Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

(01-12-2022, 10:44 AM)alfredo Kirjutas:  Jahutaks veelkord optimismi. Kärus olev pudi kahjuks kütteks ei sobi, maksku või null eurot kant. Või ütleme, et pärast sõelumist midagi saaks, umbes ühe kümnendiku üldmahust. Tume mass ei oma erilist kütteväärtust, aga katab hästi katla küttepinnad tahma ja tolmuga. Pärast ladestumist ei saa seda vähestki sooja, mis massis teoreetiliselt sisaldub, kätte. Nii kahjuks on. Oma osa eelnevas on sellel pudistajal-hakkuril, teine toormaterjalil. Aga mõni tund vabas õhus liigutamist on iseenesest tervislik toiming.
No see jutt nüüd küll ei päde...tume mass on puukoor.Kui see pukoor põleb koos puuga ahjus ja lõkkes siis järelikult põleb ka hakkena katlas.See kraam peab kuiv olema ja peab ka piisavalt hapnikku peale saama.Kui katlas tekib tahm siis järelikult vähe õhku...Minu põleti sööb absoluutselt kõik ära mis hakkur toodab,ka peenike puidutolm ja saepuru.Siin võib konks ka selles olla,et põletid ja põletus meetodid erinevad ja ka tulemus võib erinev olla.Mina olen algusest peale üritanud tehase põletit järgi teha,ka tehase põletist läheb seesamune kraam kenasti läbi ja miks hakata jalgratast leiutama kui see juba olemas on?
Minu põleti tööpõhimõte lihtne,kütusele puhutakse alt ja külgedelt õhku,kuumus süütab koldes igasuguse kuiva põleva materjali ja kui on mõni niiskem koht siis kuumus suht kiirelt kuivatab selle niiskuse välja ja süttib ja põleb ikka...
Vasta

(01-12-2022, 11:00 AM)muska71 Kirjutas:  
(01-12-2022, 10:44 AM)alfredo Kirjutas:  Kärus olev pudi kahjuks kütteks ei sobi, maksku või null eurot kant.
No see jutt nüüd küll ei päde...tume mass on puukoor.Kui see pukoor põleb koos puuga ahjus ja lõkkes siis järelikult põleb ka hakkena katlas.
Hea et nii läits!!!  Toungue Ma just tahtsin hakata puu bioloogilist ülesehitust kirja panema. Et mis on meristeem, mis on kambium ja kuidas selle rakud jagunevad, mis on ksüleem ja floeem ja kuidas erineb korgistunud korp lignifitseerunud puidust, kuigi algne rakk on neil sama.  Ja et kambiumi ja korba vahel asub niin ja pärnapuud tuntakse millena - NIINEpuuna! 

EDIT: puukoore teema. Tihti aetakse segamini tuhasus ja kütteväärtus. Puukoor on alatui KÕRGEMA kütteväärtusega kui tavapuit sest seal on rohkem vesinikku aga puukoores on ka palju vähem lämmastikku ehk põlemisel on NOx'i väljutamine väiksem. Mis on puukoore häda ongi tuhasus (kuni 3-4% nagu ka pillirool) ja teatud liikidel lisaained. Teine häda on ka see nn"must" ehk süsinik ehk koks. Jah, teatud liikidel on see probleemiks, teistel ei erine puidu ja korba süsinikusialdus üldse. Ja korgistunud korpa on vaja kauem kuivatada. Aga näiteks minu lemmiku küttepuu puhul, sanglepp nimelt, on koore kütteväärtus 21,48 MJ/kg, mis on tüvepuidust omajagu suurem! Ja tuhasus on üks väiksemaid. Hapnik ise ei mängi põlemisel elik kiirel oksüdeerumisel rolli, seda antakse põlemsiõhuga juurde. 
Element, % kuivaines 
Puit / Koor
C 48 – 50 / 51 – 66 halb ongi koksistumine
H 6,0 – 6,5 / 5,9 – 8,4 hea on põlevaine
O 38 – 42 / 24,3 – 40,2 võrdne
N 0,5 – 2,3 / 0,3 – 0,8 vähem on parem
S 0,05 / 0,05 võrdne
Cl < 0,01 / 0,01 – 0,03 lisandid on halb

Aga vastused küsimustele:
Ei, nende puude langetamisel, pügamisel, halustamisel ega pudistamisel ei kulunud mitte grammi alkoholi! Õhtul PEALE tööd sai pitsike metsakohinat söögiisuks. Pildil nähtav taara on paari aasta tagune suvine kogu, kus sees on ka Unic klubi liikmete esimese korra panust Läti taara näol, seal sees "päris mitu" K70Marguse ja zaziku omi  Smile 

Töö aeg: 2 tundi korviga, 3 (6 töötundi Prouaga kahekesti) tundi saagimine-lõhkumine-riidastamine ja 8 tundi pudistamine. Kokku 16 töötundi ehk 2 tööpäeva. 15€ netos ehk 2500€ kuupalgana kättesaajaid on harva ehk summa oleks 240€, selline oleks olnud ka MINIMAALNE kulu kui oleks "tellinud" arboristika koos materjali äraveoga. Nüüd oli kulu paar pudelit Grossi sidrunimaitselist vett ja mõned eurod elektrile. Aga PEAMINE oli ikkagi loomkatse, et kui palju haket oksapudist tuleb. 

Milleks kulub, saab näha. Teede tugevdamine, põõsaalune multš (kodus teinud, töötab), loomadele-kanadele alla, jänestele närida kui tahavad - kõik võimalused. Lõpuks saab ikka kompostiks, kas nüüd rikastatuna või mitte. 

Nii, on ka elektrikulu olemas - OLEMATU! Kaks õhtutunni 0,x on puudu aga tavapärase päevaga võrreldes on max 2-3kWh rohkem.  Ei tulnud eurot ka kokku. Ehk need seal peal on ka vist iina vatid aga oma töö tegi ju ära. Graafikult on ju näha, kuidas võilevagrill, kohvimasin, elektripliit lõunat keetmas ja boiler sooja vett tegemas kulutavad rohkem! Kui ma tegin puulõhkujaga 11.11, oli kogu päeva kulu 9,6kWh ja puulõhkuja elektrikulu oligi null. See ei mõjutanud päevakulu ühestki otsast. Ja ma ka lõhkusin tunde. Ja ägises-inises jämedat rannamändi lõhkudes. Ehk energiakulu osakaal sellises töös on null. Nüüd oleks põnev teada siit EDASI masinate TEGELIKKU elektrikulu ehk siis haamerveski ja pelleti- või briketipresside oma. Kindlasti muutub elektrikulu kui minna efektiivsema pudistaja peale, bensiiniga läheb veel kallimaks sest masin ise on ka kallim. Aga kui see läheb ka 10 korda kallimaks, maksaks ikkagi puistekant 10raha. Tööaeg väheneb ehk väidetavalt saaks selle ajaga muud teha ja teenida? Viimane on muidugi mitte naljakoht vaid lausidiootne väide. See siis ISE ja OMALE.
Vasta

Keemia oli mul tõesti kuskil kahe ja kolme vahel, kui jutt veidi keerulisemaks läks.
Et sedavõrd põhjalikult poleks vaja olnud : )

Pelletiahjus kasutatav hake, mis ka natuke sooja annab ja väga hullusti ei tahma, näeb välja selline. Üritan seda võimalikult kuivast toormaterjalist teha. Segapuit, fraktsioon G10-G20, vähese tolmuga.
   

Pudiga opereerimise igal mõeldaval kujul olen juba ammu seoses tolmu ja tahmaga ära lõpetanud(ja pärast korstnapõlengut ei julge). See puudutab ka teatud esteetikat, et katlaruum kevadeks paksu tolmukihi all poleks. Ammugi ei oskaks  maalähedases linnakodus talveks vajaminevat kogust ära kuivatada. Aga kunagi alustatud sai küll samasuguse pudiga, kuskilt ju peab.
Vasta

(01-12-2022, 14:32 PM)alfredo Kirjutas:  Keemia oli mul tõesti kuskil kahe ja kolme vahel, kui jutt veidi keerulisemaks läks.
Et sedavõrd põhjalikult poleks vaja olnud : )

Pelletiahjus kasutatav hake, mis ka natuke sooja annab ja väga hullusti ei tahma, näeb välja selline. Üritan seda võimalikult kuivast toormaterjalist teha. Segapuit, fraktsioon G10-G20, vähese tolmuga.


Pudiga opereerimise igal mõeldaval kujul olen juba ammu seoses tolmu ja tahmaga ära lõpetanud(ja pärast korstnapõlengut ei julge). See puudutab ka teatud esteetikat, et katlaruum kevadeks paksu tolmukihi all poleks. Ammugi ei oskaks  maalähedases linnakodus talveks vajaminevat kogust ära kuivatada. Aga kunagi alustatud sai küll samasuguse pudiga, kuskilt ju peab.
Pole hullu Wink 

Aga nüüd pisukest teadustööd raiejääkide ja hakkpuiduga kütjatele. Tegelikult on peaaegu kõigele ka Eestis ja eestikeelsena vastused olemas. Aga seda saab ka halupuule üle kanda sest egas protsessid on samad. Kasepuud ei kannata liiga kaua riidas hoida! Jne. Kuna me kütame kuivmassi, siis selle kaaluline vähenemine ajas on kriitiline. Ega see on üllatav, et kasel on neljandaks aastaks algsest maksimaalsest järgi kolmveerand kütteväärtusest. Kaetud ja katmata jne ehk kõike seda saame üle tuua ka puuvirnadele: UV eest kaitstud ventileeruvas kuuris kannatab puid kauem hoida, eriti "väärtuslikku" kaske. Tegelikkus on see, et kase peaks ära kütma kiiresti...
Biomajandus on imeline Wink ja jube põnev.
Vasta

Pildil ju väga ilus hake.Mul läheb iga päev selline tumedapoolsem kraam katlasse kus on kõike,peenest tolmust kuni puhta luuamaterjalini välja...Huvitav miks mul tahma pole?Ca kahe nädala pärast puhastan uuesti katelt ja siis teen pildid.Kui tahmab siis on põlemisreziim paigast ja liiga vähe hapnikku...Oma korstna olen ka korra põlema saanud,aga see oli ammu vana haret katlaga ja halupuu...hetkel ei ole lootustki korstent põlema saada...Kui viadrussi kütta halupuuga ja alumise ukse luuki regullitakse temperatuuri järgi põlemise kägistamisega sõna otseses mõttes siis on ka katel tahma ja pigi  täis ribide vahelt ja ka korsten üsna sitane...Mina puhun ventikaga põletis kuumuse lakke,et puidust max välja pigistada ja katla taga soojusvaheti jahutab suitsu normaalseks tempi poolest ja toimub kõrge kasuteguriga puhas kütmine.
Vasta

(01-12-2022, 15:45 PM)muska71 Kirjutas:  Pildil ju väga ilus hake.Mul läheb iga päev selline tumedapoolsem kraam katlasse kus on kõike,peenest tolmust kuni puhta luuamaterjalini välja...Huvitav miks mul tahma pole?Ca kahe nädala pärast puhastan uuesti katelt ja siis teen pildid.Kui tahmab siis on põlemisreziim paigast ja liiga vähe hapnikku...Oma korstna olen ka korra põlema saanud,aga see oli ammu vana haret katlaga ja halupuu...hetkel ei ole lootustki korstent põlema saada...Kui viadrussi kütta halupuuga ja alumise ukse luuki regullitakse temperatuuri järgi põlemise kägistamisega sõna otseses mõttes siis on ka katel tahma ja pigi  täis ribide vahelt ja ka korsten üsna sitane...Mina puhun ventikaga põletis kuumuse lakke,et puidust max välja pigistada ja katla taga soojusvaheti jahutab suitsu normaalseks tempi poolest ja toimub kõrge kasuteguriga puhas kütmine.
Umbes samamoodi köetakse ju ka kõike muud biopudi roost heinapallideni. Kõige olulisim on alati niiskus ja kui see on madal, siis edasine on ju lihne. Järgi jääbki tuhasus elik tuhaeemaldus. Seal see siis ka kõik muu mittepõlev mis maha jääb. Tahm mistahes kujul elik süsiniku ladestumine on ka niiskuse ning tõmbe küsimus. Suurim viga tänasel päeval on "moodsate" kollete õhu juurdepääsu regull suurema kasuteguri nimel! Matemaatilis-füüsikalisest on tõesti soojusmasina kasutegur otses sõltuvuses temperatuuridest ja eelkõige väljuva gaasi omast aga... Kui sa ikka hakkad sedasama koorega kasepuud kütma ja keerad hapniku kinni, saadki tökati! Teed sama männiga, saad kohe puutõrva. Need kaks puuliiki tahavad igal juhul palju õhku saada. Kõik need probleemid ju tekivadki, kui koonerdamisega tekitatakse koldes utmine elik poolkoksistamine! Sealt ka seesama koore kartus jne.

Ega kõigel neil kartustel ongi nii bioloogiline kui keemilis-füüsikaline põhjendus ka olemas AGA see lööb välja vaid omamoodi lollusega tegelemisel! Ainus kasulik ja moodne lahendus ongi peale tulikuuma kollet soojusvahetiga suitsugaasidest viimase energia välja võtmine. Aga siis peab ka korsten olema õige ja kergelt puhastatav. Igasuguse põlemise efektiivsus on kinni põlemise KIIRUSES ehk automoto mootorimeeste keskkonnas seesama AF ratio plahvatuskiirus põlemiskambris!!! Ainus efektiivne puidu põletamine on eestikeeses väljenduses "äge tuli on all ja pliidiraud hõõgub". Loodus on kõige targem ja tavaline lõke on efektiivseim põlemise viis. Kõik muu on suures piires BS. Meie tahame aga sellest efektiivseimast omakorda ülima efektiivsusega osa saada aga tihtipreale ületame mõistlikuse piiri sest kütus ise on kallis. Erinevad puidu osad ja erinevad puuliigid tänu erinevale tihedusele ja eelkõige materjali niiskusele, teevad erisused sisse. Ja erinevus tuleb tuhasusest, mis siis ummistab, takistab õhuhapniku juurdepääsu ja lõpuks on jälle seesama utmise teema, mis lõppeb korstnapõlenguga. Ja siis lisaained, milledest võivad ja ka tekivad erinevad happelised söövitavad kooslused mis teatud tüüpi materjale hävitavad. Ehk kui põletada muud kui puhast koorevaba puitu a'la höövlilaastu, on vaja paremaid-keerulisemaid põleteid ja lisatööd.

Samas teatud tüüpi kolletes nagu näiteks saunaahjud, saab üliedukalt põletada just seda problemaatilisemat aga kõrgema kütteväärtusega manti! Saun on väga tsüklilise kütmisega ja seal tuhaeemaldus on kõige pisem mure. Samas tahad seal saada kuuma ja selleks on just piiramata hapnikurikas põlemine. Saunal on ka enamasti "sirge toru", kuskohas ei ole peal soojusvahetit. Mul maal keldris on suitsutoruboiler ja see tekitab ka probleeme! Kelder, uks kinni, viskad leili, palju niiskust ja...männiga väga kütta ei kannata kuid saare-jalakasurma koorevabaga ideaaalselt!  Aga üldjuhul uhab saunakorstnast minema eriliselt kuum gaas Wink ja koksistumine ega tökati keetmine pole teemaks. Saunaga veel ka see, et me tahame mida - HETKEkuuma ja kerisekividesse salvestunud energiat, eel- ega järelkuum meid sauna puhul ei huvita. Et saunaahi oleks ka maja kütteallikas? Seega kannatab sauna kütta ka selle problemaatilisemaga. Vanast ajast oli seesama problemaatiline, tuhane, sodine aga kaua kuuma andev odav kütus turbabrikett! Vanakooli briketi tuhasus oli 8% ja isegi rohkem, uutel kuni 5%, mida on ka puupelleti/briketi 0,5% kõrval ju röögatult.  Nüüd ongi see koht, miks ma loomkatse tegin ja peaks ka pillirooga seda tegema: kusagil on see kaalukoht, kuskohas kannataks just saunakütet ja mitteautonoomse kolde ODAVAT kütet toota! Et saunaahjust ja garage bursuikast peab tuhka eemaldama on ju olematu mure. Pudistamise mure pole ka teema. Aga sealt edasi kaks seadet, peenjahvati ja press, on juba probleem. Täna on probleem "peened-moodsad isetoimivad" peenpudikatlad. Nõus. Aga see ei tähenda, et kõik see muu puupudi ja kuiv biomass kütta ei kõlbaks!

Jääbki pressimine, mis võib ju ka teenus olla? Ja just brikett. Mina ja kesiganes huviline kodus pudistab omale meelepärast biomaterjali, segab kokku, kuivatab ja siis a'la toobki 500 kilo O1 haagisel kohale. On piisavalt kuiv, valataske kolusse ja läbi haamerveski ja pressi kukub teisest ostast konkreetne toode, mille tootmise kaaluühikul on hind. Ühest otsast valame sisse ja samasse kotti/kärusse kukub teisest otsast 450 kilo valmiskütet. A'la 50euri teenuse eest kassasse ja eluga edasi. Nagu Jõgeval parkali juures - laskma, nülgima ja soolama peab ikka ise Wink
Vasta

Põleti millel sundvent, see lihtsalt tuimalt lükkab-surub tossu korstnasse sõltumata tõmbest.Koldel ju uksed suletud ja tihendid vahel ja jõuga pressitakse ja kuumus ronib ikka ülesse.Ka mul läheb vahel märjem kraam läbi põletist,aga mingit tahma pole küll näinud...Mul väljub korstnast ilus hall toss nagu tööstuskatlamajalgi.Nõrk tõmme tahmab ilusti ahju kamina kolde suht kiirelt ära...
Vasta

(01-12-2022, 18:34 PM)muska71 Kirjutas:  Põleti millel sundvent, see lihtsalt tuimalt lükkab-surub tossu korstnasse sõltumata tõmbest.Koldel ju uksed suletud ja tihendid vahel ja jõuga pressitakse ja kuumus ronib ikka ülesse.Ka mul läheb vahel märjem kraam läbi põletist,aga mingit tahma pole küll näinud...Mul väljub korstnast ilus hall toss nagu tööstuskatlamajalgi.Nõrk tõmme tahmab ilusti ahju kamina kolde suht kiirelt ära...
Kusagilt ju õhk ikka peale tuleb? Ega siis õhuvaba kütmine pole Big Grin Sundvendiga saab isegi maja vaakumisse ja küünal kustub laual ära kui pealevoolu pole!!! Vent o nvajalik siis ,kui soojusvaheti suitsugaasist energiat võtab ja seesama looduslik tõmme viletsaks jääb. Eriti efektiivsetest tuleb ju torust pussutemperatuuri, mis aga ei tähenda et koldes oleks külm Big Grin  Teine teema on veeaur, mida siis tuli niiskest materjalist esimese asjana välja aurustab. Ka seda peab, nagu vannitoast duššiauru, välja ventileerima. Selel saad minema, saab ka niiskema materjaliga kütta, lihstalt kasutegur on madalam ehk toasoojaks läheb rohkem pudi. Ongi ju kaks varianti: kuivatada puitu ette või kuivatada seda koldes Big Grin
Vasta

Kui ikka tuppa põlemisõhku pole siis võtab põlemine õhu õuest korstna kaudu ja pressib suitsu tuppa...Seda nalja on nähtud küll.
Pildil minu korsten ja hakkega kütmisel väljuv suits näha.Korsten laotud buumi ajal(2007) ja kõige sitemast silikaadist,aga no ei lagune nagu näha on...Seega õppige korstent ehitama!Parim pakkkkkkumine ei ole parim kvaliteet!


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

(01-12-2022, 19:24 PM)PlyVal64 Kirjutas:   ........Teine teema on veeaur, mida siis tuli niiskest materjalist esimese asjana välja aurustab. Ka seda peab, nagu vannitoast duššiauru, välja ventileerima. Selel saad minema, saab ka niiskema materjaliga kütta, lihstalt kasutegur on madalam ehk toasoojaks läheb rohkem pudi. Ongi ju kaks varianti: kuivatada puitu ette või kuivatada seda koldes Big Grin

Ma kütan halupuuga. Katlamajas on "eelkuivatusosakond" kuhu toon ca 2 kuu varu ette. See riit on jagatud kaheks sektsiooniks.Ja on ikka suur vahe kas kütta "sooja" puuga või tuua otse kuurist. 
Atmose küttetsükli pealt jääb oma 4-5 halgu järgi võrreldes kuurist tooduga.  Kui tavaliselt piisab umbes 1,5 koldetäiest, et akupaak kuumaks saada siis külma puuga läheb julmalt kaks koldetäit.
Kokkuhoid on kõva.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(01-12-2022, 19:47 PM)Daff Kirjutas:  
(01-12-2022, 19:24 PM)PlyVal64 Kirjutas:   ........Teine teema on veeaur, mida siis tuli niiskest materjalist esimese asjana välja aurustab. Ka seda peab, nagu vannitoast duššiauru, välja ventileerima. Selle saad minema, saab ka niiskema materjaliga kütta, lihstalt kasutegur on madalam ehk toasoojaks läheb rohkem pudi. Ongi ju kaks varianti: kuivatada puitu ette või kuivatada seda koldes Big Grin 

Ma kütan halupuuga. Katlamajas on "eelkuivatusosakond" kuhu toon ca 2 kuu varu ette. See riit on jagatud kaheks sektsiooniks.Ja on ikka suur vahe kas kütta "sooja" puuga või tuua otse kuurist. 
Atmose küttetsükli pealt jääb oma 4-5 halgu järgi võrreldes kuurist tooduga.  Kui tavaliselt piisab umbes 1,5 koldetäiest, et akupaak kuumaks saada siis külma puuga läheb julmalt kaks koldetäit.
Kokkuhoid on kõva.
Need on asjad, mida me ju kõik teame ja kui mitu meist on nii tublid?  Big Grin No mina ei ole, mitte kuidagi ei saa puid ette tuppa toodud. OK, pliidipuid veel aga just ahjudele. Vanasti ehitati ju ahjudele suisa spetsiaalsed puuhoidikud seina vahele, pliitide all ka, aga mida täna Päästeamet seal puude hoidmisest arvaks Big Grin Vanaemal oli kogu aeg see vahe puid täis ja soojenesid koos ahjuga.
 
Aga lõpptulemusena hoiad lõpuks kokku ikkagi vähe, kui ei pea just puid kalli rahaga ostma. Reaalselt on kollete kütmine ja sooja saamine nii peenike mäng, et igast väiksest asjast sõltub efektiivsus. Teooria on meil hea aga mul läheb küll iga viies ahi kergelt korstnasse Big Grin Küll unustad segada ja siis õigel ajal õhku vähendada või lõpuni kinni panna. Puude eelsoojendamine on tühine probleem inimlikkuse ehk unsutamise ja tähtsamate toimetuste tegemise kõrval Wink Lihtsal selle võrra rohkem peab kuuris varuks olema. Ja kui seda varu on oma metsades sadades ja tuhandetes ruumides, kodus kuuripinnast ka puudu ei tule, siis väga ei pungesta. Aga sooja müües, vaadates oma Sõbra üürimajade pealt, on iga selline asi ka lõpuks oma rahakotile kasulik! Selle inimliku välistamine ja viimase sõna ning automatiseerimisega tegelemine on lõpuks suurte mahtude juures päris kuluefektiivne ka. Ja ka mida suurem majapidamine, siis sama asi. Mugavus on vaid üks pool asjast. No ja kuluefektiivne on ju ka see biomass, mis niisama, ülikiiresti ja täitsa ise kasvab!
Vasta

Lisaks veel ühe nüansi märja või poolmärja kooresodiga rikastatud pudiga kütmisest. Kirbe hais ümber maja, või kuhu ulatub. Maal vast pole lugu, tiheasustuses paha haisu külapeale lasta on aga veidi piinlik.

Võrdluseks, ülalpool näidatud hake eritab sellist mõnusalt vaigust, kergelt magusa järelmekiga lillelõhna : )
Vasta

No hakkab tulema,märg ja poolmärg ei põlegi ja tossab ainult ja toss ongi ju tahm...Mul nüüd hoidlal eterniitkatus peal ja kuiv,ennemalt tilkus läbimja teatud kohad olid niisked ja niiske läheb kuivaga segatuna muretult läbi...

Ahju kütmine ei meeldigi enam seetõttu ,et muudkui käi ja sobra ahjus tukke segaa ja vahi millal saab siiber kinni...just nagu eelpool kirjeldati.Hakkega kolu tühjaks,tuli kustub ise,viimane sodipuru ka hõõgub ära vesi peale ja siiber kinni,isegi vinguohtu pole...
Vasta

(01-12-2022, 21:54 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(01-12-2022, 19:47 PM)Daff Kirjutas:  
(01-12-2022, 19:24 PM)PlyVal64 Kirjutas:   ........Teine teema on veeaur, mida siis tuli niiskest materjalist esimese asjana välja aurustab. Ka seda peab, nagu vannitoast duššiauru, välja ventileerima. Selle saad minema, saab ka niiskema materjaliga kütta, lihstalt kasutegur on madalam ehk toasoojaks läheb rohkem pudi. Ongi ju kaks varianti: kuivatada puitu ette või kuivatada seda koldes Big Grin 

Ma kütan halupuuga. Katlamajas on "eelkuivatusosakond" kuhu toon ca 2 kuu varu ette. See riit on jagatud kaheks sektsiooniks.Ja on ikka suur vahe kas kütta "sooja" puuga või tuua otse kuurist. 
Atmose küttetsükli pealt jääb oma 4-5 halgu järgi võrreldes kuurist tooduga.  Kui tavaliselt piisab umbes 1,5 koldetäiest, et akupaak kuumaks saada siis külma puuga läheb julmalt kaks koldetäit.
Kokkuhoid on kõva.
Need on asjad, mida me ju kõik teame ja kui mitu meist on nii tublid?  Big Grin No mina ei ole, mitte kuidagi ei saa puid ette tuppa toodud. OK, pliidipuid veel aga just ahjudele. Vanasti ehitati ju ahjudele suisa spetsiaalsed puuhoidikud seina vahele, pliitide all ka, aga mida täna Päästeamet seal puude hoidmisest arvaks Big Grin Vanaemal oli kogu aeg see vahe puid täis ja soojenesid koos ahjuga.
 
Aga lõpptulemusena hoiad lõpuks kokku ikkagi vähe, kui ei pea just puid kalli rahaga ostma. Reaalselt on kollete kütmine ja sooja saamine nii peenike mäng, et igast väiksest asjast sõltub efektiivsus. Teooria on meil hea aga mul läheb küll iga viies ahi kergelt korstnasse Big Grin Küll unustad segada ja siis õigel ajal õhku vähendada või lõpuni kinni panna. Puude eelsoojendamine on tühine probleem inimlikkuse ehk unsutamise ja tähtsamate toimetuste tegemise kõrval Wink Lihtsal selle võrra rohkem peab kuuris varuks olema. Ja kui seda varu on oma metsades sadades ja tuhandetes ruumides, kodus kuuripinnast ka puudu ei tule, siis väga ei pungesta. Aga sooja müües, vaadates oma Sõbra üürimajade pealt, on iga selline asi ka lõpuks oma rahakotile kasulik! Selle inimliku välistamine ja viimase sõna ning automatiseerimisega tegelemine on lõpuks suurte mahtude juures päris kuluefektiivne ka. Ja ka mida suurem majapidamine, siis sama asi. Mugavus on vaid üks pool asjast. No ja kuluefektiivne on ju ka see biomass, mis niisama, ülikiiresti ja täitsa ise kasvab!


Antud juhul ma lisasin selle mõttevälgatuse  lihtsalt jutu jätkuks näitena kuna eelnevalt mainiti vee eraldamist kütteprotsessi käigus. Ei tahtnud kedagi riivata oma targutamisega. Aga kui nüüd laiemas masstaabis seda teemat on arutatud siis üsna sageli tuleb see puude eelkuivatamine üllatusena ja üllataval kombel mõni isegi ei usu seda.  Aga eks see olene seltskonnast ka kus teema üles võtta. 

Mis Plyvali poolt püstitatud päästeameti küsimusse puutub siis mul on olemas vahesein ja metalluks kahe ruumi vahel nii, et kõik on legaalne.

Nüüd räägiks ajaviiteks ikkagi sellest kokkuhoiust, et kas see paar algu ikka on nii tühine kogus ühe kütmise kohta.
Mul on tuua hea võrdlus. Kui ma katelt hakkasin sisse panema siis see tuhin tuli meil tegelikult kollektiivselt sõbraga. Massipsühhoos. Tema on kõva iseehitaja aga mina kaldun sellistes küsimustes rohkem "usaldama teadust", välja arvatud vaktsineerimine.

Hea on võrrelda neid projekte kuna põrandapinda on meil  võrdselt.
Temal on "spetsialistide" poolt soovitatud 45 kW Viadrus  katel minul 25kW Atmos
Temal on juhtimine manuaalne kuna  tema ise saab alati "õigel ajal otsustada". Minul juhib automaatika. V.a. puude ahju panek. 
Tema tegi kontuuri nagu jumal juhatas ja ruum võimaldas minul pandi asi paika millimeetri pealt nii nagu tootja juhend ette nägi.
Tema toob puud iga katlatäie jaoks õuest mina ei. 
Esimene talv kui me korraga asja käima panime kulus temal 45 rummi!! puid minul 12 kõigest. Olenevalt talvest olen ka 8 rummiga hakkama saanud kusjuures pole teadlikult koonerdanud. Toas alla 22 tempi ei hoia. 
 Ja sõbrake  pole tänaseni saanud alla 25 rummi kulu. Ääremärkusena vee, et ta on korduvalt süsteemi ringi ehitanud kuna "spetsialistid" eksisid.

Kuigi mul on oma mets ja küttepuude varu peavalu ei tekita siis ikkagi, miks ma peaks tegema 12 rummi asemel 24? Minu laiskusastme juures on see suur töö.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Daff, ma usun et katelde ehituskulude vahe ka ei tulnud tegelikult suur... kui üldse! 

Et mind mitte valesti mõista, siis igasugune moodne küttelahendus on parem kui vanad. Lihtsalt on teadus ja teaduslikkus kaugele arenenud. Mis ei ole "arenenud" on Loodus ja Füüsika. Lihtsalt täna püütakse ajuvabade ülivõrretega müüa füüsikaseadustele vastukäivate väidetega tooteid. Samas teine pool on asjast, et vähegi kvaliteettootel on kõik lõpuni läbi mõeldud ja välja arvutatud ning mingit "oma peaga mõtlemist" ei tasu teha Big Grin Kui 80+ aastat tagasi istusid Prof. Jürgenson ja MCs. Veski kahekesti ehitusteaduste laboris ja joonestasid sule ja tindiga ahju ristlõiget, siis täna töötab selle nimel konstrueerimisbüroo täis spetsialiste võimsate arvutite ja tarkvaradega. Füüsika (ja biokeemia) kolde "taga" on jäänud samaks, muutunud on täpsus ja mõõdetavate näitajate hulk. Ma kujutan ette, mida teeks Leo ja Arvo täna, kui nad saaks reaalajas mõõta komakoha täpsusega kolde laes temperatuuri ja suitsutorus gaasi liikumiskiirust ja nende muutumist õhu pealevoolu mahu reguleerimisega numbriliselt salvestada. Rääkimata kiirkaamera videost, kus saad leegi tekke tuhandiksekunditeks lahti võtta Big Grin  Aga puit kui põletatav aine ja põlemine kui füüsikalis-keemiline protsess ei ole ajas muutunud. 

Teine asi ongi biomass, mille alla käib ju ka lignifitseerunud soontaimede juurtest, varrest ja võrsest kuni rohttaimede samade osadeni. Elik siis puit- ja rohttaimed, mis omakorda jagunevad veel ühe- ja kaheidulehelised taimed. Aga väga suures piires on nad kütmise mõistes kõik samad. Ja siis on palmilised, kes on üheidulehelised, kel ei ole kambiumi ehk teiskasvu jaoks vajalikku, mistõttu pole palmi varrel aastarõngaid, AGA nad lignifitseeruvad elik puituvad. Palmipuu on rohkem sugulane bambuse, rukki ja pillirooga kui pajuga. Ja lõpuks, kuivanuna, on kogu selle biomassi energiasisaldus suhteliselt sarnane! Kui me juba palmini jõudsime ja õlipalmindus on tohutu aga minu arust kohutav reostav ehk isegi kuritegelik äri, siis silmaringi laiendamiseks selle tööstuse jääkidest pelletite näitajad. 4000kcal/kg = 4,65kWh/kg. Ikka probleem on tuhasus, nagu kõigel muul peale puidupelleti. Parima puhta puidupelletiga saab kütteväärtuse 4,9 peale, tuhka 0,5%. See 6-7% suurem kütteväärtus ei ole kordi suuremat hinda enamasti väärt KUI põleti on võimalik ümber häälestada.  Enamasti pole, see on ka teada ja eks see talv paljud piinlevad igasugu "ime"pelletitega küttes. Aga see ei tähenda, et biomass oleks paha või et sellega ei tasuks arvestada Wink See, et me eestlased oleme enamuse maailma mõistes "räiged rikkurid", OMADES meeletult maad ja metsa, ei muuda sisu. Never say never aga hetkel küll ei paista ka mul, et ma oleks sunnitud roogu kütma hakkama. Aga MÕELDA ja katsetada tasub ikka. Ma lihtsalt kuulen, kuidas selleaastane roog -8 juures ragisedes kuivab ja kutsub, "lõika mind, lõika mind..." Wink Paar kuud on aega, peale Talverallit oleks õige aeg sellega tegelema hakata.
Vasta

Tegin siis mõne pildi oma katlast(kolmap puhastasin) ja tahma pole kusagil.Ka hakkehoidlast tegin pildi kus ka tumedam kraam oleks nagu.Kuna kraam kõik kuiv ja ka toas eelsoendus tehtud siis süttib ja põleb nagu säraküünal ja puhtalt.Kuidas ksf alfredo seda tumedat hindab?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta

Aitäh-aitäh!

Tahma ei näe, põlenud on täitsa ilusti.
Aga tolmu, mis soojaülekandepindadele ladestunud, on küll suhteliselt palju. Vähemalt piltidelt tundub nii.
Arvestades paari päeva tagust puhastamist tekib küsimus, et kuidas sisemus veel nädala või kuu pärast välja näeb, või mis see puhastamise intervall täpsemalt on, ma ei tea. Samas võiks teha ka katse. Ma toon Sulle enda haket, puhastad pinnad ära ja siis võrdleks, mismoodi katel paari päeva või nädala järel seest välja näeb?
Vasta

(02-12-2022, 21:15 PM)alfredo Kirjutas:  Aitäh-aitäh!

Tahma ei näe, põlenud on täitsa ilusti. 
Aga tolmu, mis soojaülekandepindadele ladestunud, on küll suhteliselt palju. Vähemalt piltidelt tundub nii.
Arvestades paari päeva tagust puhastamist tekib küsimus, et kuidas sisemus veel nädala või kuu pärast välja näeb, või mis see puhastamise intervall täpsemalt on, ma ei tea. Samas võiks teha ka katse. Ma toon Sulle enda haket, puhastad pinnad ära ja siis võrdleks, mismoodi katel paari päeva või nädala järel seest välja näeb?
Enne järgmist puhastust teen ka pildi.Puhastan 2-3 nädala tagant tavaliselt.Nädala ja kuu pärast on katla seintel hele kiht peal,mida kauem puhastamata seda paksemaks kiht läheb.Mulle katse tegemine sobib.
Vasta

Poe kateldel on suruõhuga puhastus. Aga see eeldab vertikaalseid suitsukanaleid et tuhk kanalitest alla kukuks kui litakas õhku pauguga läbi läheb. Ja sealt siis tigu veab kahtlast välja selle tuha. Pidavat päris tõhus olema. Aga kui piisab iga paari nädala tagant puhastamisest, ega siis vist väga suurt vajadust seda automatiseerida ei ole.
Vasta

(03-12-2022, 14:00 PM)olli Kirjutas:  Poe kateldel on suruõhuga puhastus. Aga see eeldab vertikaalseid suitsukanaleid et tuhk kanalitest alla kukuks kui litakas õhku pauguga läbi läheb. Ja sealt siis tigu veab kahtlast välja selle tuha. Pidavat päris tõhus olema. Aga kui piisab iga paari nädala tagant puhastamisest, ega siis vist väga suurt vajadust seda automatiseerida ei ole.

Ma nii aru saanud erinevatest teadulikest lähenemistest biokütuste põletamsiele, et just see õhk ja automaatika on vajalikud biovärgi põletamisel, see teebki vahe siss tavapõletil ja biopudi jaoks sobilikul? Näiteks pilliroo tuhk ei "kuku kokku", ei kuku kokku ju ka heinatuhk, ja mingid tuhad on suisa "kõvad" aga siis seesama õhulöök lööb need pilveks ja tigu viib minema. Ja seda peab tihti tegema vs puhta pelleti/hakkega harva. Puu põleb ära ja halg tuhana kuju ei hoia Wink Roopellet pidi hoidma. 
Puhas puit ei tekita kindlasti probleeme ja ei ole "tavalises DIY-hakkes" mingit kivi ega tolmu! Kus kurat see sinna puu otsa 5 meetri kõrgusele tuleb? Liiva on teeservade lehtpuudes ja haavas-remmelgas, kes seda ise endasse koos veega sisse veab. See tolmu ja saasta probleem on suurtes mahtudes, poris, tolmus ja robakate masinatega tehes, kus kohati läheb ka juurtega väljakistud lepavõsa masinasse. Kultuurne käsitöö DIY meetodil seda jama küll ei sisalda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne