18-02-2018, 01:04 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-02-2018, 11:11 AM ja muutjaks oli Wiki432.)
Julgeks öelda, et tavakasutajale ei ole mingit vahet, kas on mingi Linux, või Windows. Tavakasutaja ei pea oskama, ega oska ka Windowsi häälestusega tegeleda. Kui tuleb mingi suurem probleem, otsitakse ikkagi oskajam inimene lahendama. Mis siis Linuxis teistmoodi on? Mozilla on samasugune, Crome kah, Libre Office ja Microsoft Office vahe on väga väike. Tavakasutaja niikuinii midagi muud ei tee, kui paar dokumenti luua ja paarkümmend vaadata, lisaks veebis surfamine. Konsoolis käske ei oska manada? Ega tavakasutja windowsis ka registris sobrada, draivereid uuendada või konflikte otsida ei oska. Keskmine tavakasutaja ei suuda isegi Adobe Flashplayeriga kaasatulevat McAfee (võimisiganesasi) puukprogrammi maha võtta. Ta ei pane isegi seda tähele, kui mingi programmiuuendusega mingi puuk kaasa kleebitakse. Ta ei loe isegi seda akent läbi, kus tuleb mingid linnukesed maha võtta selleks. Teeb Next.. Next .. Next... Finished. Süüdimatult ja lugemata. Linuxis on taoline asi välistatud. Ja isegi eestikeelse Windowsi errori korral kuvatakse ikkagi ingliskeelne tekst. Nagu ka linuxis. Milles vahe? Pigem eelarvamuses. Minu mõjualas töötab ca 7 arvutit. Nii Windowsis, kui Linuxis. Viimasel ajal ei ole keegi arugi enam saanud, et miskit vastukarva oleks. Isegi oma 72a ämma koolitasin ühe õhtuga intervetivanaemaks. Alul Estobuntus, nüüd Mint'is. Facebook on igal pool samasugune lastelaste tegemisi jälgides ja Postimees samuti. Uuendan siis, kui külas käin, niiehknii tuleb ju käia.
Ja siis selle kodaniku märkus, kes ütles, et tal sugulane teeb kaughooldust. Linuxis on täpselt sama asi olemas.
Ja siis selle kodaniku märkus, kes ütles, et tal sugulane teeb kaughooldust. Linuxis on täpselt sama asi olemas.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.