peale keevitada. Kahtlen ainult antud seibi välismõõdus, et äkki jääb väheks. kiire tuulamine netis aga suuremaid seibe ei pakkunud. Palun Teie poolseid arvamusi ja ideesi kuidas ise olete antud teema lahendanud või plaanite lahendada. Kas hakke etteveo teo samm peaks olema võimalikult suur? Minule sobiva teo eripära seisneb selles et pikkus peaks olema 4m.
minu teo samm peaks olema 100mm ja läbimõõt ka 100mm ja kolu ise 130mm vist.mina lasin ksf vootele-l arvutis ühe ringi spiraali välja joonistada ja tegin selle järgi,sabloon garaazis praegugi alles.teo võll ise 3/4 veetoru.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-08-2017, 13:41 PM ja muutjaks oli veix__.)
10 mm paksus tundub ikka liialt üle pingutatud, mingitel suurtel 1000+ kW tööstuslikel süsteemidel on midagi sellist, kus päevas tonnide viisi haket läbi käib. Ja võll ei ole neil ka täismetallist.
Kui seal nii hirmsad jõud peaks tekkima, et kindlasti 10 mm paksust ja täismetallist võlli vaja, siis peaks seal ka olema päris "jõhvikad" laagrid.
(01-08-2017, 13:41 PM)veix__ Kirjutas: 10 mm paksus tundub ikka liialt üle pingutatud, mingitel suurtel 1000+ kW tööstuslikel süsteemidel on midagi sellist, kus päevas tonnide viisi haket läbi käib. Ja võll ei ole neil ka täismetallist.
Kui seal nii hirmsad jõud peaks tekkima, et kindlasti 10 mm paksust ja täismetallist võlli vaja, siis peaks seal ka olema päris "jõhvikad" laagrid.
Ongi 500 kw. Aga kui sa teaksid asjast rohkem siis peaks ka seda teadma, et hakketeo ainukesed laagrid on reduktoris.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-08-2017, 15:36 PM ja muutjaks oli amatöör1.)
Tere.
Ilmselt siis minu plaanitud seibidest vidin jääb armetuks. Pelgasin ära teo mida pakuti nö. aitähh eest, selle pikkus paras ja teo enda läbimõõt 180mm hirmsalt raske kolakas. Teo korpuseks peaks sel juhul kasutama juba DN 200 toru, mis teeb antud vidina veelgi jubedamaks. Ruumi muidugi selle kolaka jaoks oleks aga natuke nadi vaadata kuidas tigu praktiliselt katlast 10 korda suurem. Pildil siis pakutud tigu. Muska 71 palun ütle kas sinu tigu tuleks toime sellise hakkega mis pildil? Vaatasin, et kaubanduses liigub seibe välisläbimõõduga 92mm seega vahe 100mm polegi eriti suur ja saaks asja toimetama
(01-08-2017, 14:37 PM)autojuht Kirjutas: Aga kui sa teaksid asjast rohkem siis peaks ka seda teadma, et hakketeo ainukesed laagrid on reduktoris.
Tegeletud nende seadmetega küll ja teises otsas ka laager olnud, kas just kuul/rulllaager (suurematel ikka on), aga vahel puks (toroplast vms), kuid mis see puks muud on kui liugelaager.
(01-08-2017, 14:37 PM)autojuht Kirjutas: Aga kui sa teaksid asjast rohkem siis peaks ka seda teadma, et hakketeo ainukesed laagrid on reduktoris.
Tegeletud nende seadmetega küll ja teises otsas ka laager olnud, kas just kuul/rulllaager (suurematel ikka on), aga vahel puks (toroplast vms), kuid mis see puks muud on kui liugelaager.
Teine ots ulatub põletisse ja seal ei saa ei laagrit ega puksi olla.
Aru ma ei mõista, miks lindiga ettevedu ei tee? Viimase otsa sõidab hake mööda liugteed ahju. Ülimalt lihtne ja lollikindel. Ei vaja kontrollitud suurusega haket ega ka teab mis tigu või tehnoloogiat ehituseks.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-08-2017, 19:46 PM ja muutjaks oli veix__.)
(01-08-2017, 16:28 PM)autojuht Kirjutas: Teine ots ulatub põletisse ja seal ei saa ei laagrit ega puksi olla.
Kui põletisse minevast teost rääkida, siis küll jah. Harilikult 1 ja sama tigu ei too laost ja ei lükka põletisse, vaid tigusid on mitu, sealhulgas kindlasti ka tuleohutuse kaalutlustel. Suurematel süsteemidel vahel ka kui laost punkrini etteanne võib teoga (tigudega) olla, siis punkrist katlasse lükkab hüdraulika.
(01-08-2017, 15:25 PM)amatöör1 Kirjutas: Tere.
Ilmselt siis minu plaanitud seibidest vidin jääb armetuks. Pelgasin ära teo mida pakuti nö. aitähh eest, selle pikkus paras ja teo enda läbimõõt 180mm hirmsalt raske kolakas. Teo korpuseks peaks sel juhul kasutama juba DN 200 toru, mis teeb antud vidina veelgi jubedamaks. Ruumi muidugi selle kolaka jaoks oleks aga natuke nadi vaadata kuidas tigu praktiliselt katlast 10 korda suurem. Pildil siis pakutud tigu. Muska 71 palun ütle kas sinu tigu tuleks toime sellise hakkega mis pildil? Vaatasin, et kaubanduses liigub seibe välisläbimõõduga 92mm seega vahe 100mm polegi eriti suur ja saaks asja toimetama
pakun,et sööb ikka.mul teadlikult kolu suurem kui tigu ja suuremad tükid mahuvad kenasti ka teo vahelt läbi.tööstuslik mida suurtes katlamajades kasutatakse jääb minu teole suureks.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-08-2017, 08:18 AM ja muutjaks oli amatöör1.)
Tere
Viplala, kaalusin ka seda lindi varianti, seda on tunduvalt lihtsam teha, ainult paar puudust minu jaoks. Plaanisin, et tigu või mis iganes toob hakke otse mahutist ja lükkab selle eelpõleti uksest sisse, hake põleb kald resti peal. Kui seal kaldrestil liig suur hunnik hatet lükkab see metallplaadikest mis lõpulülitiga ühenduses ja seiskab hakke pealeande, põleb vähemaks jääb hunnik madalamaks ja lülitab etteande uuesti tööle. Lindi puhul peab hake ülalt alla pudenema ja tuli sinder ronib ikka ülespoole, teo puhul on paigutus nii, et teo mahuti poolne ots on madalamal, seega minu arust natuke ohutum värk. Teo korpuse sees vaevalt tuli 4 meetrit edasi ronib, nii kuiva haket ei saa elu seeski ja eks seal teki ka põlemiseks vajalik õhu puudujääk. Sai siis eile õhtul kolm 92 mm välisläbimõõduga seibi linnast kaasa haaratud ja ja õhtul kodus teo tegemist harjutatud. Jah ainult kruustangide ja torutangidega seda välja ei areta, vaja siiski mingi rakis pressi alla ehitada. Selle teo suhtes tuleb natukeseks eg maha võtta, nats maad kuulata ja kui tõesti muud ei aita siis omal teha. Olen nii vaimusilmas ka kõiki muid etteande värke kaalunud küll hüdrosilindrit, küll mingit sõnnikutransportööri taolist aretist, jne. Isegi oli idee vaadata vanarauast mingid spiraal vedrud need sirgemaks venitada ja teo asemel kasutada, aga selle variandi puhul ummistab hake selle ära ja ei vea edasi
Kui tigu on hakkega kaetud, siis tuli ei lähe mööda tigu lattu. Kui aga laos teo koht "kuivale" ja tigu tühjaks jääb ning laopoolne ots vabaks, siis võib küll ja seda võibolla isegi mitte otseselt niimoodi, et tuli tasapisi roomab edasi, vaid olenevalt konkreetsest süsteemist kui teost täiega õhku peale tõmbab, võib koldes kaduda alarõhk ja hakkab leeki mööda tigu väljapoole peksma. Sellises pikas torus kus ühel pool on puugaas (mis end katlast väljapoole surub) ja teisel pool vaba hapnik, on ka puugaasiplahvatused kerged tekkima.
seisva teoga ronib tuli jah mahuti poole,selle vastu rohi on vahaventiil ja veeanum peale.mul ka roninud tuli mõned korrad kolusse peale kütmise lõppu siis kui kustutamine veega oli kehva.sinna on ka võimalik termolüliti peale panna,et kui üle võlli kuumus läheb siis hakkab pasun üürgama või tuli põlema.
Tere.
Peale läbirääkimisi sain eile õhtul ühe etteveo teo omanikuks, väike pildike kah. Teo läbimõõt 90mm, samm 90mm, pikkus ca 3,7m, teo laba paksus 2,5mm. Palve nüüd Teile, millise läbimõõduga toru kasutada korpuseks. Ise arvan, et DN100 liiga tihedalt teo peal, valikuks siis veel DN125 või 150, viimane vist liig jäme ja tigu ei hakka haket edasi toimetama.DN125 no see teo vahe peaaegu vast paras, võivad tekkida ummistused kui palju peenet oksamassi hakkurist läbi lasta, need peened nii pastaka tina jämedused jupid tikuvad jääma ca 5 - 8 mm pikkusteks. Palun väga Teie arvamust korpuse valiku puhul, arvéstades, et hake ei ole just eriti viisaka mõõtudega.
