24-11-2016, 16:13 PM
Härrased korstnapruvessurid!
Äkki ronime säält vabrikorstna otsast alla ja tuleme maa peale tagasi. Muidu toob meid alla gravitatsioon
Ma püüan oma "ettevaatamatut" ja Suure Isamaasõja vallandanud väidet lahti seletada.
Päris nii see ei käi, et teeme tule alla, tekib temperatuuride erinevus ja suits pürstibki korstnast välja.
Näited elust enesest. Köögis +17, õues +3, erinevus mitte eriti märkimisväärne. Avatud pliidiukse ette pandud seitung seisab nagu noorel mehel, tahab koguni uksest sisse ronida, justkui oleks pliidi all pordumaja. Ühe ahjuga veelgi hullem: avatud siibriga ei saa tuld süüdata, tikk kustub ära. Hoiangi seni siibrit pooles vinnas, kuni halud süttivad. See kõik on enne suure temperatuurivahe tekkimist.
Samas saun. Üks ahjutäis on ära põlenud, lähen puid lisama. Temperatuuride erinevus peaks nagu päris suur olema, tõmme teoreetiliselt hea. Tegelikult tahab suits ja lausa leek peale uue ahjutäie süttimist hoopis uksest välja ronida.
Ma tahtsin seda öelda, et tõmbe seisukohalt on korstnal (selle kõrgusel) oluline roll.
Papa Veski toob välja valemi:
Tõmme=gaasisamba [korstna] kõrgus korda (ümbritseva õhu mahumass miinus kuuma gaasi mahumass)
Kontrollarvutused näitavad, et meetri võrra kõrgem korsten mõjutab tõmmet rohkem, kui temperatuurierinevuse suurenemine 10 kraadi võrra.
Priit Aun väidab oma Pottseparaamatus
lk 166:
...tuleb unustada traditsiooniline arusaam, et soe on kergem ja tõuseb üles. Soe on küll kergem ja tõuseb ka üles, kuid ta ise tahab allapoole, aga ei saa, külm on sellele vastu ja lükkab sooja üles. Ja ongi kogu tõmbe mehaanika naiivselt ära seletatud.
Ja lk 205:
Kui suitsul on valida võimaluste vahel, kas voolata üles või alla, siis valib suits alati suuna alla. Üldine arvamus, et suits on kerge ja tõuseb üles, on oi kui väär...
Võrdse temperatuuri korral ongi suits õhust tihedam, 100 kraadi juures vastavalt 1,230 kg/m3 ja 0,947 kg/m3 (Papa Veski andmetel).
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid ikka vee soojendamisest. Härrad retsidivistid meisterdavad ajaviiteks selliseid asju:
http://www.stoveman.ee/products/soojusvaheti-sv1/ Vaatan, mõtlen, mõõdan ja võibolla ostan, ise ei viitsi tegema hakata. Samas saab seda paigaldada vaid ahju tagaküljele, mujal sirget pinda ei ole. Või on parem torust U väänata ja koldesse pista?
Aga kui jämedad tsirkulatsioonitorud olema peaks?
Äkki ronime säält vabrikorstna otsast alla ja tuleme maa peale tagasi. Muidu toob meid alla gravitatsioon
Ma püüan oma "ettevaatamatut" ja Suure Isamaasõja vallandanud väidet lahti seletada.
Päris nii see ei käi, et teeme tule alla, tekib temperatuuride erinevus ja suits pürstibki korstnast välja.
Näited elust enesest. Köögis +17, õues +3, erinevus mitte eriti märkimisväärne. Avatud pliidiukse ette pandud seitung seisab nagu noorel mehel, tahab koguni uksest sisse ronida, justkui oleks pliidi all pordumaja. Ühe ahjuga veelgi hullem: avatud siibriga ei saa tuld süüdata, tikk kustub ära. Hoiangi seni siibrit pooles vinnas, kuni halud süttivad. See kõik on enne suure temperatuurivahe tekkimist.
Samas saun. Üks ahjutäis on ära põlenud, lähen puid lisama. Temperatuuride erinevus peaks nagu päris suur olema, tõmme teoreetiliselt hea. Tegelikult tahab suits ja lausa leek peale uue ahjutäie süttimist hoopis uksest välja ronida.
Ma tahtsin seda öelda, et tõmbe seisukohalt on korstnal (selle kõrgusel) oluline roll.
Papa Veski toob välja valemi:
Tõmme=gaasisamba [korstna] kõrgus korda (ümbritseva õhu mahumass miinus kuuma gaasi mahumass)
Kontrollarvutused näitavad, et meetri võrra kõrgem korsten mõjutab tõmmet rohkem, kui temperatuurierinevuse suurenemine 10 kraadi võrra.
Priit Aun väidab oma Pottseparaamatus
lk 166:
...tuleb unustada traditsiooniline arusaam, et soe on kergem ja tõuseb üles. Soe on küll kergem ja tõuseb ka üles, kuid ta ise tahab allapoole, aga ei saa, külm on sellele vastu ja lükkab sooja üles. Ja ongi kogu tõmbe mehaanika naiivselt ära seletatud.
Ja lk 205:
Kui suitsul on valida võimaluste vahel, kas voolata üles või alla, siis valib suits alati suuna alla. Üldine arvamus, et suits on kerge ja tõuseb üles, on oi kui väär...
Võrdse temperatuuri korral ongi suits õhust tihedam, 100 kraadi juures vastavalt 1,230 kg/m3 ja 0,947 kg/m3 (Papa Veski andmetel).
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid ikka vee soojendamisest. Härrad retsidivistid meisterdavad ajaviiteks selliseid asju:
http://www.stoveman.ee/products/soojusvaheti-sv1/ Vaatan, mõtlen, mõõdan ja võibolla ostan, ise ei viitsi tegema hakata. Samas saab seda paigaldada vaid ahju tagaküljele, mujal sirget pinda ei ole. Või on parem torust U väänata ja koldesse pista?
Aga kui jämedad tsirkulatsioonitorud olema peaks?