24-04-2016, 17:44 PM
Puuriida ladumisel on kõige olulisem maapinnast veidi kõrgem kindel alus. Kui see ära vajub, läheb ka kõige korralikumalt laotud riit ümber. Ilusa riida saamiseks tuleb halgude otsad kõik ühele joonele sättida, midagi muud keerulist seal pole.
Kaks riita teineteise vastu toetuma lappida on väga kahtlane üritus. Kui sa kütteperioodil esimese riida ära võtad, siis mille najal tagumine püsib? Pead kahest riidast korraga võtma. Aga kui sai laotud kolm virna üksteise vastu? Või kes see hiljem enam mäletab, mitu riita üksteise vastu toetavad?
Kahe riida vahel peab olema väike vahe, et õhk läbi käiks. Vajadusel võib kaks riita omavahel siduma panna mõne pikema ja peenema haluga, mis otsapidi mõlema riida sisse ulatub ja seal halgude vahel tugevasti kinni kiilutud on. Üks pulk ruutmeetri ulatuses peaks olema piisav.
Õues laotakse puud riita koor ülespoole, kuuris (korralikus varjualuses) aga koor allapoole, nii saab kuivad puud.
Kõige lihtsam on riida ots toetada vastu kuuri (varjualuse) seina, kui sellist võimalust pole, löö postid riida mõlemas otsas maasse ja ühenda omavahel traadiga. Kui rohkem tahtmist on, lao riida otsad risti puudega, nagu JaakH fotol. Aga ära seal kiilusid kasuta (nagu Jaagu pildil on), kui puud veidi kuivavad, võivad kiilud kaduma minna ja riida ots pudiseb laiali.
Halgudest kuhja (ehk ümara riida) ladumist pole julgenud proovida, see on juba keerulisem. Üldiselt õpetatakse kuhja puhul igal pool, et puud tuleb laduda väikese kallakuga sissepoole. Tore õpetus küll, nii voolab praktiliselt kogu vihmavesi kuhja sisse!!! Välimise kihi halgudel peab ikka väljapoole kallak olema. Et suurem kuhi omaenese raskuse all laiali ei vajuks, seoti mõned kõrgemate kihtide halud pikema nööriga omavahel kokku ja laoti siis niimoodi kuhja, et üks halg jäi kuhja ühele, teine teisele küljele.
Kaks riita teineteise vastu toetuma lappida on väga kahtlane üritus. Kui sa kütteperioodil esimese riida ära võtad, siis mille najal tagumine püsib? Pead kahest riidast korraga võtma. Aga kui sai laotud kolm virna üksteise vastu? Või kes see hiljem enam mäletab, mitu riita üksteise vastu toetavad?
Kahe riida vahel peab olema väike vahe, et õhk läbi käiks. Vajadusel võib kaks riita omavahel siduma panna mõne pikema ja peenema haluga, mis otsapidi mõlema riida sisse ulatub ja seal halgude vahel tugevasti kinni kiilutud on. Üks pulk ruutmeetri ulatuses peaks olema piisav.
Õues laotakse puud riita koor ülespoole, kuuris (korralikus varjualuses) aga koor allapoole, nii saab kuivad puud.
Kõige lihtsam on riida ots toetada vastu kuuri (varjualuse) seina, kui sellist võimalust pole, löö postid riida mõlemas otsas maasse ja ühenda omavahel traadiga. Kui rohkem tahtmist on, lao riida otsad risti puudega, nagu JaakH fotol. Aga ära seal kiilusid kasuta (nagu Jaagu pildil on), kui puud veidi kuivavad, võivad kiilud kaduma minna ja riida ots pudiseb laiali.
Halgudest kuhja (ehk ümara riida) ladumist pole julgenud proovida, see on juba keerulisem. Üldiselt õpetatakse kuhja puhul igal pool, et puud tuleb laduda väikese kallakuga sissepoole. Tore õpetus küll, nii voolab praktiliselt kogu vihmavesi kuhja sisse!!! Välimise kihi halgudel peab ikka väljapoole kallak olema. Et suurem kuhi omaenese raskuse all laiali ei vajuks, seoti mõned kõrgemate kihtide halud pikema nööriga omavahel kokku ja laoti siis niimoodi kuhja, et üks halg jäi kuhja ühele, teine teisele küljele.