Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

(03-02-2017, 22:21 PM)Marko Kirjutas:  Mis keeles see leso on?

Mina lolli peaga arvasin et eesti...

Vanemad raamatud (näiteks Arvo Veski "Ahjud, pliidid, kaminad") kutsuvad seda tänapäevast leso ka lamamispingiks.

Lesö on paksu seinaga suitsulõõr, millel saab lesida.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Mure murtud.
Tänud!

Sitikaline keset sõna slaavi z ja h asemel oligi just see, mida sinna vaja oli. Wink
Ja nüüd silmaringi avardama...

(03-02-2017, 22:21 PM)Marko Kirjutas:  Mis keeles see leso on?

Seto/võro. Peaks olema ahju truubi poolt soojendatav lamamisase.

Mis masina näidikuplokk. Peaks olema vene masina oma.    

Kas Tallinnas kuskilt grafiidi või mos2 pulbrit ka osta saab? Võib ka mingi spray pudelist tulev PTFE kuivmäärde sarnane toode olla pulbri asemel.

PTFE kuivmääre on üsna laialt levinud, peaks saama enam-vähem igast kohast kus mingi arvestatav aerosoolmäärete kogus olemas on. Smile
Kas just igas esinduses kohapeal on, ei tea, aga netist tulevad välja näiteks Hydroscand, Stokker, Alas-Kuul, Automaailm...

Minuarust on hoopis põnevam selline küsimus,et kui inimesel on 5 last ja pooled nendest on poisid; mismoodi see võimalik on?


.

Üks on alfa emane Big Grin

Come to the dark side, we have cookies!

(04-02-2017, 20:57 PM)qwerty009 Kirjutas:  Kas Tallinnas kuskilt grafiidi või mos2 pulbrit ka osta saab? Võib ka mingi spray pudelist tulev PTFE kuivmäärde sarnane toode olla pulbri asemel.

Palun lugege eelnevalt kui vastuseid pilduma hakkate. Grafiit või MOS2 kuivmäärdena spray pudelis või pulbrina. Mitte PTFE.

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=grafiitpulber

Sellise vastuse andis koogelmoogel. Kui ei sobi, peab harilikke pliiatseid pulberdama, südamikke muidugi. Pehmemad on paremad, ballastsavi vähem.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Mis süsteemid on osadel veokatel rataste küljes. Näiteks 4.40 ja 9.30 min on näidised.
https://www.youtube.com/watch?v=HFq2mkcspGk

(05-02-2017, 19:40 PM)motamees Kirjutas:  Mis süsteemid on osadel veokatel rataste küljes. Näiteks 4.40 ja 9.30 min on näidised.
https://www.youtube.com/watch?v=HFq2mkcspGk

Saab rehvile vajadusel vurtsu juurde lasta või siis vähemaks. Kabiinist timmid nii nagu vaja. Tühjalt lased tühjemaks, koormaga lööd juurde. Auto ja haagis on tavaliselt eraldi seega põllupeal ringi keerates kannatab veokal haakepinda samuti juurde tekitada.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

Ma seda varianti algul arvasin, aga ise ei usu. Zil 131 (või mingi vene algne "mandavoska") katsemudelil oli umbes taoline süsteem. Tänapäeval aga lahendatud hoopis teistmoodu sama asi. Kas neil siis nii algeline see. Olen isegi uuematel autodel (rekkad) selliseid vidinaid näinud. Põhiliselt kusagil India, Pakistani kandis. Miks neil seda kummirõhku vaja pidevalt muuta on?
On veel pakkumisi?

(04-02-2017, 21:10 PM)stihl Kirjutas:  Minuarust on hoopis põnevam selline küsimus,et kui inimesel on 5 last ja pooled nendest on poisid; mismoodi see võimalik on?

Õige vastus on, et siis on võimalik, kui kõik 5 on poisid.

Alfred Hawthorne Hill, aka Benny Hill, aastal 1982 oma "mälumängus".
Muideks, osad arvavad, et ta teenis kümneid kordi rohkem, kui see teine tolategija britt,  Charles Spencer Chaplin.

(05-02-2017, 20:58 PM)motamees Kirjutas:  Ma seda varianti algul arvasin, aga ise ei usu. Zil 131 (või mingi vene algne "mandavoska") katsemudelil oli umbes taoline süsteem. Tänapäeval aga lahendatud hoopis teistmoodu sama asi. Kas neil siis nii algeline see. Olen isegi uuematel autodel (rekkad) selliseid vidinaid näinud. Põhiliselt kusagil India, Pakistani kandis. Miks neil seda kummirõhku vaja pidevalt muuta on?
On veel pakkumisi?
Aga see olla ikkagi rehvirõhu muutmiseks. Arvatavalt ei ole veokite tootjad mõelnud vajadusele kuskil karu----s, liivas vms sõitvatel masinatel selliseks asjaks ja siis keegi leiutab lisavarustusena. Kusjuures laiemalt just L.Ameerikas levinud.


[Pilt: 16-Tire-pressure-control-system.jpg]


Vabandust mlsluik, nüüd juba hakkan natuke uskuma. Kas tõesti on võimalik miljonitele müüa maha asjandust, mida meil nagu üldse vaja pole? OK, meil. Venemaa lõpututes poriaukudes sõidavad rekkad ilma selle seadmeta.

Mulle tundub, et paljudes Lõuna-Ameerika riikides on selline rehvide pumpamise süsteem pikema otsa bussidel lausa kohustuslik (vähemalt esiteljel). Fotosid vaadates kipub selline mulje jääma.

Nõukogude autodel nagu GAZ 66, ZIL 157 ja ZIL 131 oli sõidupealt rehvirõhu muutmise süsteem. Vahemik oli 0,5- 4,1 atm. Mudas-mnt. Sõjaväes sai sõidetud kõigi kolmega.

(07-02-2017, 13:38 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Nõukogude autodel nagu GAZ 66, ZIL 157 ja ZIL 131 oli sõidupealt rehvirõhu muutmise süsteem.

Sinupoolt mainitud masinatel on pumpamise süsteem "peidus". Mingil katsemudelil oli sistem välispidine. Kuna aga metsas sõites see purunes kohe, siis muudetigi ära.
Kroonik ilmselt leiaks sellise pildi.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne