[gossip]

Ikka on abi, kuidas oleks inina vältimiseks, juhul kui see peaks tekkima, ühendada väike ava paagiga? Kuna paaki mul otseselt ei ole, on lihtsaslt roolivõimu pump kuhu mahtutub mingi kogus õli. 

Kas on olemas mingi spets tuts hüdrojagaja õli väljavoolu avale (vaata selles postituses teist pilti), kuhu saaks ühendada selle väikese avause lühikese toruga, või on veel mingi võimalus?

   

   


suurendasin ka ühte joonist, et oleks selgem lugeda.

   

[aavu]

Kuna paaki mul otseselt ei ole, on lihtsaslt roolivõimu pump kuhu mahtutub mingi kogus õli. 

Paak peab tingimata mahutama õli koguse, mille saad lahutades töösilindri kolvialusest mahust kolvivarre ruumala. Pluss veel mingi kogus, et paak kuivale ei jääks ja pump õhku ei võtaks. Kui sul töösilindrit ei tule ja löristad niisama ühest torust teise, siis muidugi ei ole paaki vaja, tekib kinnine ringvool, milles ainult õli ja torustiku soojuspaisumine võib tekitada lisa rõhku või hõrendust. No see viimane oleks hüdromootori ringiajamiseks, et sellest projektist kasulikku tööd ka saaks.
Unusta see ilma paagita variant kui juttu töösilinrist.
Ah-jaa. Sul oli juttu ka ühevooliku süsteemist. Vat seal peab paagi maht olema suurem kui silindri ruumala.

[gossip]

Kui mul on kahele poole töötav silinder, kas siis peab ka olema lisa õli paak? Ma ise arvan et ei pea. Mlsluik teab sellele ehk vastust, kas tema süsteemil on lisaõli paak?

[autojuht]

Kui mul on kahele poole töötav silinder, kas siis peab ka olema lisa õli paak? Ma ise arvan et ei pea. Mlsluik teab sellele ehk vastust, kas tema süsteemil on lisaõli paak?

Kuule noorhärra! Kasuta oma pead ja mõtle loogiliselt!

[aavu]

Vaata, teeme siis kaks korda ja aeglaselt.
Kui pump lööb silindri ossa A, siis õli silindri osast I liigub paaki ja seda on niipalju vähem A ossa pumbatavast kui on silinris I oleva kolvivarre ruumala. Kui paaki pole, lihtsalt ei jätku pumbale õli, tekib vaakum. Vastupidi kui pump lööb silindriossa I, siis sinna mahub varre II osa võrra vähem õli kui osast A välja pressitakse ja see õli jookseb paagi puudumisel kusagilt maha muru sisse, sest osasse I ta täielikult ära ei mahu.
Muidugi kui kasutusel on ülemise pildi silinder siis saab peaaegu ilma paagita hakkama.

[phyl]

Kui mul on kahele poole töötav silinder, kas siis peab ka olema lisa õli paak? Ma ise arvan et ei pea. Mlsluik teab sellele ehk vastust, kas tema süsteemil on lisaõli paak?

Kas sa sellisest asjast tead midagi nagu roolivõimu õli paak? Või hüdraulika õli paak?

Kui ei, siis äkki tasuks oma ehitamistele STOPP peale panna ja natike õppida ja tööpõhimõtted selgeks teha.
Ei midagi isiklikku.

[aavu]

Äkki on see "mersuniiduk kolm" teema?

[Aspelund]

Sul näib olevat õigus... kasutajate comoon ja gossip vahel eksiteerib huvitavaid kokkupuutepunkte. Tundub olevat üks ja sama "väga tagasihoidlik noormees"

Lõpliku selguse saamiseni soovitan kõigil antud teemasse suhtuda kui huumorinurka.

A.

[gossip]

Loogiliselt mõeldes, kui ma kasutan kahepoolse tööga silindrit, siis ei ole lisaõli paak vajalik. Kuna see sama õli, mis ühelt poolt silindrit väljub, võiks jõuda teisele poole silindrit läbi hüdrojagaja. Kuid ma võin ka eksida, selle jaoks ongi teema tehtud. Kui mul oleks kõik A- O -ni selge, siis pole mõtet teemat teha, eks ole. Ootame ära siiski Mlsluik`ge sõna võtmise, temal on see masin roolivõimu pumba pealt valmis ehitatud ja teab rohkem kui mõni teine sõnavaõtja. Pean tunnistama siin keskkonnas midagi küsides, ilmuvad välja valged varesed kes hakkavad kraaksuma, ise pole ühtegi tõsist nõuannet kellegile kunagi andunud aga kraaksuvad kõige kõvema häälega.

[diesel]

põle kahtlustki. aavu ja aspelund on täpselt ära tuvastanud persooni.
kas lastakse naljateemal edasi areneda või järgneb kiire bänn?

[v126]

Mul tekkis ka sama tunne. aga siin alles oli kusagil jagaja tööd tutvustav video, no kui sellest ka aru ei saa siis pole midagi teha.

[pen.skar]

Kraaksun veel korra! Saa aru- roolivõimul on mingi paak niikuinii olemas, mis saab hakkama pisikese roolisilindriga. Kui paned tummisemat silindrit liigutama, jääb selle suurusest silindrivarre mahu tõttu tekkinud ruumalade ebavõrdsuse kompenseerimiseks väheks.Vaevalt sul meeles seisab, et olematu paagiga võid silindrit vaid  mittetäielikult sisse- välja lükata. Kui õli otsa saab ja õhku võtab, on jama lahti- vahutab ja hakkab rõhutasandist välja ajama. Teistpidi võib puhast välja lüüa. Ära karda paariliitrist lisapaaki- muret edaspidi vähem.

[gossip]

No see oli juba rohkem asjaliku nõuande moodi kui kraaksumine, mina ei karda lisapaaki paigutada, kui see vajalik on. Küll aga tean ma, et kui ringluses on mingi kogus vedelikku ja õhku juurde ei teki, siis jääb vedeliku kogus samaks. Lisapaagi soovitajad võiks lahti seletada, kuhu liigub õli teiselt poolt silindrit?

[Marko]

Vaata armas  comoon, kui sa ei taipa, et teisel pool kolbi on ruumala väiksem kolvivarre mahu võrra, siis miks peaks seda veelkord üle seletama?
Edu ehitamisel muidugi!

[autojuht]

Kraaksume veel lisaks, ära soojuspaisumist unusta! Ja kui sa noorhärra oleks tähelepanelikult füüsikatunnis (facebooki näppimise asemel) õpetajat kuulanud siis oleks sulle ka teada, et vedelikku ei saa kokku suruda.

[gossip]

Me räägime praegu pildil olevast ülemisest silindrist, ehk silindrist mis töötab kahale poole ja mõlemal pool kolbi on õli. Kuhu peaks õli kaduma, kui ühelt poolt õlirõhku suurendada? Milleks see paak vajalik on, süsteemis liigub kogu aeg üks ja sama kogus õli, ühepoolset silindrit ei ole, õhku juurde ei võeta ja välja õhku ei pumbata? Vot kui keegi seletaks mulle, et ühelt silindripoolelt väljapressitud õli peab vahepeal minema paaki ja ootama, kuni teda sinna samasse silidripoolde tagasi surutakse, siis saaksin veel aru. Ootan vastust? NB! Õli soojuspaisumisest olen teadlik, selleks ongi sõiduauto roolivõimu pumbal väike paak. 

   

[mlsluik]

Kraaksume veel lisaks, ära soojuspaisumist unusta! Ja kui sa noorhärra oleks tähelepanelikult füüsikatunnis (facebooki näppimise asemel) õpetajat kuulanud siis oleks sulle ka teada, et vedelikku ei saa kokku suruda.

Ma kuulasin füüsikatunnis väga põhjalikult õpetajat ning seega on meelde jäänud et ka vedelikke saab kokku suruda, õhuga võrreldes küll tühiselt määral ning hobikasutajaid see ei mõjuta, kuid kuna foorumit loevad ka õpihimulised lapsed, siis proovime neile ette sööta korrektseid fakte. Kokkusurutavus on ju vedelike üks peamiseid omadusi viskoosuse, tiheduse, erikaalu ja eelnevalt mainitud soojuspaisumise kõrval.

Me räägime praegu pildil olevast ülemisest silindrist, ehk silindrist mis töötab kahale poole ja mõlemal pool kolbi on õli. Kuhu peaks õli kaduma, kui ühelt poolt õlirõhku suurendada? Ootan vastust? NB! Õli soojuspaisumisest olen teadlik, selleks ongi sõiduauto roolivõimu pumbal väike paak. 

Võime rääkida millest iganes aga selle 100 kg tõstmiseks sa ju ei kasuta seda ülemisel pildil olevat silindrit vaid ikka seda alumist varianti. 

Mina ise lisasin golfile suurema õlipaagi sest silindreid oli mitu ning mõlema väljasirutamisel oleks roolivõimu 250ml paak tühjaks saanud. 

[gossip]

ok, kuidas sa teed esimest täitmist, kas mingi järjekord, vaja kusagilt midagi õhutada?

[v6sa]

Õhutustada, kallis mersuniidukiehitaja, õhutustada   Tahad ju õhku süsteemist välja saada...

Mure on imiliiniga, survepoolelt lahkub see ise töö käigus. Tegevuse kiirendamiseks võib ju liiteid järjest lõdvendada, kuid selle käigus lekib õli.

Paagist pumbani peab süsteem olema iseõhutustuv ehk hüdroõli peab paagist ise pumbani valguma ning pealevoolukanalid peavad olema piisava ristlõikega, et pumpa maksimaaltootlikkuse tarbeks ära toita. Ära unusta, et imipoole maksimaalne teoreetiline surve on 1 bar, pumba lekete tõttu jääb tegelik ettanderõhk poole kanti.

Aga tegelikult oleme me kõik sellesama ühebaarise rõhu all.  

Silindreid-voolikuid võib muidugi pisikese lehtri või suure süstlaga ette täita, kuid sel puudub sisuline mõte.

[v6sa]

Ma kuulasin füüsikatunnis väga põhjalikult õpetajat ning seega on meelde jäänud et ka vedelikke saab kokku suruda, õhuga võrreldes küll tühiselt määral ning hobikasutajaid see ei mõjuta, kuid kuna foorumit loevad ka õpihimulised lapsed, siis proovime neile ette sööta korrektseid fakte.

Oskad öelda, mitu % võrra väheneb hüdrovedeliku ruumala rõhu tõusul 210 bar võrra temperatuuril +40 kraadi Celsiuse järgi? Minu mälu on aastatega kehvaks jäänud, kuid meenuks nagu suurusjärk promill ehk tuhandikosa. Aga ma võin ka eksida.

Mäletamistmööda hakkab vesi käituma vedruna (ehk seda saab kokku suruda) gigabaarides mõõdetava surve korral. Üks huvitav tabel erinevate rõhkude kohta (inglise keeles, paraku):
https://en.wikipedia.org/wiki/Orders_of_...ressure%29

Mis siin teemas käsitletava 160 baarise avanemisrõhuga hüdrojaguri kontekstis on vaid teoreetiline mõttekäik ja säärases süsteemis ringleva vedeliku võib külma kõhuga tituleerida kokkusurumatuks.

Samas termopaisumisega tuleb väheldase õlipaagi korral kindlasti arvestada!