Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

Vot see on normaalne hakkur https://www.youtube.com/watch?v=mkqovIEfC74 ,minuteada eestis arboristid ja muud teenust pakkuvad tegelased kasutavad jus sellist ja ka mul nüüd selline ja algu aastatel oli ka kolu püsti ja no ei olnud meeldiv...
Siin alates 55 sek näitab seda jagajat ja sellega peaks saama saepuru lasta https://www.youtube.com/watch?v=6mAV7PQCXW8
Vasta

(10-09-2022, 09:05 AM)muska71 Kirjutas:  Vot see on normaalne hakkur, minuteada eestis arboristid ja muud teenust pakkuvad tegelased kasutavad jus sellist ja ka mul nüüd selline ja algu aastatel oli ka kolu püsti ja no ei olnud meeldiv...
Sa saad valesti aru: see elukas on puhas rendivärk iseendale, seda ei ole mikrokoguste puhul mingit mõtet omada, kui just ise renditeenust ei taha pakkuda. See on siis vajalik, kui tõmbad aastas kaks korda pool rekkatäie võsa maha ja ei taha kiirjupitajaga teha. Viimane on ka kas oma mootoruga rendivärk või Sõbralt laenata aga vajab trakatsit ette. Ja mida see suur ei purusta on ju roog. Pluss kõikmõeldav väiksem mudru mida kogu aeg tekib. KAsvõi täna hekek pügades tuli kaks kärutäit mis läks niisama kompostihunnikusse. Too elukas teeb ju kuni 3,75 tonni tunnis ehk 150-eurose tööpäevaga kuni 30 tonni haket! Sa ei jõua füüsiliselt 30 tonni sinna sisse ajada, enne saab igasugune toss ihust otsa... 

Hechti odavapoolne seevastu on kahesüsteemne ja suudab teha juba peaaegu et "tolmu". Just see, et valad kolust sisse jämeda hakke (12:50 juures) ja alt tuleb peenike. Ja ega siis muud masinad pea olema oluliselt tootlikumad kui press! Iseendale tegemine pole ju äri. Reaalselt on meil elus arutult palju tunde tegelikult kasutada. See jutt, et aega ei ole, on koerasitt! Tegelikult on meil päris palju aega ja mida suurema naudinguga toimetad, seda kaugemale see kunagi eesootav paratamatus läheb. Mul läks "kiire" 46.eluaastal üle. Ma isegi enam ei kavatse mitte kunagi 30 tonni hakkpuitu päevas toota, vähemalt mitte omaenda füüsilise tööga Wink Kuni 300 kilo on paras tempo ja seda ei suuda mõistlikus hinnas press kuidagi järgmise mõistliku tööpäevaga briketiks pressida. Eks ta pisut "just for FUN"-idee ju ka ole aga kuna metsad ju ka iga päevaga saavad vanemaks, siis... millaski tekib ka see koht, kus lisatingimuseks on, et a'la "20tm 3-meetrist kütet ja 10 puistekuupi haket meile lisaks rahale". Hakkpuidu varu tekitamine on kõige pisem mure Wink 

Eile roovahelt kartulit võttes, vesi on pragu -50cm!, vaatasin ja tegin pilti niisama kasvavast materjalist! Üle hektari minu roovälja merepoolt ja siis maapoolt. See "maapoolt" pilt on just täpselt see koht, kuhu peaks saama rahulikult kerge hakkuri veeretada ja siis seal kottidesse hakkida. Heal talvel saab rauaga roogu lõigata aga 21.sajandil on selleks võsakas. Kui hektaril on 5-7 tonni, siis talvepäevaga teed 200 ruutu, mis  teeb ise 100-150 kilo roogu. Teed 100 (ehk tagumise poolega), on seegi 50-70 kilo, mis tuleb siis hakkurist läbi ajada ja kokku pakkida. See on ju pool kogusest, teine samasuur on juba tehtud sama ajaga võsahaket. 2 tööpäeva ja kuni 300 kilo pudi. 300 kilo põlevainet kokkupressituna on päris korralik kogus päris arvestatavaks ajaks ja odavpress menetleb seda "igaviku". 

Kus on probleem: PRESSIS ja selle tootlikuses Wink Mingis purustajas ei ole probleemi kui tekitavav fraktsioon peaks sobima. Mõne erinevaga on elus saanud tööd teha või lihtsalt proovida ja pole probleeme. Isegi korralikuma koduse Stiga valts-hakkuriga saab täiesti toimetada ja pudi muudkui tuleb. Küsimus ongi vajalik fraktsioon, biojäätme tuhasus ja press??? Põleti sööb parema meelega just jämedamat, samas see jäme ise otse tavakoldesse visata ei sünni. Pealtlaetava katlaga on masin teada - kiirjupitaja võrku ja sellega koos uksest tulle ilma igasugsue süümepiinata Wink Kilekott on üks puhtamaid asju ilmas kui see tulle visata. Ma saan aru, et siingi mõned Ksf!id kasutavad seda lahendust ja tublid on! Äkki keegi ksf! kütab ära tõesti ka kõik valdustes tekkiva tummisema bioloogilise jäätme? See on huvitav või siis antud teema pealkirjast "biomassi" kütteks kasutamine. Biomass on siiski konkreetne mõiste ja see pole puhas hakkpuit.
Vasta

Olen mõelnud sellise variandi peale, mis meist allapoole jäävates maades tundub olema üks põhiline meelelahutuse ja vaba aja veetmise vorm. Mõte jäi kinni täpselt sellesse kohta, mis puudutab kõike briketi kuivamisele eelnevat.

Miks ei ole keegi sellist tüüpi briketi tooraine ettevalmistamise ja pressimise tarbeks mingit masinat ehitanud? Laiskus?

Pappi ja kartongi jätkub tänapäeval sedapalju, et peab teist vägisi juba täistuubitud konteineritesse toppima, sae- või roopuru PlyVali poolt mainitud kohtades lihtsalt mädaneb. Tooraine hankimine oleks seega lihtsalt kättevõtmise ja organiseerimise küsimus. Märgpressi võimsusetarve võrreldes kuivaltpressimisega ei vääriks üldse märkimist, tootlikkus kindlasti kordades tummisem. Miinus on küll kuivamise ja kasutuselevõtmisega seonduv, aga nagu öeldi, meil ei ole kiiret. Väike varjualune kuivamiseks, kehvemal juhul katusega euroalus ja tuul koos päikesega teevad selle töö suve jooksul ilma rahata ära.
Vasta

(12-09-2022, 09:13 AM)alfredo Kirjutas:  Olen mõelnud sellise variandi peale, mis meist allapoole jäävates maades tundub olema üks põhiline meelelahutuse ja vaba aja veetmise vorm. Mõte jäi kinni täpselt sellesse kohta, mis puudutab kõike briketi kuivamisele eelnevat.

Miks ei ole keegi sellist tüüpi briketi tooraine ettevalmistamise ja pressimise tarbeks mingit masinat ehitanud? Laiskus?

Pappi ja kartongi jätkub tänapäeval sedapalju, et peab teist vägisi juba täistuubitud konteineritesse toppima, sae- või roopuru PlyVali poolt mainitud kohtades lihtsalt mädaneb. Tooraine hankimine oleks seega lihtsalt kättevõtmise ja organiseerimise küsimus. Märgpressi võimsusetarve võrreldes kuivaltpressimisega ei vääriks üldse märkimist, tootlikkus kindlasti kordades tummisem. Miinus on küll kuivamise ja kasutuselevõtmisega seonduv, aga nagu öeldi, meil ei ole kiiret. Väike varjualune kuivamiseks, kehvemal juhul katusega euroalus ja tuul koos päikesega teevad selle töö suve jooksul ilma rahata ära.
Tekkis küsimus, et kas sellesse pätsi sissepandav energia ja ajakulu ei ületa selle kütteväärtust?
Võibolla see tänapäeval on kuidagi teisiti aga kunagi arvestati kütteväärtust kilogrammi baasil ja tohutusuur prügikastitäis pappi ja paberit kaalub ehk 15-20 kg.
Mind see pilliroo kokkukogumise pool ka huvitaks, et kuidas ja missuguse tehnikaga seda täpsemalt teha kavatsetakse kui mitte päris käsitsi?
Võiks ju teist teha nagu silo, et muljur laseb kärusse ja ongi käes.
Õnnetuseks ta aga ei kasva roog sugugi sellisel pinnal mis seda viisi lubaks tarvitada.
See pätsikeste tegemine majanduslikult saab olla kuidagi ehk turbarabas, kus lükkad vedelsõnniku segaja kuhugi veega turbaauku ja segad selle veega läbi ühtlaseks massiks ning siis kas pumbaga või kopaga ammutades sinna pressi alla mis sellest pätsid vormib.
Kuivavad 45 kraadisel pinnal kus laudadel on taga vahed ja näoga päikese poole umbes nädalaga aga niisama märjalt üksteise otsas lähevad vaid hallitama.
Ma näeks suurt raisatud ressursi ärakasutust euroheinateo asendamist selle kogumisega.
Näiteks hein maha niita, kaarutada et kuivaks ning siis pressida sellised parajad pakid mis täpselt ahju või pliidialla mahuvad.
Suuremates kateldes võiks ka põhu või heinapalli otse katlasse tõsta.

Suure plära ja teooria kokkuvõte oleks siiski, et Eestimaa kasvatab kordades rohkem puitu kui meil kütteks ja omaks tarbeks vaja ning selle varumise-kütmise jaoks on tehnoloogia ammu olemas erinevalt roo ja papi pressimisest.
Vasta

Alati võimalus ju pelletiks teha.

https://www.youtube.com/watch?v=3BlC691q7sY
Vasta

(12-09-2022, 10:42 AM)2715 Kirjutas:  
(12-09-2022, 09:13 AM)alfredo Kirjutas:  Olen mõelnud sellise variandi peale, mis meist allapoole jäävates maades tundub olema üks põhiline meelelahutuse ja vaba aja veetmise vorm. Mõte jäi kinni täpselt sellesse kohta, mis puudutab kõike briketi kuivamisele eelnevat.
Suure plära ja teooria kokkuvõte oleks siiski, et Eestimaa kasvatab kordades rohkem puitu kui meil kütteks ja omaks tarbeks vaja ning selle varumise-kütmise jaoks on tehnoloogia ammu olemas erinevalt roo ja papi pressimisest.
Reaalselt Taani tegeleb selle kõigega! Kütavad isegi heinaga. Teised Riigid samamoodi. Puudu on pisitehnika et seda ka lokaaalselt teha. 
Ahjah: KÕIGI puidu ja sellega sarnaste puituvate biojäätmete põleva tahkeaine energiasisaldus on väga sarnane, erisus ongi tuhasustes ja võimalikes lisandites. Rool suvel metalle jms, mid akuivanud talvisel ena mpole. Ega see KÕIK koosneb C'st, O'st ja H'st, mis siis pikki samasid molekuliridasid moodustab. Ka see on lausvale, et erinevatel puitudel on erinev kütteväärtus - EI OLE, tahkeaine on täpselt sama, vahe tuleb okaspuul vaigust ja erinevad on korpade ehk maakeeli koore kütteväärtused. Erinev onb erikaal, kaaluühiku kütteväärtused on samad. Sama on põhk, sama on roog, ka kuivades puituvad kõrstaimed, lehed ja okkad jne. Ehk see on asi, millest Maailmas ajudega rohelised (jah, ka neid on ülivähesel määral Smile ) tegelikult räägivad. Ja osades maades ei raisata midagi, KÕIK põletatav lähebki tulle ja sealt "ühiskonan hüvanguks" energiana tagasi. 
Ma olen kõrvalt näinud Keila veepuhastusjaama sügist hullust kunagi, kui otsustati et sinna võib aiajäätmeid tuua. Et neil on europapi eest ostetud hakkur ja siis on seda tore jääkmudaga segada ja mulda toota. Ma olin ühe poolpäeva seal Sõbral "külas" enen kalale minekut ja ainuüksi see sõidukatega toodud okste kogus oli hirmuäratav! Reaalselt on ka seesama sügisene lehepudi põletatav kraam. See on kolmveerand kõigest igaastasest hulgast mille me lihtsalt jäätmejaama viime. OK, võtsin boldi ja koos naabriga viisime tonni jagu lehti ära ja kulu oli 15€ sest meil on palju ID.kaarte Wink Aga muul juhul maksab veel peale ka!!! Oma õue enam komposti ei mahu, sinna läheb iga aasta miski 100 kilo. Ainult Nõmmelt tuleb iga sügis tuhandeid tonne lehti. Ja see on ju IGAASTANE kasv, mitte puit mis kasvab siiski olulislet kauem! Kui koguda KÕIK selline kokku ja niita ka rooväljasid, siis Eesti peale on see põleva biomassi kogus üüratu, mis mingi kombijaam saaks juhitavat energiat ja sooja koostoota. Ega see euro-heinategu augustis on ju ka allapanu ja küte, mitte loomadele toit. 

Kui nüüd võtta kapitalistina, siis me kasvatame omadel maadel rahalist väärtust omavat aga tihtipeale maksame hoopis peale et sellest lahti saada! AJUVABA? Puitunud talvine pilliroog, mid aon sisi tonnides, on puhas raha. Kõik rookatused ja roomatid jms on tore hobi aga üldiselt BS. Loogiline väärtusahel oleks pudiks ja tulle. Erinevalt puiduvõsast ta ju "rikneb" väga kiiresti. Lisaväärtus on loodusliku mitmekesisuse säilitamine, mis pragu on julmas hävingus. Samasse käib ka oksa-lehepudi jms, mis kõik ju põleb kuivana. Mingis suures jaamas mingisse gigakolusse kokku valada, kus sees see segamini ju aetakse, pole mingi küsimus. Ma üksaasta proovisin leheimurit mis siis kohe lehed pudimaks teeb, rääkimata koguriga niidukid ja spets pargiimurid.  

Mida mina näen tuleviku roheenergia lahendusena, mis tänase juhitamatu pealemaksmise lõpetab: seesama elanikkonnalt puhta purustatud biojäätme kokkuost praeguse ajuvaba päikseenergia asemel ja sellega tagatav juhitav enegria. Ja täitsa selgelt muutuvad ka rooväljad väärtuseks, võimalikud puituvad heinamaad jms lisaks. Kui kõiki viidatud teadustöid ja uuringuid tehti, oli Euroopa energia veel "probleeemivaba" ja järeldused on Vene Gaasi ja ohjeldamatu kontrollimatu metsaraie-pudistamise kontekstis. Ei tasu, tuhka palju jne selline tavaline ärimehe hala. Sügis 2022 on seis absoluutselt teine! Mis veel tuleb: kõikide kuja-alade niitjad tulevad "müts käes" et "Härra, kas me tohime liinialuse puhastuse puitunu hakkida ja palju Te Härra Landlord selle eest raha soovite?" Meil näiteks 0,57ha liinikuja, kus kasvab võsa ja põdrakanep. Talvel lõigati "salaja" maha, nädal tagasi oli kõik mulle kaugelt üle pea, kohati 2,5 meetrit kõrge sein! Õnneks naabrimees on laia purustajaga tee maha niitnud et saab mõistlikult ligi. Põdrakanep ka puitub talveks ära ja on samasugune biomass koos aastase paju- ja lepavõsaga. Novembris oleks mõistlik see kogur-imur-purustajaga kokku korjata. Jälle: ma ei oska selle 20% niiskusega massi kaalu isegi arvata! See pole mingi "kolm kilo"... Ehk needsinased võsafreesid peaks kas vaalutama või koguma ka. Kasvõi üle aasta teed ja see uus alt freesitud super-ülekandeliin on päris rajult biomassi alt täis kasvanud! Parim on vaadata Ellamaa vahel, kus tehti uus koridor kaarega ümber küla ja vana liin võeti maha, kataster 51801:001:0043 näiteks, suurelt teelt vaadeldav. Ma võtnud eesmärgiks jälgida, kui ruttu see vana koridor kinni kasvab, 2 suvega on kasv täiesti märgatav! Nii saab aru, kui palju tegelikult seda biomassi peale kasvab. 

Ehk meiesugused, kel on maad ja metsa, hakkab tekkima tõsine vajadus ka seda "niisama" tekkivat kasutama asuda! See, mis on siiani pigem tüütus ja kulutaja olnud. Lõkkeõhtu on tore asi aga talvel soojas ja valges on ka mõnus Wink Ja lõpuks on see ju ka raha, mille eest "ilusaid asju" saab osta...näiteks kobedat vanatehnikat.
Edit: üks näide aga mis neist on saanud, ma ei tea. Ka see on siis juba 10 aastat tagasi kus mingist energiakriisist ja rohepöördest polnud veel juttugi Wink Lihtsalt oli biomassi üle.
Vasta

(12-09-2022, 12:11 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Reaalselt Taani tegeleb selle kõigega! Kütavad isegi heinaga. Teised Riigid samamoodi. Puudu on pisitehnika et seda ka lokaaalselt teha. 
Ahjah: KÕIGI puidu ja sellega sarnaste puituvate biojäätmete põleva tahkeaine energiasisaldus on väga sarnane, erisus ongi tuhasustes ja võimalikes lisandites. Rool suvel metalle jms, mid akuivanud talvisel ena mpole. Ega see KÕIK koosneb C'st, O'st ja H'st, mis siis pikki samasid molekuliridasid moodustab. Ka see on lausvale, et erinevatel puitudel on erinev kütteväärtus - EI OLE, tahkeaine on täpselt sama, vahe tuleb okaspuul vaigust ja erinevad on korpade ehk maakeeli koore kütteväärtused. Erinev onb erikaal, kaaluühiku kütteväärtused on samad. Sama on põhk, sama on roog, ka kuivades puituvad kõrstaimed, lehed ja okkad jne. Ehk see on asi, millest Maailmas ajudega rohelised (jah, ka neid on ülivähesel määral Smile ) tegelikult räägivad. Ja osades maades ei raisata midagi, KÕIK põletatav lähebki tulle ja sealt "ühiskonan hüvanguks" energiana tagasi. 
Ma olen kõrvalt näinud Keila veepuhastusjaama sügist hullust kunagi, kui otsustati et sinna võib aiajäätmeid tuua. Et neil on europapi eest ostetud hakkur ja siis on seda tore jääkmudaga segada ja mulda toota. Ma olin ühe poolpäeva seal Sõbral "külas" enen kalale minekut ja ainuüksi see sõidukatega toodud okste kogus oli hirmuäratav! Reaalselt on ka seesama sügisene lehepudi põletatav kraam. See on kolmveerand kõigest igaastasest hulgast mille me lihtsalt jäätmejaama viime. OK, võtsin boldi ja koos naabriga viisime tonni jagu lehti ära ja kulu oli 15€ sest meil on palju ID.kaarte Wink Aga muul juhul maksab veel peale ka!!! Oma õue enam komposti ei mahu, sinna läheb iga aasta miski 100 kilo. Ainult Nõmmelt tuleb iga sügis tuhandeid tonne lehti. Ja see on ju IGAASTANE kasv, mitte puit mis kasvab siiski olulislet kauem! Kui koguda KÕIK selline kokku ja niita ka rooväljasid, siis Eesti peale on see põleva biomassi kogus üüratu, mis mingi kombijaam saaks juhitavat energiat ja sooja koostoota. Ega see euro-heinategu augustis on ju ka allapanu ja küte, mitte loomadele toit. 

Kui nüüd võtta kapitalistina, siis me kasvatame omadel maadel rahalist väärtust omavat aga tihtipeale maksame hoopis peale et sellest lahti saada! AJUVABA? Puitunud talvine pilliroog, mid aon sisi tonnides, on puhas raha. Kõik rookatused ja roomatid jms on tore hobi aga üldiselt BS. Loogiline väärtusahel oleks pudiks ja tulle. Erinevalt puiduvõsast ta ju "rikneb" väga kiiresti. Lisaväärtus on loodusliku mitmekesisuse säilitamine, mis pragu on julmas hävingus. Samasse käib ka oksa-lehepudi jms, mis kõik ju põleb kuivana. Mingis suures jaamas mingisse gigakolusse kokku valada, kus sees see segamini ju aetakse, pole mingi küsimus. Ma üksaasta proovisin leheimurit mis siis kohe lehed pudimaks teeb, rääkimata koguriga niidukid ja spets pargiimurid.  

Mida mina näen tuleviku roheenergia lahendusena, mis tänase juhitamatu pealemaksmise lõpetab: seesama elanikkonnalt puhta purustatud biojäätme kokkuost praeguse ajuvaba päikseenergia asemel ja sellega tagatav juhitav enegria. Ja täitsa selgelt muutuvad ka rooväljad väärtuseks, võimalikud puituvad heinamaad jms lisaks. Kui kõiki viidatud teadustöid ja uuringuid tehti, oli Euroopa energia veel "probleeemivaba" ja järeldused on Vene Gaasi ja ohjeldamatu kontrollimatu metsaraie-pudistamise kontekstis. Ei tasu, tuhka palju jne selline tavaline ärimehe hala. Sügis 2022 on seis absoluutselt teine! Mis veel tuleb: kõikide kuja-alade niitjad tulevad "müts käes" et "Härra, kas me tohime liinialuse puhastuse puitunu hakkida ja palju Te Härra Landlord selle eest raha soovite?" Meil näiteks 0,57ha liinikuja, kus kasvab võsa ja põdrakanep. Talvel lõigati "salaja" maha, nädal tagasi oli kõik mulle kaugelt üle pea, kohati 2,5 meetrit kõrge sein! Õnneks naabrimees on laia purustajaga tee maha niitnud et saab mõistlikult ligi. Põdrakanep ka puitub talveks ära ja on samasugune biomass koos aastase paju- ja lepavõsaga. Novembris oleks mõistlik see kogur-imur-purustajaga kokku korjata. Jälle: ma ei oska selle 20% niiskusega massi kaalu isegi arvata! See pole mingi "kolm kilo"... Ehk needsinased võsafreesid peaks kas vaalutama või koguma ka. Kasvõi üle aasta teed ja see uus alt freesitud super-ülekandeliin on päris rajult biomassi alt täis kasvanud! Parim on vaadata Ellamaa vahel, kus tehti uus koridor kaarega ümber küla ja vana liin võeti maha, kataster 51801:001:0043 näiteks, suurelt teelt vaadeldav. Ma võtnud eesmärgiks jälgida, kui ruttu see vana koridor kinni kasvab, 2 suvega on kasv täiesti märgatav! Nii saab aru, kui palju tegelikult seda biomassi peale kasvab. 

Ehk meiesugused, kel on maad ja metsa, hakkab tekkima tõsine vajadus ka seda "niisama" tekkivat kasutama asuda! See, mis on siiani pigem tüütus ja kulutaja olnud. Lõkkeõhtu on tore asi aga talvel soojas ja valges on ka mõnus Wink Ja lõpuks on see ju ka raha, mille eest "ilusaid asju" saab osta...näiteks kobedat vanatehnikat.
Edit: üks näide aga mis neist on saanud, ma ei tea. Ka see on siis juba 10 aastat tagasi kus mingist energiakriisist ja rohepöördest polnud veel juttugi Wink Lihtsalt oli biomassi üle.

Jätame Taani riigi nüüd küll rahule! Usu-nad ei kütaks heinaga kui neil metsa oleks ja sealne asustustihedus on kuipalju ruutkilomeetrile? Seepärast lähebki seal kõik mis põleb loosi energiaallikana.

Miks te ei kasuta siis ära seda, et pealinna elanikud massiliselt oksi toovad?
Pane igasse individuaalelamu postkasti paberilipakas, et kui tahate vabaneda haljastusjäätmetest helistage ja tulen järgi tasuta.
Nüüd ainult tehnika hankida millega sõidad hunniku juurde ja bensiinihakkuriga lased selle hunniku autokasti ning müüd näiteks katlamajale maha!
Saabki kõik kasutatud nagu peaks. Kui iga inimene kellel aed on hakkab omale hakkurit, hakkehoidlat ja sobivat kütteallikat ehitama et 150 kg aiajäätmeid ära kasutada siis see meie planeedi ära tapab...

Ma ikkagi ei saanud vastust millega neid roovälju niita ja tulemus kokku koguda?

Elanikud saavad vabalt oma purustatud biojäätmeid müüa ja väide, et ei saa pole tõsiseltvõetav.
Hakkepuidu kantmeetril on üsna hea hind isegi.
Muude asjade kokkuostmist nagu heintaimed ja puulehed ma ei kujuta ette oma tohutu töömahu ja investeeringu tõttu.
Ei saa neid ju kuhugi hunnikusse lükata, kuna need ei kuiva ja märgadel kuhjadel on kalduvus süttida.
Kui sa suudad kuidagi sellesse investeerimise tulususe ära põhjendada siis võtan oma mõtted avalikult tagasi.

Muide, mul on ka aias õunapuud mis igal aastal lehed maha heidavad ja olen ka Nõmmel käinud paar korda.
Selline 7-8 meetrit kõrge suur õunapuu annab lehti umbes 2 kartulikotitäit ja kuivana kaalub see kotitäis ehk 4-5kg ning ma vist pole tervet Nõmmet näinud et on jäänud mulje, et seal ole niipalju puid et sealt tuhandeid tonne põlevat ainest tuleb puulehtede näol. Ma nimme ei arvesta vee kaaluga lehtedes, kuna seda meil kütuseks ei osata veel kasutada. Big Grin

Muide sa pole mõelnud, et paneks vaba maa energiavõsa alla hoopis?
Seda saab ka liinide all kasvatada, hein kaob ise alt ja moodustub puit mille hakkimise eest saab raha või kasvõi haket ehk kasvõi haokubusid köites omale kütteainest mida saab säilitada kontrollitult tarbida.
Heintaimedest tuleb kindlasti oluliselt vähem kaloreid välja kui puidust hektari kohta.
Vasta

Ellamaal pole üldiselt vigagi, on väga produktiivne koht. Kuivati kõrval on vanad laudad vms.juba katusele puud kasvatanud.

Eestimaa ongi jumalast rikas paik, lihtsalt me ei saanud veel hiljaaegu sellest päris üheselt aru. Aga nüüd, kus rahvusvahelised ja kodumaised heategijad on gaasimalakaga terve viimase aasta seda tõsiasja meie oma rahakoti peal meile selgitanud, peaks hakkama ka kõige tuhmimatele kohale jõudma, et vanaviisi enam tõesti edasi ei saa. Ootan huviga edasisi arenguid.

2715 - roogu tehakse talvel jääga.
Vasta

Ometi üks asjalik vastus sellele kirikuõpetaja stiilis lobale, loodan, et päris kirikuõpetajad ei solvu. Olen saanud huvipärast proovida seda meie "asjatundja" poolt soovitatud hakkurit, millel pole ettevedu, no andke andeks, see tapab poole tunniga käed tuimaks. Hakkuril peab ikka ettevedu olema, siis ei raputa käsi otsast. Vanasti (ja ilmselt ka tänapäeval) koristati roogu jää pealt, muda ja vee sees müttamist ei kujuta ette, mis tahes masinaga. Peale esimest aastat oma pisikese saeraami kasutamist mõtlesin ka, et võiks ju saepuru kokku pressida, paraku midagi sellist, mis aega ei raiskaks ja mõttetult kalliks ei lähe, pole suutnud leida ega väljamõelda. Nii lähebki puru kõik looduslikul teel taaskasutusse, kahjuks.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

See etteveota hakkur ei kõlba muuks kui porgandeid riivida...Mina olen sinna kuiva sissse surunud ja toppinud ja kaigastes selline vibra,et valus lausa ja maksa mill peale siis ka ei soovi tundi ka selle nikastusega tööd teha...Kui ikka vaja iga aasta ca 20 kanti haket varuda siis peab see tööprotsess olema ka meeldiv ja nauditav mitte piinapink...Sina võib olla jõuad sinna 30 kanti päevas sisse upitada,aga mul tervis perses ja ei jõua...Ma varun haket naise ja 15 aastase tütrega kambas ja nii naine kui tütar saavad edukalt ka etteveoga hakkuriga hakkama,aga see nikastus kuhu pead sisse punnitama,ilge vibra kätes saadavad nad su kohe perse...Ja ma tahaks esireas näha kaua sa jaksad 6m pikka tüve sinna tõsta ja punnitada?pool päeva ja toss juba väljas...
Mis puutub papi ja paberi kütmisesse siis kütteväärtus 0 ja tahmab hirmsalt...Las läps mängib,peaasi et ei nuta...
Vasta

Kas seda biomassi biogaasiks muundada ei anna , jääb palju purustamist ja pressimist kas päris ära aga vähemaks kindlasti , biogaas peaks kütmiseks sobima samamoodi kui maagaas .
Vasta

Saab, aga kalliks läheb:
https://novaator.err.ee/251032/sinine-ko...ahkekutust
Vasta

(12-09-2022, 21:06 PM)edvard Kirjutas:  Kas seda biomassi biogaasiks muundada ei anna , jääb palju purustamist ja pressimist kas päris ära aga vähemaks kindlasti , biogaas peaks kütmiseks sobima samamoodi kui maagaas .

Biomass gaasi tootmiseks peab olema selline mis hästi käärima läheb. Näiteks biogaasi tootjad kiidavad väga kõrvitsat. Läheb imekiirelt käärima ja tõmbab muule massile ka vine üles. Samuti on hea vana silo, kaks kolm aastat kile all seisnud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Oisu biogaasijaam kasutab lähedalasuvate veiselautade sõnnikut , eks see kraam käärib ka .
Vasta

(12-09-2022, 21:06 PM)edvard Kirjutas:  Kas seda biomassi biogaasiks muundada ei anna , jääb palju purustamist ja pressimist kas päris ära aga vähemaks kindlasti , biogaas peaks kütmiseks sobima samamoodi kui maagaas .
Selle biomassi saab ka puugaasiks muundada vast ja siis voolu toota või mida iganes.Vähemalt pelletilt teevad puugaasi generaatorile.
Vasta

(12-09-2022, 15:20 PM)2715 Kirjutas:  
(12-09-2022, 12:11 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Edit: üks näide aga mis neist on saanud, ma ei tea. Ka see on siis juba 10 aastat tagasi kus mingist energiakriisist ja rohepöördest polnud veel juttugi Wink Lihtsalt oli biomassi üle.

Ma ikkagi ei saanud vastust millega neid roovälju niita ja tulemus kokku koguda?

Roo kokku kogumiseks ei ole väga keerulist seadet vaja kui ei ole plaani ehitusmaterjali koguda. Lattniiduk ja suunajad koos mingi pöörleva ogadega väljaviskajaga. Et paneks vaalu. Variant 2 on kohe koguriga purustaja. See muidugi maksab aga oma olemuselt vana hea haljasmassi kogurniiduk KIR-15. See on siis suures mahus tegemisel sest me ei taha ju tervet kimpu seotud kõrt vaid pudi. Küsimus on muidugi hea! Eestis on rookombaine piisavalt et vajadusel päris suured maa-alad kokku koguda ja alati saab ju juurde ka osta! Reed Combaine toodetakse ja suurte mahtude puhul saab neid ju osta.  

Iseendale ma niidan mereääre teeäärt võsakaga. Eks ta käsitöö ju oleks  aga ei hullu. Kogused pole ju suured mida mistahes inimlikus hinnas press ajas kokkupressida jõuab. Talvel külmaga hää lasta ja siis käsitsi masinasse ajada. Reaalselt peaks ka koguriga haamerniiduk töö ära tegema sest vaja ju ongi just pudi! A'la Muratori MT30-R vms. 
See muu pool on "selge", mikromahus ideendale tehes on see käsitöö ja trenn. Samas ikkagi ka hooldus. Ja selge on ka, et pelletipress on odavam aga vajab igal juhul peent puru. Briketipressiga on lood selgusetumad aga vaadates seda video stoppkaadrit siis see pudi kolus on juba peenhakke laadne, mida toodab odav biopurusti sõltumata kätevärinast ja muust õudsast Wink Vähemalt mul pole hetkel "mureks" mitte roo niitmine ja kogumine ega ka roo ja peene oksarao poolkäsitöö-pudistamine, vaid viimane etapp - kõige kallima masinaga pressimine ja selleks vajalik fraktsioon! Sest enda vajadus on briketile. 

Kõik muud lahendused on ju masstoodangu teema ja ka biogaasi kasutamine vajab tõsiseid ümberkorraldusi. Ehk tohutult kallis rahaliselt. Lihtsalt selle suveni olid kõik muud kütmise viisid ja üldse energia nii odav et mistahes "alternatiiv" oli täiesti välistatud kululine tegevus. "Alternatiiv" oligi iseenda hakkpuidu põletamine, oli see siis peenhake või kiirjupitajaga tehtud, ja DIY põletuslahendused. Biogaasi jaoks on vaja kulutada, igasugune pädev gaasitekitajast kääria ei kasva üldiselt ise või kasvab "suvaliselt" aastast sõltuvalt.  A'la õunad. Rohi ja roog kasvavad iga aasta kindlasti ise ja roog ei sõltu isegi vihmadest sest ta ise kasvabki risoomiga vees! Nende saagikusega saab mingis minimaalses mahus igal juhul arvestada, mis ongi kohe kindlasti pilliroo tugevus koos selge lõikamise võimalusega. Ega tonnides on hektari metsa juurdekasv sama aga seda ei saa kätte. Kiirekasvulise energiavõsaga on teema teine, kui see tõesti ise kasvab. Pajuvõsa kannataks samamoodi iga sügis niita ja võib ka päris mitu tonni hektarilt anda aga üldiselt niidetakse seda 4-5 aastase tsükliga. Veel üks diplomitöö, ja sealt lk.29 on väetatud paju tootlus 4 aastaga pea 45 tonni hektarilt! Eestis on metsa väetamine keelatud aga liinialust "heinamaad" ei keela keegi ka väetada.  

Eks me peame siin kõik "mõtlema hakkama" ja omad valdusesd ja ressursid kriitilise pilguga üle vaatama, sest ega kütmise vajadus ei kao kuhugile. Ja iga aasta tuleb november, Päike ja selle jõud kaob kolmeks kuuks, ning võitja on see, kel eluks vajalik soe tuleb odavalt. Küttekoldele installitakse külge termoelektrilised generaatorid ja ongi mõnus. Eks seegi pool areneb ja võimsused kasvavad, täna on see 60-100W. Aga seegi on ju 1,4-2,4kWh, mis on piisav paari pisikese pumba, külmiku ja paari LEDi jaoks. Täna on ju kaminaventilaator tavaline õhuliigutaja kodudes. 
Ja karta on et mingid aurugeneraatorid kodukasutusse pole ka mägede taga, millega siis need 3-4 kuud Eestis akupanka elus hoida Wink Millega sooja tekitada - ikka biojäätmetega. Juhitava energiana ei paista millegi põletamsie lveel niipeal lõppu tulevat, kodune koostootmise SEJ on selegelt tulevik. Seda muidugi juhul kui suudetaske moodsaid akusid toota... Selles suhtes on meil ju omamoodi "hästi" et Päikese kadumisel tekib pideva põlemise vajadus - on üldiselt külm, niiske ja pime. Aga seda on suhteliselt vähe aega ehk 100 päeva tahkekütuse, eelkõige pelleti kogus ei ole ulmeliselt suur. 270 päeva suudab Päike sooja vett kollektorites ja elektrit toota. Biogaas las jääb pigem sõidukite kütuseks ja masstootmiseks, kodus toota ei ole sel mõtet.
Vasta

(13-09-2022, 10:51 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Ma ikkagi ei saanud vastust millega neid roovälju niita ja tulemus kokku koguda?

Roo kokku kogumiseks ei ole väga keerulist seadet vaja kui ei ole plaani ehitusmaterjali koguda. Lattniiduk ja suunajad koos mingi pöörleva ogadega väljaviskajaga. Et paneks vaalu. Variant 2 on kohe koguriga purustaja. See muidugi maksab aga oma olemuselt vana hea haljasmassi kogurniiduk KIR-15. See on siis suures mahus tegemisel sest me ei taha ju tervet kimpu seotud kõrt vaid pudi. Küsimus on muidugi hea! Eestis on rookombaine piisavalt et vajadusel päris suured maa-alad kokku koguda ja alati saab ju juurde ka osta! Reed Combaine toodetakse ja suurte mahtude puhul saab neid ju osta.  
Soovid sa äkki veel midagi lisada hektaril kasvava pilliroo hulga kohta ja palju see energiat sisaldab enne kui ma lähen ja 0,5 ruutmeetrilt pilliroogu maha võtan ja kuivama panen?
Teeme sellise paduoptimistliku prognoosi millega tavaliselt pankrotti minnakse päriselus.
Eelinfoks, et käisin just vaatamas oma kraaviperve kus roog kõige tihedam ja loendasin 50x50cm lapil kokku 55 kõrt.
Võtsin ühe kaasa mis oli 195cm pikk ja kaalus toorena alla 5 grammi ning seepärast peaks neid hulgim koguma, kuna minu kaal väiksemat numbrit ei näita.
Oletame nüüd, et üks kõrs kuivana kaalub mingi imeläbi 5 grammi siis ruutmeetril on 5,5 kg roogu.
Hektaril siis 5,5 tonni roogu.
Ärme sellel peatu hetkel kuidas see kätte saada vaid katsume selle optimistliku 5,5 tonni küttepuuks ümber arvutada.
Keskmiselt kaalub üks laotud halgude kuupmeeter 400 kg ja minu küttevajadus aastas on 12 ruumimeetrit ning see kaalub 4,8 tonni.
Kui ma nüüd ostan küttepuud 3 meetrisena, siis 9 tihumeetrist piisab ning kehvemal juhul maksab see 800 raha ja puit on mul kodus virnas.
Pilliroog on aga kus endiselt?
Minna nüüd seda pilliroogu koristama kingitud tehnikaga, siis väga tagasihoidlikult kulub selleks 80 liitrit valget diiselkütust, kuna tegu EI ole põllumajandusega ning see maksab sooduskaardiga 136 raha.
Investeerimisvajaduse võrdlusest siis see rookoristaja võrreldes mootorsae ja puulõhkumismasinaga on täiesti masendavalt puidu kasuks muide. Big Grin
Hindasid nagu ikka väljas pole aga ilmselt ta alla 10000 ei maksa.
Ammugi ei hakka kirjeldama seda tehnoloogiat millega teda hakkida ja pressida ning energiakulu sellele.
Niisama mainiks, et 5,5 tonni haljasmassi minu krundile mahakallutatuna ära ei mahuks. Big Grin

Pika jutu kokkuvõtteks, et ei ole see pilliroog ilmaaegu kasutamata.
Vasta

No pilliroost saab katuseid teha ja ka matte seina soojustamiseks.
Maja kütteks jah võsa maha ja saab vast 5l aspeniga hakkama.5 L sinist diislit ja see on mul hakkuri juures kodus ja mingi oletame 20L sinist diislit ja on see läbi lastud ja hoidlas ja vast 3 tööpäeva on mul hake olemas mille põleti hea meelega ära sööb.
Nüüd tee sina oma rehnut pilliroost kütte varumine,vedu,purustus,pressimine?
Olen kunagi lapsena roogu varunud talvel,vanamees vist niitis ja kubudesse ja kubusi sai kodo veetud käsi käruga ja katusele tassinud...Toimus see salmistul ja 70-ndate lõpp või 80-ndate algus,ähmased mälestused.
Vasta

Tsitaat:ruutmeetril on 5,5 kg roogu. Hektaril siis 5,5 tonni roogu.

Ruutmeetreid on hektaris 10 000. Wink
Vasta

Selmet selle pilliroo ahjuajamisega lolliks minna tuleks see katusetegijatele katusematerjaliks või hipsteritele joogikõrteks maha müüa ning saadud raha eest leppa osta, millega maja soojaks kütta.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne