[v6sa]

Kui muud välja ei n uputa, siis lõpuks tulebki panna terved otsad uued,
...

Muu maailma kogemus näitab, et uued otsad annavad parima hinna-kvaliteedi suhte. Keevitus tee siis ikka korralikult faasituna ja laual.

Samas laiskus on edasiviiv jõud: minu hübriidrussi ühe aisapooliku munakas käis sissepoole välja (kauss kulunud). Kui teise suutsin oma lollusest ära lõhkuda ja asenduseks saadu oli "vale poole oma", siis tõstsin kulunu lihtsalt ringi. Käib sedasi ka, oligi natuke paindunud Õige oleks loomulikult korda teha, aga minu kasutuse juures oleks see mõttetu kulutus.

[metsakohin]

Kõik sõltub ju sellest, kas tahetakse palju tööd teha ja trelli ning puuri lõhkuda, või lihtsalt otsad vahetada. Läbiv keevitus ei ole kõrvalolevast materjalist mitte nõrgem, faasida tuleb korralikult, et ei jääks sisse tühja kohta. Võimalik, et väikesed jahutus pausid ka vajalikud, muidu kuul saab liialt sooja.
Elu on näidanud, et ostetud asjad tulevad enamasti odavamad ja tugevamad, kui põlve otsas aretused.

[maisalup]

Siin selle pärast uuringi, et kas tasub jännata, palju tööd teha ei taha, kuid nokitseda ikka võiks.   Palju raha välja käia ka ei taha, kuid odavat sitta ka ei taha teha.   

[maisalup]

Kas 80cm pikkune keevitus võiks olla võrdne 8 poldiga mis on 12mm läbimõõdus? Hetkel käsil uue raami keevitus 100 UPN karbist, kuid nüüd küsimus kas keevitus või poldid. Esisilla keevitasin ka pisut ümber, siis saab mootori 10 cm madalamaks lasta ja käigukasti ja tagasilla vaheline kardaan läheb otsemaks. Lisaks läheb traktori kabiini põhi uue raamiga 30cm madalamaks, kuid esialgu planeeritud põhja kõrgus maapinnast jääb samaks, sest ikkagi madalaimad kohad on külgreduktori põhjad ja diffrikorpus. Hirmus isu tekkis see kevad masin töösse saada, ega kellegil pole vedelemas vana 2,3liitrise fordi jahutus ventilaatorit koos võlliga? Natuke hirm selle elektroonika ees, kui ikka rihmaga ringi uhab siis kindlam tunne. 
Siduril kaotan trossi ära ja tuleb vardaga ühendus pedaalist sidurisse, ei tea kui hea mõte see üldse on, sest mootor kuigipalju patjadel liigub. 
Viimane küsimus on gaz51 roolikarbi kohta- Kas roolivarrast saab küljest võtta ilma karpi avamatta? Proovisin kangutada ja koputada, kuid ei paistnud tulevat. Ei saanud rooliratast ka võlli pealt maha ning nüüd liguneb lukuõlis, eh suudab see senna vahele pugeda.
Ning kui kellegil on üle fordi rooli gardaani mis läheb 3nurkse võlli külge, siis pakuks huvi.

[v6sa]

Kas 80cm pikkune keevitus võiks olla võrdne 8 poldiga mis on 12mm läbimõõdus?
...

Kas need poldid töötavad lõikele või tõmbele?
Kas poldid on 4,8, 8,8 või 10+ materjalist?

Hea keevitus on kindlasti kõvem, kui need poldid lõikele töötamas.

[maisalup]

Kas 80cm pikkune keevitus võiks olla võrdne 8 poldiga mis on 12mm läbimõõdus?
...

Kas need poldid töötavad lõikele või tõmbele?
Kas poldid on 4,8, 8,8 või 10+ materjalist?

Hea keevitus on kindlasti kõvem, kui need poldid lõikele töötamas.

8.8 on tugevus ja töötavad lõikele. Keevituse kvaliteet on aga nagu ta on hiina inverteri ja varise elektroodidega, selle komboga polevat võimalik korralikult keevitada-
Lisaks küsiks, kas selle võlli kuhu roolihoob läheb otsas olev tihend on vehetatav, või on seal liugelaager mille tihedust saab reguleerida teiselpool otsas mutri all oleva sisetäht võtmega keeratavast poldist pingutades?

[v6sa]

A mis sel keevitusel häda on? Tugev nelipluss   Ma usun, et tõmbele või vibratsioonile töötades annab ikka järele metall õmbluse kõrval enne õmblust ennast.

Kaasiku roolikarbi ehituse nüansse ma ei tunne, aga enamasti seatakse roolihoova võlli nihutamisega rooliülekande hambumislõtku.

Poldid vs keevitus: kui ei ole ette näha osandamise vajadust, siis mina laisa inimesena keevitaks. Poldid töötavad paremini tõmbele kui lõikele.

[JaakH]

Kas 80cm pikkune keevitus võiks olla võrdne 8 poldiga mis on 12mm läbimõõdus? Hetkel käsil uue raami keevitus 100 UPN karbist, kuid nüüd küsimus kas keevitus või poldid. Esisilla keevitasin ka pisut ümber, siis saab mootori 10 cm madalamaks lasta ja käigukasti ja tagasilla vaheline kardaan läheb otsemaks. Lisaks läheb traktori kabiini põhi uue raamiga 30cm madalamaks, kuid esialgu planeeritud põhja kõrgus maapinnast jääb samaks, sest ikkagi madalaimad kohad on külgreduktori põhjad ja diffrikorpus. Hirmus isu tekkis see kevad masin töösse saada, ega kellegil pole vedelemas vana 2,3liitrise fordi jahutus ventilaatorit koos võlliga? Natuke hirm selle elektroonika ees, kui ikka rihmaga ringi uhab siis kindlam tunne. 
Siduril kaotan trossi ära ja tuleb vardaga ühendus pedaalist sidurisse, ei tea kui hea mõte see üldse on, sest mootor kuigipalju patjadel liigub. 
Viimane küsimus on gaz51 roolikarbi kohta- Kas roolivarrast saab küljest võtta ilma karpi avamatta? Proovisin kangutada ja koputada, kuid ei paistnud tulevat. Ei saanud rooliratast ka võlli pealt maha ning nüüd liguneb lukuõlis, eh suudab see senna vahele pugeda.
Ning kui kellegil on üle fordi rooli gardaani mis läheb 3nurkse võlli külge, siis pakuks huvi.

Tuttaval on üks Sierra Viljandimaal Mustlas sealt saaks kindlasti Roolikardaani ja muudki veel.

[maisalup]

muus osas pole kindel, kuna minu 2,3 diisel on konnasööjate toode ja pole originaalis sierrale mõeldus, tulnud on see hoopis scorpio pealt. Sierra originaal mootoritel on kas elektriga ventikas või viscosiduriga, minu mootoril on originaalis nagu bellarussil, rihm veab pidevalt ringiratast. Miks elektrilist ei taha on see et mida vähem seda särtsu seda parem kuna mootor ise ei taha grammigi särtsu töötamiseks kui andurid välja arvata. Genekas ikkagi hakkab peal olema ja temp ning õlirõhu andurid ka. Muu on juba lisa luksus.
Raam sai siis selline
Teljevahe vähenes 20cm enam pole t25ga ühte mõõtu, lühem on, kuid laius jääb ikka samaks.

[maisalup]

Sai ka mõõdetud, raami kõrgus on maapinnast 45cm kliirensit on tohhuijaa ja rohkem veel tea kas mtz-gi kõrgem on. 45cm on reduktori ja raami põhjast ning umbes 30cm külgreduktori põhjast
Lisaks sai oma hiina inverteri võimekus proovile pandud- 180amp-60% 140amp-100% on tehaseandmetes kirjas. Lasin päev otsa 4mm elektroode 155amp ja ilma puhke pausidetta vahest korra slakki toksisin ja detaili keerasin ja lasin edasi, aparaat ei nõudnud pausi, tundub, et stahlverk ikka asjalik hiinlane on... made in prc

[v6sa]

...
Lasin päev otsa 4mm elektroode 155amp ja ilma puhke pausidetta vahest korra slakki toksisin ja detaili keerasin ja lasin edasi, aparaat ei nõudnud pausi, tundub, et stahlverk ikka asjalik hiinlane on... made in prc

Küllap neid elektroodivahetuspause ikka kogunes sedapalju, et jõudis kogunenud kuuma maha ähkida. Siiski hea tulemus.

[maisalup]

Pöörudes tagasi aisade teema juurde, siis kummad aisa otsad valida kas kat1 või 2. Veneaegsed ööriistad mis müüakse on vist enamus kat2 samas aga uuemad väiksed seadmed on jälle kat1, olen nagu kits kahe heinakuhja vahel. Samas Kat1 võllile saab puksid peale panna ja peaks sobima kat2 munakale ka. 
Veopoldi ava on mul vapsee Kat3 ehk siis 35mm, senna saab ikka korraliku haakesõrme panna ja traktor läheb ennem pooleks kui sealt miski järgi annab 
See 2in1 munakaga aisa ots ei tundu kuigi töökindel

[v6sa]

...
See 2in1 munakaga aisa ots ei tundu kuigi töökindel

Mida silmas pead?

Puksi paigaldamine olemasoleva haakelati tapile on kordades lihtsam, kui tapivahetus. Seega pane ikka CAT II otsad.

Või pane üldse kiirhaakeotsad, kuhu vahetad vajalikke kuule

[maisalup]

2in 1 all pean silmas seda- http://www.flintkaubandus.ee/et/a/keevit...s-cat.-1-2
Kiirkinnitused ajavad eelarve liialt suureks traktoril millega võibolla ainult 100 tundi tööd aastas tehakse.

[maisalup]

Mis vahe on niva roolidosaatoril ja fortshritti omal. Traktori ehitus on sellesse faasi jõudnud, et roolikarbiga peaks leiutama sellise vaheliigendi nagu seda on kasutatud mtz-5 rataste pööramisel, lihtsam on hüdrorool peale panna ja asi jokk sellega.
 Nüüd siis kaks erinevat dosaatorit silmapiiril, aga kuskilt olen lugenud et niva dosaatoriga pole see instalatsioon nii lihtne kui teise dosaatoriga?
Sai googeldatud ka, aga väga targemaks ei saanud.

[mlsluik]

Mis vahe on niva roolidosaatoril ja fortshritti omal. Traktori ehitus on sellesse faasi jõudnud, et roolikarbiga peaks leiutama sellise vaheliigendi nagu seda on kasutatud mtz-5 rataste pööramisel, lihtsam on hüdrorool peale panna ja asi jokk sellega.
 Nüüd siis kaks erinevat dosaatorit silmapiiril, aga kuskilt olen lugenud et niva dosaatoriga pole see instalatsioon nii lihtne kui teise dosaatoriga?
Sai googeldatud ka, aga väga targemaks ei saanud.

Tahvliga trükkida ei viitsi aga laias laastus pole  niva dosaatoriga sul suurt midagi teha... Topeltliinid, klapid jne...

[maisalup]

Jutt lühike ja informatiivne, et siis fortshritti dosaator on ikkagi kindlapeale minek. 

[maisalup]

Ehitus hakkab jõudma faasi kus kuu aja pärast ehk saab mootorile hääled sisse ajada. 
Kas kõik temperatuurikellad sobivad suvaliste andurite külge? Kuidas see õige ühendus skeem välja näeb? Kuskil teemas oli sellest pikem arutelu kuid ei suutnud üles leida enam. 
Teine küsimus generaatori ühendus, kus on ergutus ja kus pöördelugeja polt? Seal mingid tähised olid vist ka ja mark oli bosch generaatoril.
Kuna ilmad ilusad, siis on traktoriehitus uuesti hoo sisse saanud

[maisalup]

Vahepeal on asi edenenud siis nii palju, et külge on saanud väljalaskesüsteem, uus fergussoni summuti, eks töö käigus paistab kuidas hääled tulevad. Paar summuti põlve ja pikk 200mm sukk vahele pandud, et mootori liikumine patjadel süsteemi ei lõhuks. Tagasilla küljes oleva pidurisuporti kinnitus tehtud vanaga võrreldes 3x paksemast rauast, natuke vaja veel küljelt tugevdada nii igaks juhuks ja kardaani toru peale miskise turvakaare keevitama, et persel oleks turvalisem seal istuda kui kardaani toru peaks otsustama poolduda.
Piduri suportit leotatud roostelahustajaga, et saaks vana vooliku ja mädanenud õhutus nipli kätte. Kuna piduri katted otsustasid eralduda raudadest, siis võtan ette suporti lahkamise, paigaldan uue nipli, kolvi remont komplekti ja klotsid, kui muidugi ei lähe nagu käigukasti pajaga oli, et polegi saada, tuli tükk aega taga ajada, et saada uus padi

Veel sai würth-ist toodud üks sobiv augusaag ja peab tunnistama, et võrreldes tööriistamarketiga oli nende hind parem ja saag lõikas ka väga hästi. Sellega sai siis puuritud kesktõmmitsa jaoks 6tk 25mm ava, et oleks regullimis ruumi, et valida sobivaim setung. 'aega kulus kuskil 1 tund 6 augu peale ja 1,5 aku täit voolu trellile siis ning parasjagu õli läks vahele. Küll metall kiunus sae käes, siis olevat vist tugev raud mida rohkem kiunub, kuid mina ta rauahunnikust leidsin ja pole aimugi mis latt raud ta oli, mõõdud 100x10mm. 
Selgroo kinnituse kohale peale tuleb siis 2 laagri pukki, arvatavasti kas ucp209 ja trein nuutvõlli 1mm läbimõõtu maha või ucp210 ja lasen treida miskise 2mm seinaga puksi vahele ei teagi kuidas mõistlikum. Kolmas mõte oli lasta võllile peale keevitada ja treida pärast 50mm peale. 
Hüdrosilinder tuleb rippsüsteemi hoidva plaadi ja tagasilla vahele, mahub senna maru täpselt, kuid siis jääb pukkidel surve otse alla ja pole ohtu, et murrab kõrvad küljest või miskit. 
Praegu oleks vaja mõttesähvarust kabiini põhja ja istmekinnituse osas. Siis saaks pedaalid paika panna ja hakata mõtlema esmakäivitusele peale pikka seismist. 
Veel küsiks teadjamatelt inimestelt T-25 kapoti laiust, pikkust kõrgust. Saab ehk marta pealt mõõta, siis tean, kas kapoti leidmise võimalus on või tuleb see ise nullist keevitada.
Tagumised rippsüsteemi aisad on arvatavasti liiga pikad, teen lühemaks 30 cm, kuid et mitte kaotada aisade tõstekõrgust, siis tõste tõmmitsate kinnituse toon traktorile lähemale või esialgu panen olemas olevasse lähimasse avasse, kuna olnud on need koguaeg kaugeimas avas.
Või siis on aisad õige pikkusega aga kesktõmmits liiga lühike... Neid ka 3 eripikkust saada. 
Veel vaja dosaatorile kronstein leiutada, mis liiguks roolisambaga koos ja rool jääks üles alla reguleeritav nagu ta autol on. Ja vast puhkuse ajal ette võtta külaskäik treiali juurde, et saada roolisilindri sõrmega ühele poole kuna siiani pole me vabad ajad klappinud omavahel. 
Vaikselt ikka edeneb, aga kisub 2 aastaseks projektiks nagu teema alguses ennustasin auto mootori kasutamise puhul 
 

[maisalup]

Kas hüdrosüsteem toimib kui panna jadamisi läbi roolidosaatori jagajasse ja sealt paaki? Ei näe nagu ise probleemi sellises lahenduses ja dosaator tundub tükk suurt ja rasket rauda mille tagasivool võiks kannatada survet küll... Jagajat hakkan vähe kasutrama ja ei tohiks liigset kuumutust tekkida, kuna neutraalis ju jookseb õli vabalt läbi, ning pumba tootlikus 14 liitrit jagaja läbilaskevõime 45 liitrit...