16-05-2015, 23:36 PM
Mul Tz'ga sama lugu. No ikka kaua kaua saab selle paagi täiega. Enne metsavedu sai paak enamvähem täis lastud, nii 10 liitri kanti vast. Sai oma 20 tihumeetrit palke sel aastal koju lohistatud, ikka niisama ka kõvasti joristatud ja kui ükskord meelde tuli kütust kontrollida, mõtlesin, et seal saavad küll ainult aurud olla veel. Tegelt oli oma tubli veerand paaki alles. Töötunde tuli ikka kindlasti rohkem kui kulunud liitreid. Seega ma ei kahtlegi et moodsad väikemootorid on sõiduautode mootoritest ökonoomsemad. Vähem silindreid, väiksem kubatuur ja tänu sellele hulka väiksem pind, mis mootoris hõõrdumist tekitab. See kõik tagab parema kasuteguri madalama väljundvõimsuse juures. Mingist võimsusest alates võib vabalt automootor juba ökonoomsemaks osutada, sest pideva täisvõimsuse juures vaevalt see väikemootor enam kuigi head võimsuse ja põletatud kütuse suhet pakub.
Nende hobujõudude arvutustega läks siin natuke ära rappa.
Võimsuse näol on tegu pöördemomendi ja nurkkiiruse korrutisega. Kui pöördeid vähendada kaks korda, tõuseb pöördemoment kaks korda. Nende korrutis jääb aga samaks. Seega võimsus et sõltu sellest, kui palju mingit ülekannet aeglustada. Kadusid mitte arvestades, on võimsus sama nii mootori väntvõllilt kui ka rattalt mõõtes. Väändemoment ja pöörete arv sõltuvad aga ülekandest.
Selles kas traktor jõuab kohalt ära minna või mitte, ei mängi võimsus erilist rolli. Oluline on veoteljega edasi antav väändemoment. Umbes nagu rattamutritega.. kui piisavalt väänet avaldada, siis küll ta liikuma hakkab. Väändemomenti on võimalik tõsta aeglustava ülekande abil. Ehk siis maakeeli öeldes, iga mootoriga, mis arvestataval hulgal väändemomenti omab, on võimalik traktor liikuma panna, võimsus määrab aga ära selle, kui kiiresti on võimalik see traktor liikuma panna. Tavaliselt on mootorite pöörded nii suures plaanis võttes muidugi üsna samas suurusjärgus ja seetõttu võimsus ja väändemoment üsna võrdelises seoses (mida rohkem väänet, seda võimsam mootor). Sisepõlemismootoritel on küll aga halb omadus omada head väändemomenti väga kitsas pöörete vahemikus. Üldiselt soovitaks seda ülekannete valmistamisel arvesse võtta. Kui sõiduauto mootor näiteks 1000rpm juures omab 3x rohkem väänet kui väikemootor 3000rpm juures, siis teoorias võibki kõik ülekanded 3x kiiremad teha ja kokkuvõttes saavad asjad täpselt sama hästi tehtud 3000rpm asemel 1000ga.
Nende hobujõudude arvutustega läks siin natuke ära rappa.
Võimsuse näol on tegu pöördemomendi ja nurkkiiruse korrutisega. Kui pöördeid vähendada kaks korda, tõuseb pöördemoment kaks korda. Nende korrutis jääb aga samaks. Seega võimsus et sõltu sellest, kui palju mingit ülekannet aeglustada. Kadusid mitte arvestades, on võimsus sama nii mootori väntvõllilt kui ka rattalt mõõtes. Väändemoment ja pöörete arv sõltuvad aga ülekandest.
Selles kas traktor jõuab kohalt ära minna või mitte, ei mängi võimsus erilist rolli. Oluline on veoteljega edasi antav väändemoment. Umbes nagu rattamutritega.. kui piisavalt väänet avaldada, siis küll ta liikuma hakkab. Väändemomenti on võimalik tõsta aeglustava ülekande abil. Ehk siis maakeeli öeldes, iga mootoriga, mis arvestataval hulgal väändemomenti omab, on võimalik traktor liikuma panna, võimsus määrab aga ära selle, kui kiiresti on võimalik see traktor liikuma panna. Tavaliselt on mootorite pöörded nii suures plaanis võttes muidugi üsna samas suurusjärgus ja seetõttu võimsus ja väändemoment üsna võrdelises seoses (mida rohkem väänet, seda võimsam mootor). Sisepõlemismootoritel on küll aga halb omadus omada head väändemomenti väga kitsas pöörete vahemikus. Üldiselt soovitaks seda ülekannete valmistamisel arvesse võtta. Kui sõiduauto mootor näiteks 1000rpm juures omab 3x rohkem väänet kui väikemootor 3000rpm juures, siis teoorias võibki kõik ülekanded 3x kiiremad teha ja kokkuvõttes saavad asjad täpselt sama hästi tehtud 3000rpm asemel 1000ga.