Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Mine lippa mingist kleepsumaterjale müüvast firmast läbi. Nad müüvad ka kleepsu eemaldavaid materjale.
Prostokk, Seritek nt.
Mis kulud kaasnevad, ma ei tea.

mina olen väiksemaid kleebiseid eemaldanud nt. ehituspoodides müüdava Tesa "adhesive remover"´i abiga (aerosol)
võtab hästi kõike ehk vanade kleebiste liimijälgi auto pealt, moosipurgi tarvis kurgipurgilt silte jms. ehk igasugust kleepuvat kraami eemaldab
kõik nad on sihtkoht ühe toimeainega mis seotud sidruniga või tsitrustega vms.

suurte pindade tarvis koputaks kleebiseid paigaldava firma uksele ja küsiks sealt - neil on head kraami ja saab suuremas koguses.

Kleepekaid sai kunagi eemaldatud kuuma vett tootva survepesuriga. 80*C, 250 bar rõhku ja aidaa...  Cool. Ei mingeid jälgi liimist.

(30-05-2016, 22:49 PM)Janka Kirjutas:  Kleepekaid sai kunagi eemaldatud kuuma vett tootva survepesuriga. 80*C, 250 bar rõhku ja aidaa...  Cool. Ei mingeid jälgi liimist.

Esimese külje kleebised eemaldasin Marko õpetuste kohaselt ja selleks kulus nii umbes 4h. (kraabits) aga liimiga ei hakkanud mänigima. (piiritus on liiga kallis maha valamiseks) ja sinna Mustamäe poodi ei jõudnud selle 10+ € liitrise pudeli järgi.
Siis mõtlesin ise ka survekale ja sai sõbralt suur pesur laenuks kohale veetud.
temperatuur oli nii umbes 100+ kraadi ja surve võis sellisel suurel bensiinilt (krt valasin 98E sisse) töötaval pesuril olla nii umbes 100bar-i või rohkem aga liim jäi ikka paigale ainult väike erinevus oli teise küljega, et kleepis rohkem kui pohmakaga tatt !!

Rõhku vähe järelikult.
Fööniga saab ka, aga see paras õnnemäng et kas hakkab kenasti hargnema või läheb kleepekas puruks... kas liim suvatseb koos kilega eralduda või kleepub igaveseks pinnale... Sad.

Tolueen või toluool võtab igasuguses vanuses klepsuliimi maha.

Piiritusega lapi võib jonnakamatele kohtadele mõneks minutiks "imbuma" jätta, eraldub ludinal, töö kiire ja meeldiv Big Grin
Minul oli suure sedaani rookimisel kulu alla liitri.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Äkki juba lihtsam autole tuli otsa panna? Peaks kenasti nii kleebised kui liimi maha võtma...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

(31-05-2016, 14:08 PM)mlsluik Kirjutas:  Äkki juba lihtsam autole tuli otsa panna? Peaks kenasti nii kleebised kui liimi maha võtma...

Ennem ikka proovin erinevate keemiatega, aga kui muud asjad ei aita ...

(31-05-2016, 13:20 PM)Marko Kirjutas:  Piiritusega lapi võib jonnakamatele kohtadele mõneks minutiks "imbuma" jätta, eraldub ludinal, töö kiire ja meeldiv Big Grin
Minul oli suure sedaani rookimisel kulu alla liitri.

Ühinen ideega. Isegi nii talitanud igatsugu vaigu- ja liimiplekkide puhul.  Mitte küll puhta spirdiga, aga piduripuhasti andis piisavalt hea tulemi.

Igasugu puhastus tööde jaoks siis ikka tehniline piiritus, odavam, saadaval igas ehituspoes ja ei teki arutut kiusatust vahepeal rüübata. Tehnilise piiritusega mässates on muidugi kummikindad obligatoorsed, paljaste kätega majandades ei juhtu kah kohe midagi, kuna läbi naha imbub koguseliselt vähe aga miks pikemas perspektiivis riskida ka sellega. 
Kasutan teh.piiritust väga tihti näiteks akna raamidele unustatud maalriteibi jääkide puhastamiseks. White spirit võib mõningatel juhtudel plastikult värvi lahti sulatada aga teh piiritusega seda probleemi pole. 

Mitte et mul küsimus otseselt oleks aga lihtsalt üks õhtune heietus päevaste sündmuste järelkajana.

 Sai täna ühe vana belarussi käigukasti lapatud ja oli vaja üks mutter uuega asendada. Teadsin täpselt, et mul on selline asi tallele pandud juba aastast 1987. Ladusin tookord terve käigukasti sisu, täiesti korraliku, ühte 40 liitrisesse piimakannu ja valasin pärast kaelani tolleaegset diiselkütet täis, et ei roostetaks.
Ja see varandus seisis puutumatuna kuni tänase päevani ja oh imet kui ma siis hakkasin neid hammakaid lauajupi peale ritta laduma, kõik see kupatus oli roostes. Metall oli kaetud mingi  mullalaadse möginaga ja kui see mögin sai maha pühitud siis tuli välja, et sisse olid sööbinud suured augud. Aukude vahelt see eest säras vastu haljas metall. Selline mulje jäi, et need asjad on olnud kõik need 29 aastat räästa all. 
Poleks leppimise peale ka osanud arvata, et diisli sees asjad kõdunema lähevad.

Aquila captas non muscas.

(02-06-2016, 23:04 PM)Daff Kirjutas:  Mitte et mul küsimus otseselt oleks aga lihtsalt üks õhtune heietus päevaste sündmuste järelkajana.

 Sai täna ühe vana belarussi käigukasti lapatud ja oli vaja üks mutter uuega asendada. Teadsin täpselt, et mul on selline asi tallele pandud juba aastast 1987. Ladusin tookord terve käigukasti sisu, täiesti korraliku, ühte 40 liitrisesse piimakannu ja valasin pärast kaelani tolleaegset diiselkütet täis, et ei roostetaks.
Ja see varandus seisis puutumatuna kuni tänase päevani ja oh imet kui ma siis hakkasin neid hammakaid lauajupi peale ritta laduma, kõik see kupatus oli roostes. Metall oli kaetud mingi  mullalaadse möginaga ja kui see mögin sai maha pühitud siis tuli välja, et sisse olid sööbinud suured augud. Aukude vahelt see eest säras vastu haljas metall. Selline mulje jäi, et need asjad on olnud kõik need 29 aastat räästa all. 
Poleks leppimise peale ka osanud arvata, et diisli sees asjad kõdunema lähevad.

Õli vähe, muid ühendeid palju.
Neid roostes diisli paakide teemasid on ka välismaistes foorumites hulga. Ka need, mis on aastakümneid täispaagiga seisnud.

Millega värvida rauast töötasapind?
Nurgas on üks metallist töölaud koos sahtlite ja kruustangide alusega. Paks metalltahvel on plaadiks peal, hetkel kerge rooste peal ja pisut vana põranda-pruuni.

Mis värv on kõige mõistlikum sinna plaadile panna, et homme kilde ei hakkaks lendama?
Kuna jääb kasutusse kütmata ruumidesse, siis iga kord ei viitsi traadiga roostet maha käiata.

Õline lapp ja sellega üle käia. Või paned odavat värvi õhukese kihi. Läti krunt näiteks.
Buvanol ka olematu hinnaga ja toimiv asi.

mingi kahe komp. polüuretaan värv ? veoka raamivärv ? vms.

Kui värvida, siis ainult mingi kahekomponentse polüuretaan- või epoksiidvärviga. Mingit suvalist ehituspoe värvi pole küll mõtet panna. Ise värvisin ja nüüd iga aasta tuleb üle võõbata. Mõttetult pehme jääb see kiht ja kraabib suht kohe kirjuks pinna.
Õline kalts on tegelt väga OK soovitus!

Vaja oleks umbes poolemeetrine jupp temperatuurikundlat juhtmerüüzi - selline tulekindlast tekstiilist punutud, nagu föönide ja kohvimasinate sees, laiatarbe ehituspoed seda ei paku, vahest mõni nišipood?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

(03-06-2016, 10:47 AM)kaarelj Kirjutas:  Millega värvida rauast töötasapind?
Nurgas on üks metallist töölaud koos sahtlite ja kruustangide alusega. Paks metalltahvel on plaadiks peal, hetkel kerge rooste peal ja pisut vana põranda-pruuni.

Mis värv on kõige mõistlikum sinna plaadile panna, et homme kilde ei hakkaks lendama?
Kuna jääb kasutusse kütmata ruumidesse, siis iga kord ei viitsi traadiga roostet maha käiata.

Just ja ainult traatkettaga see viimanegi värvijäänus minema sügada ning seejärel toiduõliga sisse määrida ja liigne minema pühkida.
Ma nimelt käin aeg-ajalt oma kunagises töökojas, kus aastaid metsatehnikat putitasin, omi asju meisterdamas.
Seal pole juba aastaid keegi midagi suurt liigutanud, sest masinad müüdi jalust ning ruumid seisavad enamuse aja kasutuseta. Külmalt ja kütmata.
Töölaud pea kahesentimeetrisest rauast ja ei roosteta kuskilt otsast, kui just ise lohakas ei ole ja peale oma tööde lõppu, kui ukse taas pikaks ajaks lukustad, lauda ära ei korista. On tulnud ette tegemisi, mille käigus vett tarvis kasutada ja see tuleks kindlasti pärast ära kuivatada.
Kõige rumalam trikk, mida saaks sellise pinnaga teha minu kogemuste põhjal, ongi ülevärvimine, sest kui seal ikka soov haamriga askeldada, ei pea ükski värv vastu.

(03-06-2016, 20:15 PM)Janka Kirjutas:  ... ning seejärel toiduõliga sisse määrida ...

Soolavaba toiduõliga.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne