Jawa teemal...
#1

.. nimelt kuulsin jälle kas müüti või tõde, et kas jawa (638) silindrid ( 0 remontmõõt) on pealt karastatud kroomkihiga. Väidetavalt pidi puurimine järgmisse remontmõõtu selle kihi eemaldama ja sellega pidi uuesti puuritud silindri eluiga olema tunduvalt lühem (kui lühike seda ei oska kommenteerida). Tundub minu poolt küll sellise naised saunas jutuna. Ja uuesti puuritud silindritele peaks kasutama teisest materjalist (pehmema sulamiga) kolvirõngaid, et muidu pikka pidu pole. 

Teine müüt või tõde. Tehasest tulnud Jawa mootorid olevat kokku pandud liimiga, kuid tänapäeval paneb igaüks kokku ju silikooniga. Silikoon pidavat jällegi jätma karteripoolte vahele  suurema ruumi. Väitleja pakkus välja, et tuleb kokku panna kas spetsiaalse karteripoolte liimiga või alternatiivina kasutada keermeliimi või nagu sügaval nõukogude ajal nitrovärvi. 

Kuidas siis on selle asjaga. Ootan teadjameeste kommentaare ja vastuseid. Kena päeva kõigile.
Vasta
#2

  Silindri sisepind ei ole kohe kindlasti kroomitud. Küll aga on malmist hülsi sisepind termiliselt töödeldud, et saavutada suurem kulumiskindlus. Remontmõõtu töötlemisega see eemaldatakse osaliselt.
  Tihendit pole ise kunagi näinud, vene aeg kasutanud nitrovärvi. Kaasajal tahaks ka ise teada, mis oleks parim keemia tihendpindade hermetiseerimiseks.

Jääb oodata näiteks argo1974 pädevat vastust.
Vasta
#3

Jawa silindrid ja silindrihülsid, kui sportmootorid välja arvata, on aegade algusest malmisulamist GG25 (DIN norm). 638 silindrihülsid on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil, töödeldud ja alumiiniumist silindrikehasse pressitud. Istud on valitud nii, et pärast sissepressimist enam ülepuurimist/hoonimist ei toimu. GG25 on homogeenne materjal Brinelli kõvadusega 190-230, seega ülepuurimisest tingitud erinevusi silindrihülsi kõvaduses olla ei saa. Lisaks, pärast valamist on hülsid juba ühe korra puuritud(pigem küll treitud)/hoonitud.

Sportmootorite (nt 553, 554) silindrihülsid on sulamist Nirestist, mis kujutab endast kõrge nikli- ja vähese kroomisisaldusega terasvalu. Niresist on pärast valamist Brinelli kõvadusega 280-300, mida on võimalik tõsta termotöötlusega 400 peale. Nende silindrite puhul tuleb kasutada teist tüüpi kolvirõngaid (tavaliselt kroomitud terasrõngad), sest harilikud malmrõngad kuluvad kiiresti.

Miks silindrid kipuvad pärast puurimist/hoonimist kiiremini kuluma, tuleneb raha/materjalide kokkuhoidmise soovist. Puurimine on tehniliselt hulga odavam protsess kui hoonimine, mistõttu üritatakse puurida võimalikult mõõtu, et siis pind ainult kergelt hooniga üle käia. X-kujulise hoonimismustriga saab visuaalselt kergesti ära petta, justkui oleks silindri tööpind korralikult töödeldud, ehkki tegelikult pole puurimisel tekkinud valle ja kraave hoonimisega piisavalt tasandatud.

Vanemate Jawa mootorite kokkupanekul kasutati tehases bakeliitlakki (värvus kollakas), uuematel tihendusmastiksit (värvus must). Mootori seisukohast pole tähtis, kas sinna vahele saab lakk või moodne RTV silikoon, sest lubatud tolerantsid ületavad kümnetes kordades kihipaksuse erinevusi kümnendikes mm-tes.

Mootorite tihendusmastiksid jagunevad suures plaanis kaheks - sünteetilise kummi ja silikooni baasil. Raske on öelda, kumb on parem, sest suur osa nende kasutusvõimalustest kattub. Samas on ka erinevusi, nt silikooni baasil mastiksid ei sobi kasutatava lahusti tõttu vasesulamitele. Ise olen kasutanud mõlemaid tüüpe, nt Three Bond 1194 (sünteetiline kumm) ja Three Bond 1211 (silikoon). Silikoonipõhised on üldiselt u 2x kallimad.
Vasta
#4

https://books.google.fi/books?id=1zykqE-...ers&f=true


lk 345
Vasta
#5

(27-05-2015, 14:27 PM)tamburiin Kirjutas:  https://books.google.fi/books?id=1zykqE-...ers&f=true


lk 345
Kui vihjad sellele, et GG25 on termiliselt töödeldav (nt karastatav, nitreeritav jne), siis Jawa silindreid ega silindrihülsse pärast valamist mingile termotöötlusele pole allutatud. Tegemist on lamellgrafiitse perliitse valumalmiga.
Karastatud malmide (beiniit) puhul kasutatakse algmaterjalina üldiselt GGG-malme (DIN norm).
Vasta
#6

   Jawaga on kuidas on, pole ise valmistamisliini kõrval seisnud . Kui tõesti Jawa silindreid ei ole termiliselt töödeldud, siis ei avalda üle puurimine mootori töökindlusele mõju.

Aga väita, et malmi GG25 ei töödelda termiliselt ei ole õige.

Vene standardi järgi on tegu malmiga СЧ 25( perliitne ),  siis lingi    http://www.referatshop.ru/view/0003330.php kaks eelviimast rida selgitavad, et vastav perliitne malm läheb kõrgsagedusvooluga töötlemise alla.

Sama Zil-i hülsside malmiga СЧ 18-36 ( samuti perliitne ), töödeldakse termiliselt http://www.autoezda.com/ystroustvo/911-g...v-zil.html

Huvi korral materjalidest, erinevatest standarditest saab vaadata; http://www.splav-kharkov.com/z_mat_type.php


Aga üldiselt:
Tehase norm kapitaalremondi läbinud mootorile on tunduvalt väiksem, kui läbisõit esimese kap. remondini. See ei tulene mitte väntvõlli kiirenenud kulumisest. Tuleneb ainult silindrigrupist ja selle väiksemast ressursist.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne