Tractor pulling saksamaal.
#1

Juhtus nii, et saatuse tahtel sattusin saksamaal Lützowis (endine ida pool, Schweriini lähistel) traktorite jõutõmbamise võistlustele. Vot see oli pidu. Meil oleks muidugi selline üritus sõjaväega laiali aetud kuna igal pool lehvisid endise DDR-i ja NSVL-i lipud ja sümboolika. Võistkonnad kes esinesid vene traktoritega kandsid punaseid polo särke kus ilutsesid viisnurgad, sirbid ja vasarad, vene vapid. Kanti DDR-i vappidega T särke, endisi sõjaväevorme jne. Ühesõnaga, meie mõistes padupoliitiline üritus.

Aga nüüd traktoritest. Põhimassi moodustasid  vene traktorid  K-701 ja Belaruss. Veel võtsid osa DDR-i IFA-d ja E-d. Fergussonid ja muud kommejandid. Oli ka üks rumeenlane. (selles foorumis oli ka temast juttu). Selle naljaka välimusega masina kiituseks olgu öeldud et oli igati tubli tõmbaja ja lärm mida ta tootis oli ka märkimisväärne. 
Eritehnika vallast esines üks lennukimootoriga apastraat ja kolm tankimootoriga imemasinat. Üks mootoritest oli vene tankilt pärit (hübraum teufel), kahe päritolu jäi arusaamatuks. Tankimootoriga masinate juures oli hämmastav, et nad olid ehitatud ilma jahutussüsteemita. Töötasid kuivalt. Masin veeti starti, joone peal pandi käima , gaas põhja, 30 sekundit põhjagaasi ja finišijoone taga jäeti kohe seisma. Edasine liikumine toimus slepis. Aga sella 30 seki jooksul, mis nad kahe joone vahel liikusid, tekitasid nad nii meeletut lärmi, et kõrvadel oli valus.
K 701, 701M ja 700A olid ka tõelised vaatamisväärsused. Tundus,et mitu masinat, mis esinesid, olid kasutuses ka võistlusteväliselt. 12 mütased olid korralikult ära turbotatud ja see kuidas nad liikusid oli  vaatepilt omaette. Eriti vingeks oli krutitud tümman millel oli katuse peal Stalini nimesilt. Kui teised kippusid ikka paksu suitsu ajama korstnast siis see masin lasi välja mõõduka vine. Seisma jäädes finisijoone taga käisid aga kollektorites tal sellised paugud nagu oleks mingid väiksemat sorti rehvid lõhkenud.Kui teised kippusid enne finisit ära koolema siis tema võttis ise hoo maha, et mitte rahva sisse põrutada.
Ja nüüd Belaruss. See tundub olevat neil rohkem  nagu rahvatraktor. Sellega mitte ei võisteldud vaid sellega sõideti lihtsalt kohale.Deeremehel oleks seal tööd olnud identifitseerimise vallas. Meile harjumuspärane mudelite valik ole seal täiesti segi pööratud.Pealtvaadata puhas 82 aga mootor vana 50 oma. Hakkas silma veel teisigi möödapanekuid. Meie mõistes muidugi.Panin Nagisse mõned pildid ka sellest märulist. http://nagi.ee/photos/Daff/sets/396755/

Aquila captas non muscas.
Vasta
#2

Väga pro üritus, kunagi aastaid tagasi isegi käinud ning tulevikus lähen vast veel. Aga tänud Daff'ile, hetkel hea piltegi vaadata. Aurumasinate jõutõmbamist seekord vist polnud? Wink


Ilma jahutussüsteemita mootoritel on enamjaolt plokk betooni täis valatud... 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#3

Eks neil kaugelt vaadatuna see Stalin vähe leebem siga tundub, kui vahetult selle tõpra all kannatanule. Nõukaihalus on aga täiesti mõistetav - seitsmekümnendate kütusekriisijärgne tõus ja kaheksakümnendate õitseng on tegusal põlvkonnal veel meeles.

Silmake ballastimist: on, mida õppida. Ning ZTS pildil on kenasti näha, mida tähendab rehvi deformeerumine veol Cool 

Kas jäi kõrva, mitmetonnine oli haagise raskus? Kas kasutati kohandatud omavalmistust või oli päris reeglitepärane TP-haage?
Vasta
#4

(05-07-2015, 15:41 PM)v6sa Kirjutas:   Cool 

Kas jäi kõrva, mitmetonnine oli haagise raskus? Kas kasutati kohandatud omavalmistust või oli päris reeglitepärane TP-haage?         
Haagiseid oli kaks, mõlemad olid uued rohelised ja tundub et igati reeglitepärased haaked. Suured digi dablood peal kust sai otse jälgida mitu meetrit masin hetkel läbinud oli. Väiksema kaaluga haake, mida russid ja muu peentehnika sikutas, kaalu ei oska öelda aga suurem, mida suured, kalad sikutasid , selle kaaluks öeldi mingi hetk 18 tonni. Väiksemal haakel,nagu näha, juhtis kogu seda mehanismi ainult kardaan, mis tagasillast ülekande sai. Suuremal aga oli lisaks kardaanile veel  väike bensiinimootor peal, et seda kaadervärki juhtida. Keegi võiks selle haagise tööpõhimõtte lahti rääkida, kes asja jagab.
 Mõlemal haakel istus kohtunik peal ja fikseeris tulemused ja andis, kui vaja, korralduse kihutamine lõpetada. 
Kui aga tulid lennuki ja tankimootoriga masinad mängu siis lasid kohtunikud millegipärast jalga ja lehvitasid kaugelt lippudega. Tundub et keegi polnud kindel peale juhi kuhupoole masin suuna võtab.

Meelisele: aurumasinaid jah kahjuks polnud aga meil oli pundis üks kloun kes olla kunagi käinud sellisel võistlusel kus aurumasinad võistlesid. Need olla kõik ära vedanud mis neile sappa riputati.
Nagu mu vanaisa kunagi rääkis:" kui muu es avita siis tuudi iks katal kohale, tuu kakse jupi kaupa kõik vällä"

Aquila captas non muscas.
Vasta
#5



Videos oleval kelgul küll diisel, aga asja tuum ilmselt sama. Mootor on ühendatud sillatandemi tagumise sillaga mille abil liigub see krempel peale vedu starti tagasi. Esimene sild liigutab läbi sidurite ja ülekannete piki raami sõitvat raskust veo ajal traktori poole. Kusagil poole distantsi peal lülitab liikuv raskus raami all oleva plate vastu maad ja kui raskus raami lõppu jõuab suunatakse kogu kelgu mass ratastelt platele.
 
Vasta
#6

Ise olen sarnast üritust külastanud Soomes. --> https://www.youtube.com/watch?v=SGeo7qYi_S4
Polnud ka paha. Videos nähtav "Tatjaana" oli samuti tanki mootoriga, kui ma ei eksi.
Kuid traktorite kõrval olid kõvad tegijad ka veokad. Tea, kas tõmmatavad raskused on erineva kaaluga, kuid veokad tõmbasid kõik etteantud maa ära. Erinevalt traktoritest, kellele enamusele finišijoon ületamata jäi.
Vasta
#7

(05-07-2015, 22:08 PM)pontu6 Kirjutas:  ......... Tea, kas tõmmatavad raskused on erineva kaaluga, kuid veokad tõmbasid kõik etteantud maa ära. Erinevalt traktoritest, kellele enamusele finišijoon ületamata jäi.

Nagu ma aru sain olid masinad jagatud erinevatesse kaalukategooriatesse ja ning veoskeem mängis ka rolli.Kui mingi osa oli ära võistelnud siis tuli vahepeal "upitaja" ja pani mõne plaadi jagu raskust juurde. Aga jah, IFA veoautod tulid enamus jooneni välja. Eriti ülbelt esines üks bensiinimootoriga Chevrolet kastikas  kes tõmbas selle käru teise aia otsa välja ja kui linti ees poleks olnud, oleks ehk baani peale edasi põrutanud. Peale seda nalja kupatati ta kaalu peale ja pärast  teda enam näha polnud. Ju vist oli midagi valesti.
Mingi jama oli neil sakslastel ka pinnasega. Tundus, et see käru ei haakinud maakülge kinni korralikult sest paar korda jäeti võistlus katki ja pandi raskust juurde kuna kõik kippusid suure kaarega üle finišijoone kihutama.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#8

(05-07-2015, 22:08 PM)pontu6 Kirjutas:  Ise olen sarnast üritust külastanud Soomes.....
Kuid traktorite kõrval olid kõvad tegijad ka veokad. Tea, kas tõmmatavad raskused on erineva kaaluga, kuid veokad tõmbasid kõik etteantud maa ära. Erinevalt traktoritest, kellele enamusele finišijoon ületamata jäi.

Vaatasin neid veoautode tõmbamisi youtubest. No ei saa ma aru kuidas need veokad seal pori peal küll niimoodi liiguvad, või mis pinnas seal on!?
Tavaelus ei kannata sellistega muru peale üldse sõita, kohe istuvad kinni. 

Vasta
#9

Traktorite teemast veel...
Aurutraktorid on aukartust äratavad masinad.

https://youtu.be/EVxByLO_6cA

4xOpel 3xChevrolet
Vasta
#10

(06-07-2015, 14:52 PM)Romka Kirjutas:  No ei saa ma aru kuidas need veokad seal pori peal küll niimoodi liiguvad, või mis pinnas seal on!?

Reeglite järgi "sidus pinnas". Tihti saviliiv, mida vedude vahel vastavalt vajadusele kastetakse ja silutakse.

Veoautodel aitab palju kaasa inerts: esialgu jookseb koormus üsna vabalt ratastelWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne