Kui vana võib selline tool olla?
#1

Tere!
Sattus kätte selline tool. Järsku keegi tunneb ära,et kus selliseid toodeti ja kas tegu vana või uue aja asjaga. Tänud!

[Pilt: 24085801e7f3e6_l.jpg]

[Pilt: 24085803fc1042_l.jpg]

[Pilt: 24085805e783c9_l.jpg]

[Pilt: 24085801e7f3e6_l.jpg]
Vasta
#2

Võib olla ca 130 aastat vana, mitte vanem. Alumiiniumi tööstusliku tootmise meetod võeti kasutusele 19-nda sajandi lõpus.
Mul on ka küsimus, ei hakka uut teemat tegema - kui vana on leib?
Vasta
#3

(03-06-2015, 21:49 PM)kass Kirjutas:  Võib olla ca 130 aastat vana, mitte vanem. Alumiiniumi tööstusliku tootmise meetod võeti kasutusele 19-nda sajandi lõpus.
Mul on ka küsimus, ei hakka uut teemat tegema - kui vana on leib?

Saan aru Sinu teadasaamise-himust... Big Grin
Minu küsimusele on kergem vastata,kui Sinu omale.  Ma ei viitsi täna asja ümber jutustada,seega loe ise siit...:

http://et.wikipedia.org/wiki/Leib

Aga nagu ise näed,ei oska keegi kohe paugu pealt öelda,et mis ja kes. Seega väga levinud asjaga tegu polegi. Näe mina elasin ka siiamaani nii ära,et ei olnudki sellist tooli vaja. Nüüd visati siia õue ja enne,kui sellega midagi ette võtan,tahan pisut uurida. Esimene mõte oli kohe seibideks viilutada aga noh,igaks juhuks ennem uurin ikka ka.
Vasta
#4

(03-06-2015, 21:49 PM)kass Kirjutas:  Võib olla ca 130 aastat vana, mitte vanem. Alumiiniumi tööstusliku tootmise meetod võeti kasutusele 19-nda sajandi lõpus.
Mul on ka küsimus, ei hakka uut teemat tegema - kui vana on leib?

See oleneb sellest, et millal sa selle leiva ostsid. Kui rubla eest, siis on vähemalt 25 a vana, kui talongi eest, siis veel vanem... Big Grin
Vasta
#5

Tool iseenesest on ju vahva, tootmisvõtetest jäänud jäljed viitavad nõukogude ajale, nii sitasti käiati ainult nsvl'is vahest tuleb ka hiinast sellist kvaliteeti, kuid hiina jaoks on seal kaugesti liiga palju materjali, mis tundub ka sobivat paremini lusikate valmistamiseks kui toolideks. Seega täpsustaks Kassi pakutut 1930-1990 Toungue
Vasta
#6

tooli põle tingimata tarvis viilutada.
võib ka värskema kotiriide pääle traageldada ja saab hea aluse istumiseks.
Vasta
#7

Arutleme edasi. Ese on valmistatud imlselgelt ajal, mil keevitust veel ei tuntud. Ja tegu on siiski viili, mitte käia jälgedega. Kui on kasutatud Ribe polte, siis on kindlasti tegu Kolmanda Riigi eliitsõdurite - Kukkumissirmi- või Mäejäägrite varustusse kuulunud välitooliga. Nii lennukis, kui ka kõrgmäestikus seljas tassides oli iga gramm raskust liigseks koormuseks. Kahju, et ei ole säilinud tekstiilosa, see näitaks juba täpselt ära, millega on algselt tegu olnud. Mäejäägritel olid eriti kerged toolid, tekstiilosa oli suuresilmalisest linasest võrgust. Kukkumissirmijäägritel oli lennukis kaal vähem oluline, seal kasutati tavalist jämedakoelist puuvillast kangast. Ohvitseridel alates rügemendiülemast oli kangas plüüžist. Kuna leid on Lõuna-Eesti kandist?, siis ilmselt on tegu mäejäägritest jäänud mööbliesemega. Samas kukkumissirmijäägritele visati sageli tool peale nende lennukist allahüppamist järele, vahel aga võtsid nad selle ka väljudes ise kaasa. Tõsi, peale Kreeta dessanti sakslased eriti massilist lennukitest allahüppamist ei praktiseerinud.
Toomas, uuri hoolikamalt templeid, relvaameti WaA kontroll-kana jms mida pildil natuke ka näitasid!

Leib, muide, on vanem kui meist keegi!
Vasta
#8

Kahjuks mingeid kanu ei ole. Ümber maja jalutavad küll aga need on kodukanad...
Vene tähti nagu ei kohta ka.... suur E täht nagu oleks ja väike R . Mingid numbrid kastikeste sees jne.
Mul endal ka tekkis mingi mõte ennist,et keegi võis sellisega hüpata kuskilt alla. Aga tekkis ka kohe mõte,et milleks sellidele selline tool... kellel peale lennukist allahüppamist aega enam istuda.. Big Grin 
Aga ärge kartke,seibideks ei sae,pigem vahetan "seibide" vastu. Sedagi ainult erutava pakkumise puhul.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne