[alfredo]

Uudiseid laiast maailmast, teeme ise koduste vahenditega pelleteid


Kui elu äärealadelt kodukamarale tagasi tulla, võib raporteerida teatud edust originaalse pelletikatla ümberseadistamisel hakkele. Kahjuks hetkel liikuvat pilti edastada ei ole ja süsteem pole ammugi päris valmis. Kitsaskoht, mis kummitab, on mahutis hakke ühtlane pealevajumine teole. Tigu sööb hakkekihi enda pealt tühjaks ja tekib võlv. Vahel vajub see siiski kõigekõrgema tahtel uuesti alla, aga tavaliselt käin umbes tunni tagant kuhja mudimas, et katel segast ei peksaks. Peas mõtlesin küll automaatse lahenduse välja, aga kähku põlveotsas prototüüpi valmis nikerdades tuli heast väikesest mootorreduktorist puudus. Ja hiinamaalt tulemine võtab aega. Seega on mure ennetamiseks hetkel vajalik täiesti kuiv hake, mis sedavõrd palju võlve ei tekita ja inimkontroll masina üle, mis on ausalt öeldes väheke tüütu.

Ega ma poleks vist siiani midagi ses osas viitsinud liigutama hakata, aga igavusest katsetades selgus, et originaalne põleti toimib suht hästi ka saadaoleva hakkega ja selle suuremast ümberehitusest pääsesin. Ainus, mis vajas täielikult asendamist, oli tigu. Olemasolevat lõhkuma ei hakanud, ehk läheb kunagi jälle vaja, kui majandus heade tavade juurde tagasi pöördub(400 või 700 euri tonni pelletite eest ei ole seda mitte). Asenduseks ostsin jupi standardset 6omm kantmaterjalist väänatud pelletitigu ja keevitasin ta 32mm torule, et moodustuks primitiivne hakketigu. Korpuseks leidsin mingi 80mm sisemõõduga toru. Esialgu keerasin teo horisontaalasendisse, katla suhtes. Seetõttu saab mahuti mahust hetkel kasutada umbes kolmandiku. Enne kui hakke pealevoolu mure head lahendust ei ole leidnud, las jääb nii. Hiljem võiks ideaalis pikema teo teha ja susata täpselt sama nurga all mahutisse, kui oli õige pelletivärk. Hakketeo pikkus on u.80cm, pelletiteol u.150cm. Pikemaks tegemisel peab küll katsetama, kas sihuke kooslus orig.mootorile liiga ei hakka tegema. Hetkel küll mingit märki ei ole, et ei jõua või kuidagi üle kuumeneks.

Veel üks asi, mida pidi murevabaks kütmiseks tegema, oli hakkuri haamerveskile uue väiksemate aukudega sõela valmistamine. Vanal olid augud 30mm ja nagu lahtivõtmise käigus avastasin, peksis lisaks mingist olemasolevast praost suuremaid pilpaid mõnuga läbi. Uue sõela tegin 12-14-16mm aukudega ja hake on väga ühtlane, väga harva kui mõni pikem liistakas sealt läbi pääseb. Ainuke miinus seejuures on, et hakke peenestamiseks veskis läheb nüüd rohkem aega, tootlikkus on seeläbi väiksem.

Kunagi, kui asi juba 100% toimib ja aega leian, lisan veidi visuaali.

[Econoline]

Enda silmaringi jaoks: kas see ikka on haamerveski? "00 algul ostsin Türil valmistatud kolu, millega sai viljast jahu teha...seal selliseid lõiketerasi ei ole... on (vist kuus võllil paiknevat "asja") mis ei ole sarnasedki lõiketerale ja lisaks siis sõel ümber. Või ongi kõik haamer, kui lõpptoodang läbi sõela käib? Lihtsalt huvitab, kuna jahu ammu ei tee ja riist seisab.

[alfredo]

Kes seda täpselt teab, võib-olla tõesti on tegu lihtsalt puiduveskiga. Endal on mingil põhjusel haamerveski nimi meeldima hakanud, mis ei pruugi õige olla, ses mõttes asjakohane märkus. Tegu on ju vaheldumisi asetatud lendavate teradega, mille ma lõpuks lõikepoolt viitsisin ära teritada. Lihtlabaste 10cm pikkuste lattrauajuppidega, mis ka kuidagi oma otstarbega hakkama said. Peenema sõela puhul nüri materjal oma tööd nii hästi enam ei teinud kahjuks ja teritus tundus, et aitas. Mis muidugi jälle end meelde tuletas, siis aparaadi ehituseks kasutatud rootsi raud on jube kõva ja sitke - ei anna end hästi lõigata ega ka korralikult keevitada. Õnneks on ta hetkel veel toimiv ja oma ülesannete kõrgusel. Aga kui majandusliku eriolukorra teadmata ajaks pikenemise korral kümneid kante tuleb läbi hakata ajama, siis on vanakesest veidi kahju ja peab mingi muu lahenduse peale vähemalt mõtisklema.

[muska71]

Ei usu hääste,et pelletipõleti haket ei söö,müügimehed võivad rääkida mida iganes ja reeglina nad nö kastist välja mõelda ei oska...

[PlyVal64]

Hetkel tuleb kuhjast üsna peenike puru,võiks nagu pillirooga sarnaneda.Kulu kütmisel 2 korda sama palju kui jämedama hakkega ja muundur ka 50-60 hz peal.Tundub nagu suht mõtetu kraam olema....aga ära tuleb kütta.Nagu juba eelnevalt mainiti siis las roog kasvab või siis mattideks või katuseks...Tahad kütta min vaevaga siis kasvata kasvõi energiavõsa...

Massiliselt ehk kaaluliselt kulub kaks korda rohkem? Ei kulu ju, õhuvahedega mahuliselt kulub. Füüsika on ikka konkreetne ja lõplik   
Energiavõsa kasvatamisest tegi just äsja näoraamatud hää ülevaate reaalsest "loomkatsest" herr Lepmets, kes kasvatas 5,1ha hall-lepikut 11 aastat ja sai sealt praegu siis niimoodi, mingit lisakulu istutamisega ei kaasne. Kasvab ise. 
Tsiteering Meta omandist: 

90% hall-lepp
Puude arv ca. 9000 tk ha
Naadi kasvukoht, I boniteet
Jooksev vanus 11 aastat
Kokku tuli kinnistult 1330 puiste m3 haket, ehk ca. 445 TM
Kogutulu peale kõikide kulude mahaarvamist: 17 955.- EUR pluss km

See on nii iseendale kütmiseks kui rahaliseks arvutuseks päris hää. Küsimus taandub iseenda elamise mahulisele vajadusele aastas. Seega jagades kasvatatava energiavõsa hektari kümneks, saaks sealt igaks aastaks 26 puistekanti haket. Iga aasta lõikad 1000 ruutu. 
Ikkagi meeldetuletuseks ka tavalise lehtpuu hakkpuidu ja pilliroo andmed: tegelikult põleva kuivaine energiasisaldus 18,5 MJ/kg vs 17,5 MJ/kg. Vahe on piisavalt väike et võimalusel ja hilistalvise kuiva roo olemasolul seda põletatavasse materjali lisada! Kindlasti kanantab ka põhku jms hekseldada sest seal on tegui jäägiga, raha teenitakse muude "osadega". Ehk iseendale, kui natuke viitsida "mängida", on puidule lisaks mistahes biomaterjali lisamine (peamiselt ikkagi pilliroog ja põhk) kasulik sest puhta puiduhakke eest makstakse raha. 

Käisin ja tegin spetsiaalselt pilti ka, et ise aru saada võsa tegelikust kasvukiirusest  Et sisi kevadel mahaniidetud liinialune 9 kuud hiljem  Kui naabrimeees oma koerte jooksutamiseks liinialust teed suure purustajaga ei niidaks, ei pääseks sealt kuidagi läbi. Samas ühe suvega lisandub kuivaine mass vs pillirooga sama ajaga toimuv ei ole omavahel võrreldavad! Juurevõsuline aastane võsa on ikka "lahja" rooga võrreldes! Järvamaa superboniteedis maal võsa ja Läänemaa roog kasvavad kõrguses ühepalju, massis on tänu kasvutihedusele erinevus aga kordades. Aga ka see liinialuste energiavõsaks tarbimise teema on ju läbi käinud ja nagu ikka, siis pilt-foto reaalsusest paneb asjad paika. 2024/25 talvel võiks see liinialune päris uhke koguse hakkpuitu tekitada??? Kuja ise on ju pool hektarit ehk veerand kogupinnast... Selle 1330 ppm põhjalt võiks 0,5ha igal kolmandal aastal toota 33 puistekuupi haket, mis tundub isegi reaalne. Ainus asi, et mingi julma hakkuriga pole midagi teha  Lepp ja paju on nii pehmed et iga asisem oksapurusti saab ka jagu. Ja see on koht, kuidas VANASTI hagu korjati ja köeti! Tänaseks oleme me aga muutunud nii "ässadeks" et enam mõistlikus mahus ja roheliselt midagi isegi mõelda on lollus???  Kulutada tuhandeid et võita kümneid vs kulutada sadu et ka võita sadu? Lisaks füüsikale on ka exel ja matemaatika suhteliselt armutud  

[muska71]

Võsa kasvatamiseks teab vanarahvas rääkida,et noorel kuul lõigata kasvab meeletult peale kohe, vanal kuul seevastu ei pidavat kasvatama...Reaalselt põleb vast 2x2 cm puutükk kauem kui sama kogus saepuru.

[2715]

Õigeid sorte on vaja kasvatada.
Näiteks "Doris" ja "Tora".
Keskmisele inimesele võib tunduda uskumatu, kuid esimene sort esimene aasta juurdub vaikselt omaette, teine aasta on poolde posti ja kolmandal meeter üle traatide ning tüve läbimõõt alt 12-14cm.
Kõrva vastu tüve paned siis kuuled, et raginal kasvab.  
Eriti karm on veel kui peoga lämmastikku viskad ja seal on ikka 2 meetrit kõrgem kui mujal.
Praegust hakke hinda vaadates lasi sõber kõik oma kraavikallastele ja põlluservadesse istutatule võsamehed peale ja sai 11k raha pinnalt mis muidu vajaks hoopis kulutusi...

[alfredo]

Lihtsalt pisikeseks vahepalaks stiilinäide, kuidas kodanikud hulgakaupa ja suurtel kiirustel lolliks on aetud. Või siis ahneks.

   

Kirillitsast mittearusaajatele umbkaudseks tõlkeks.

Müün hakkepuitu kütteks, mis on tegelikkuses mingis arusaamatus formaadis pudi ja pilpad, hind 1kg-0.50€.


Isiklik tunnetus ütleb, et varsti on ajalehetede muljerubriigid täis igasugu puidusaagijate ja pelletipressijate hädakisa, miks keegi head kraami ei taha osta, aga olgu pealegi(vihjeks üks võimalik vastus - sest inimesed on ennast eelnevalt kokkuahnitsenud kraamiga juba barrikadeerinud, hetkel küsitavast hinnast rääkimata).
KB-s mingi tegelane soovis osta küttepalki 30-40 euriga. Lahtisaetult küsitakse sama asja eest silmagi pilgutamata 100-150. Tervituseks eelnevale kaadrile üks lõbus lauluke.



Muideks, okidokis on kuskilt välja ilmunud päevalilleseemnetest pelletid, tonnihinnaga 300-350€ ja pakkujaid on Muugast Narvani mitu, kuigi eks nad võivad olla ühe keti erinevad lülid.

[PlyVal64]

Lihtsalt pisikeseks vahepalaks stiilinäide, kuidas kodanikud hulgakaupa ja suurtel kiirustel lolliks on aetud. Või siis ahneks.
...
Muideks, okidokis on kuskilt välja ilmunud päevalilleseemnetest pelletid, tonnihinnaga 300-350€ ja pakkujaid on Muugast Narvani mitu, kuigi eks nad võivad olla ühe keti erinevad lülid.

Ikka lolliks JA ahneks  

Sivkapellet peaks aga olema olemuselt loomatoit. Õli pressimise jääk ehk šrott pulberdatud ja granuleeritud, enamasti mingi loomasööda ühe täitosana. Mina omal ajal vahendanud-vormistanus laevatäitena sojašrotti Taebla jõusöödatehasele, viimane rong mis Haapsalu suunas sõitis, oli ka minu saadetud. See nägi ka pelletilaadne välja ja oleks raudselt ka põlenud. Sealt ju pressitakse meeletu jõuga kõik vedel välja ja allesjääv peaks olema täietsi ka kütteks sobiv. Nagu ju ka "zitt" ehk kõik kuivanud väljaheited. Lihtsalt on seal tahkeainet imevähe. Eks rapsikook ole ka lisaks söödale ka põlev. Pelletipress on ju algselt just loomasöödagranulaator  

Aga mis hakitud jama puudutab, siis probleem ongi kaks järgmsit protsessi teel näiteks briketiks. Seesama desintegraator pulberdamiseks ja kokkupressimine. Hakkimisväärset on lõputult, see ju tõesti kasvab aasta-paariga. Ja kui teed valgustust, ja ei ole "soometunud metsapõder", ehk kasutad ka seda materjali, siis tuleb seda haket ikak julmalt. Hakkurit peab lihtsalt saama metsa viia ja sealt pisemaid hakkekotte välja tuua. Reaalselt on ju ka okste lõkkes põletamine mõttetus endale paari puu kaupa halupuud tehes. Mõned (sest tegelikult peaks olema raieluba...) peened pärna oksad kodus arboristikat teha ja ~100 liitrit multši tuli. Seda siis saagimiskõlblikust üle jäänuna!!! Ootad sügise ära, lehed maas, mahlad seisavad ja saad kätte puhta puidu. See tehtud 22.november 2021. Saunale võiks ka linstael saagida. Maal harvenda dtoomingat, msi on j usigahea küttepuu aga jube tüütu! Haki neid oksi, et lõkkesse saaks panna... Sellist jama tuleb aastas julge puistekuup ja peale. Valgusteusega mitu. Lisaks siis see hektar roovälja... Järvamaa metsad lisaks, kuskohast tuleb aastas ka mitu kuupi kui võsaga "tegeleda" ja servituudiga teed ning jõekallast puhtana hoida. Need on kogused, mis kõlbavad vaid iseendal tarbida ja sisaldavad iseenda füüsilist liigutamist. Ja ajakulu ei ole tegelikult suur kui seda võttagi ÜKE-trennina! SEE OSA metsade hooldamisest miskipärast unustatakse ära!!! See on kokkuhoitud aeg ja raha ajuvaba haisva ja kalli jõusaali asemel. Peale võsalõikust või kütteüpuudetegu ei ole ka õhtust paarituhande sammu kõndimist vaja teha.

[alfredo]

Söödajõu granuleerimise kohapealt ei oska kaasa rääkida, aga puidupelletite leiutajaks pakkus internet aastaid tagasi ühte tundmatut sakslast, kes üle sajandi tagasi oli välja rännanud kõikide võimaluste maale ja hakkas seal igavusest saeveskit pidama. Enamuse tekkinud saepuruga paraku ei osanud keegi tollal midagi mõistlikku pihta hakata, küll teda põletati ja uputati aga olukord paremaks ei läinud. Pärast väikest mõttetööd tuli leiduril idee see mõttetu jama kokku pressida, et väiksem kogus oleks lihtsam prügimäele vedada. Lõpuks siiski taibati, et tulemiga saaks isegi ühtteist kasulikku ette võtta ja olemegi tänapäeval seal, kus oleme.

[muska71]

Õigeid sorte on vaja kasvatada.
Näiteks "Doris" ja "Tora".
Keskmisele inimesele võib tunduda uskumatu, kuid esimene sort esimene aasta juurdub vaikselt omaette, teine aasta on poolde posti ja kolmandal meeter üle traatide ning tüve läbimõõt alt 12-14cm.
Kõrva vastu tüve paned siis kuuled, et raginal kasvab.  
Eriti karm on veel kui peoga lämmastikku viskad ja seal on ikka 2 meetrit kõrgem kui mujal.
Praegust hakke hinda vaadates lasi sõber kõik oma kraavikallastele ja põlluservadesse istutatule võsamehed peale ja sai 11k raha pinnalt mis muidu vajaks hoopis kulutusi...

Mul kasvab Salix Viminalis,võrreldes tavapajuga ka lehed teist sugused.
Kasvataks hää meelga,aga kust neid sorte saab?

[PlyVal64]

Alfredo, see peaks olema puitbriketi algus kusagil seal 100 aasta tagusest ajast. Great Depression. Pellet kui pudi on palju hilisem. Puhas jõusöödapress uues võtmes töös. Granuleerimine on asja nimi.

[pen.skar]

Kasvatage hanesid. Teevad ülekasvanud murust graanuleid.

[alfredo]

Alfredo, see peaks olema puitbriketi algus kusagil seal 100 aasta tagusest ajast. Great Depression. Pellet kui pudi on palju hilisem. Puhas jõusöödapress uues võtmes töös. Granuleerimine on asja nimi.

PlyVal, väidetavalt ei olnud. Pelleti algus vähemalt selle teooria järele, mida ma mälu järgi esitasin, jäi aega enne esimest ilmasõda. Sünnipaik U.S.A. Nüüd näitab otsing tõesti midagi ähmast great depressionist jne. Meile võis kõik see muidugi palju hiljem jõuda.
Filmike oli tegelikult huvitav, aga pealiskaudne otsing ei andnud enam ühtegi sellelaadset tulemust, seetõttu ei oska oma sõnade kinnituseks käegakatsutavat tõestust esitada. Ja selge on, et ajalugu muudetakse meile igapäevaselt söödavamaks s.t minu poolt refereeritud versioon võis lihtsalt ka kellegi igavusest tekkinud trollimine olla.

[Daff]

Õigeid sorte on vaja kasvatada.
Näiteks "Doris" ja "Tora".
Keskmisele inimesele võib tunduda uskumatu, kuid esimene sort esimene aasta juurdub vaikselt omaette, teine aasta on poolde posti ja kolmandal meeter üle traatide ning tüve läbimõõt alt 12-14cm.
Kõrva vastu tüve paned siis kuuled, et raginal kasvab.  
Eriti karm on veel kui peoga lämmastikku viskad ja seal on ikka 2 meetrit kõrgem kui mujal.
Praegust hakke hinda vaadates lasi sõber kõik oma kraavikallastele ja põlluservadesse istutatule võsamehed peale ja sai 11k raha pinnalt mis muidu vajaks hoopis kulutusi...

Mul kasvab Salix Viminalis,võrreldes tavapajuga ka lehed teist sugused.
Kasvataks hää meelga,aga kust neid sorte saab?

Esiteks, väljend tavapaju ei sobi siia kohe mitte kuidagi.
See Salix Viminalis on  maakeeles vitspaju või ka korvipaju. Käi mööda eestit ringi ja otsi kes tegelevad korvipunumisega küll nemad teavad kust seda paju saada.
Kui kaubale saad ja oled kindel, et tegu ikka vitspajuga võid sealt rabada ligi sellised oksad mis korvi jaoks ei sobi.
Praegune aeg teoreetiliselt kõige parem kuigi pajul on tavaliselt savi ettekirjutistest.
Võtad pistad need oksad maasse ca 20-30 cm sügavuselt ja jääd ootama nagu Alice imedemaal.
Võtab juured alla mis mühiseb. Hea kui tegu pisut soise või madalama maaga siis 100% edu garanteeritud.
Igaks juhuks tudeeri enne Dendroloogia õpikust määramist. Määramine on jälle kõige lihtsam lehes puu korral. Paju (Salix) annab nii palju ristandeid ja vorme, et isegi dendroloogid eelistavad jääda perekonna nime juurde kindlalt välja ütlemata liigi nime. Antud juhul Viminalis. Puuliikide seas kõige segasem perekond.

[hulgus]

Õigeid sorte on vaja kasvatada.
Näiteks "Doris" ja "Tora".
Keskmisele inimesele võib tunduda uskumatu, kuid esimene sort esimene aasta juurdub vaikselt omaette, teine aasta on poolde posti ja kolmandal meeter üle traatide ning tüve läbimõõt alt 12-14cm.
Kõrva vastu tüve paned siis kuuled, et raginal kasvab.  
Eriti karm on veel kui peoga lämmastikku viskad ja seal on ikka 2 meetrit kõrgem kui mujal.
...

Mul mingi eriti kiire kasvuga sort sattunud. Enne jaani sai võsakaga kraavikallas puhtaks tehtud. Lehtede langedes tuli masendus peale, 2+ m 4 kuuga ja kordi tihedamalt kui enne . Maha ei tohi midagi jätta, kõik ajavad juured alla ja läheb edasi.

[MeelisV]

Üks kodune press.

https://youtu.be/fOML92ny9QY

[2715]

Paar head ideed on, näiteks rattarumm laagripukiks ja rihmülekanne.
Mootor aga peaks vähemalt 10kw olema ja ajam miinimum kolme rihmaga.
Sellise tempoga ületab tööjõu ja elektrikulu saadava kauba väärtuse...
Pöörleva kettaga masina puhul on suur probleem peenike puru mis vahelt läbi pääseb ja selle vastu peaks kas mingi tihendamise lahendus olema või lasta kettale spiraalsoon peale mis selle üles tagasi veaks.

[ak75]

...Kui juba vaadata riista millega pead omale kütte varuma aastakümnete jooksul siis hakkuri puhul peab olema hüdra ettevedu.Täna oled noor ja jaksad suva masinasse kaikai toppida,aga kas 10 aasta pärast ka jaksad?

Millist head hakkurit soovitad?
25hp traktor võiks käitamisega hakkama saada. Või siis maanteel veetav haagisena ja bensumootoriga.
Väga jämedat ei peakski närima, läbimõõdud 6-60cm saab soovi korral kolme meetristena kütteks müüa.

[muska71]

Hea https://soov.ee/23497612-puiduhakkur-dii...tails.html  ,https://nordamus.weebly.com/puiduhakkur.html  ,siit alumine.
Lühidalt hea hakkur on hüdro etteveoga,etteveo kiirust saab reguleerida(saab ka hiljem voolikute vahele reguleerija panna),kindlasti on söötekolu põhi maaga paraleelne.Sina võtad nt 10cm jämmu ja 6m pika puu,pistad tüüka rullide vahele ja masin  imeb ise sisse...Seni kui seda 6m imeb lähed tood järgmise kaika ja jõuad ka lonksu vett või kohvi vahepeal rüübata...Kui juba eelmise kaika latv sisse läheb võid rahulikult juba järgmise tüüka sisse suruda.Väike masin suudab ka jämedat kugistada,kui lükkad jämeda tüüka sisse siis vahel tõmbab hinge mootoril kinni-sel hetkel hoovast sulged etteveo kuniks mootor pöörded uuesti üles võtab ja siis taas vajadusel "mängid" natuke etteveoga ja lähevad päris jämedad läbi.
Omast kogemusest julgeks järelveetavat soovitada,siis hakkur seisab hoidla juures ja põkaga käid ja tood võsa ette ja saad ka tõstukiga kärule tõsta ja pärast maha.