[klaave]

Lihtne ju. 3,7-st alates,muidu lööb pump paisuka täis ja kasu pole miskit.Teiseks pead selle paagi paigutama veeboileri väljalaske poolele see tähendab soojavee trassi muidu pole kuumutamise korral kasu sest tagasivoolu klapp ei lase soojal veel tagasi külmatrassi minna. Ja omadest kogemustest ütlen et paisukas oleks tungivalt soovitatav paigutada soojatrassi KÕIGE KÕRGMASSE punkti, muidu läheb ruttu jamaks, ja paisukas peab olema ka kuuma kannatav, ei mäleta kas sinine või punane. 100 l vee keema ajamisel on vaja juurde 8liitrit  ruumi nii et veeboileri suuruse järgi  saab orientiiri paisuka mahu kohta.

Õige jutt. Ma küll omal selle boileriga kaasas oleva tagasilöögiklapi/kaitseklapi eemaldasin (ei soovita seda teha kui ei tea täpselt mida/kuidas teha) ja panin paisupaagi juurde eraldi kaitseklapi ning paisupaak asub siis boilerisse siseneva külma vee peal. Sel juhul muidugi oleks korrektne ka eraldi tagasilöögiklapp panna kuhugi kaitseklapist külma vee sisendi poole.

Sellisel juhul raiskad natuke energiat, kuna külma vett lastes kraanist tekib külma süsteemis alarõhu moodi nähtus ja soe vesi liigub külma vee kraani poole. (Loe: veeboileri külma vee ots läheb ka soojaks, ehk tekib sooja vee tagasi vool. Vee boileriga kaasas olev tagasivoolu klapp selle vältimiseks ongi). Oli minul selline olukord et peale uue boileri paigaldust ei hakanud tagasivoolu klapp tööle (või sai viga paigaldades), igatahes et kraanist klaas külma vett saada pidi enne ämbritäie välja laskma. Tegu on muidugi suure alevi ühistrassiga milledele tänapäeval ammu ei panda vahele hüdrofoore, vaid uus plasttorustik koos kõikide klientidega peab seda asendama. Tühjagi ta seda teeb. Minu juhtumil oli hästi näha kuidas veemõõtja kruttis kord ühte kord teistpidi sõltuvalt rõhust trassis, ja kogu maja vesi oli soe. Panin omale vahele ka manomeetri ja kuna olen terve alevi trassil eel viimane klient siis jube hea on vaadata kuidas kraani avamine survet muudab sest on ka veel torudes olemas oma inerts. Kui pump kuskil kilomeetrite kaugusel saab aru et minu poolt avatud kraan võiks pumba käima tõmmata olen mina ammu kraani sulgenud ja ka kodust võib olla lahkunud.   Pump aga lööb nii kaua kui trassist tulev vastusurve ta välja lülitab, Igatahes viimasel aastal on veesurve kõikumine 1,5 ja 3,9 vahel kogu aeg ja valla isade juttude järgi polegi midagi teha. Enne uute trasside ehitust olime aga eraldi väikese pumbamaja taga (6 elamist ja üks firma- 300L hüdrofoor) ja ei saanud surve alanemisest arugi kui kõik oma peenramaid kastma asusid. Igatahes ei teagi mida teha, kevadel peab hakkama oma elamise vee süsteemi kuidagi ümber tegema et kompenseerida veesurve kõikumisi nii suures ulatuses, ja ka katlakivi probleemi natuke lahendama. Loen siin teie vestlusi ja tundub et meie valla mehed te igatahes ei ole . Kui tahate katlakivi näha siis kujutage ette veekeetjat millel on umbes 0,5 mm kiht peal peale kahe nädalast kasutamist. Või 80L veeboiler - suudab peale 5 aastat väljutada umbes 40...50 L vett, ülejäänud maht on tahket S..ta täis. Pakutakse mingeid magneteid ümber torude - pidi aitama selle vastu et katlakivi "kleepuks vaid pidi väljuma kraani kaudu",  pakuti (Bauhof) ka tellimise peale mingit elektrit tarbivat monstrumit mis pidi umbes sama tegema. Igatahes midagi peab tegema nii kui nii et saada jälle natuke elamisväärsem veekeskkond.