[90Deville]

Niih, höumi läbis siis esimest ja viimast korda oma elus taliralli, ühtlasi tegi ka praeguste omanike ajal pikima järjestikuse söidu rekordi-ilmselt tuhande kilu-meetri kanti.
Üldiselt pidas end üsna viisakalt ülal, kui välja arvata paar pisisasja, esiteks teel otepääle kuskil vändra ja viljandi vahelisel teel neverlandi-nimelises kohas külmus kütus paagi vötturis ära, hoolimata nestes tankimisest ja ka lisaaine manustamisest. Önneks doktor mina sai selle asjaga hakkama, ja akugi ei jöudnud tyhjaks minna käiamisega sest olin targalt kaasa vötnud purgi piduripuhastajat.
Rallipäeva hommikul hotellist lahkudes tekkis siduri üleküllus, önneks universaalse vötmega siduri öhutusnilpi avamine lasi sealt surve maha ja edasi oli köik ok.
Kuna tyhja autoga ralli läbimine üherattaveolise tagaveoga autoga oleks olnud ilmselt teisi mägedel närvi ajav, siis kasti sai laetud kkk uusim taies, mis möned nädalad tagasi sai pildita kuulutuse kaasabil ostetud ja mida nägin esimest korda valges laupäeva hommikul. See kaotas sujuvalt pidamise ja ülearuse jöu probleemid.
Oli ka väike äksident, kui teeotsast mööda söites tagurdades peeglist ühtlast valget vaadates ei tuvastanud enne meetrilaiuse teepeenra kadumist ja höumi kavatses end kraavi küliti keerata, napilt kukkus ratastele tagasi.
See oleks ilmselt päädinud kahe auto emeksiseerumisega, millest oleks üsna kahju olnud.
Tänu headele inimestele sai värdauto-ekipaaz elusalt teele tagasi aidatud ja edasi läks köik plaanikohaselt.

Ühtlasi edastan ka oma tervitused diiselmootori leiutaja köigile elus olevatele sugulastele, soovitan teil vaadata mis juhtub kui käbigranaadil splint ära vötta