Ehitaks seekord ühe niiduki
#41

Esimene nimi mis mulle pähe kargas oli Luigepurustaja. Mitte, et keegi sellega luikesi jahvataks, aga selline kahe otsaga nimi pigem. See purusti siiski sinu tehtud ju Big Grin
Terad on poltidega kinni? On neid väga tülikas vahetada? Või püherdad niiduki all ja vahetad ära ning vsjoo? 

Almost Again
Vasta
#42

Mida kiirem ülekanne seda parem, muidugi peavad tera kinnitused ja rootor kiirusele vastav olema. Ise kasutaks pigem väiksemapoolset rootorit ja pikki raskeid terasid, mis üksiti täidaks ka hooratta ülesannet. 


Saksa kartulikombaini reduktoritega on niidukeid tehtud küll. Peamiselt küll kartulipealsete niitmiseks aga taolise suletud korpuse korral peaks ka peenemat võsa jahvatama kõik oleneb lõikeorganist.
Vasta
#43

Ma ei taha teemat risustada terade suhtes, kuid ütlen ausalt ,oma küsimusele vastust saamata,et praegu niidan oma maaparandus võsa poola 1.65 rootoriga  ülestõstetus asendis.Karm aga toimib .Julm aga töötab.Vabandus.
Vasta
#44

(06-08-2015, 10:03 AM)Sm.Autojuht Kirjutas:  Kas terad tegid vedrulehtedest.

Hetkel on küljes purustaja Y terad mis sirgeks ajasin ning kinnituvad ühe poldiga. Vahetamine ca 1 minut tera kohta. 

Ühe pildi pealt on näha tera millest tegin, paku peal vedeleb.  Sellised terad ajasin kuumaks ja siis sirgeks. 
[Pilt: TKli1t-yNegOqA9rCm-dnLDU9b2kzX0yxQBtdhm-...54-h569-no]




Lühike rootor ja pikad rasked terad on natuke vale lähenemine, siis tuleb jälle välja nagu poola saast. Sõites suuremasse võssa on kööga, ei jõua enam terasid laiali visata ja hakkab porno tulema. Wink   @ pikaajaline poolaka omanik ja üleüldse igasuguste niidukite kasutaja Wink  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#45

Niiduki ehitusest veel, et kui on traktoril olemas 1000 pööret jõuvõtust, siis kasuta seda kiiremate pöörete saamiseks mitte kiiremat reduktorit et põristada 540 pöördega. 540 pööret on ette nähtud kuni 60% mootori jõu kasutuseks, 1000pööret aga kuni 100% ja see on ette nähtud selleks, et jvv kestaks ja masinistid ei peaks siin halama jälle, et jvv on ribadeks. 
Hooldusniide on lihtsalt selline töö, kus on vaja tohutult jõudu kui pole tegu just põka 1,5m niidukiga russi järel.
Vasta
#46

(07-08-2015, 08:25 AM)maisalup Kirjutas:  Niiduki ehitusest veel, et kui on traktoril olemas 1000 pööret jõuvõtust, siis kasuta seda kiiremate pöörete saamiseks mitte kiiremat reduktorit et põristada 540 pöördega. 540 pööret on ette nähtud kuni 60% mootori jõu kasutuseks, 1000pööret aga kuni 100% ja see on ette nähtud selleks, et jvv kestaks ja masinistid ei peaks siin halama jälle, et jvv on ribadeks. 
Hooldusniide on lihtsalt selline töö, kus on vaja tohutult jõudu kui pole tegu just põka 1,5m niidukiga russi järel.

Muus osas õige, aga jõuvajadus tuleb puhtalt vaid soovist kiiresti teha. Võimsam traktor lubab laiemat niidukit kerida, mis omakorda võimaldab rohkem hektareid ära pügada kahe magamise vahel. Toungue
Vasta
#47

hiljuti vaatsi kuis teenusena silo tehti. niitmine oli äge. hiljem kuulsin ka kommentaare.
niiduki kütusekulu peaks olema suurusjärgus pooleteise liitri ligi minutis. räme öko. masinad on ikka kõvasti aastatega arenenud. russide ja jumpstükkidega ei saa nii väikest kulu kuidagi vist kätte? või kuidas üldsuse kogemused on.
Vasta
#48

Minu kogemuste põhjal on ökonoomsuse suhtes kõige ökom deutz kone, aga üldiselt pole russil ökonoomsusega mingit muret ja jumz peaks eriti öko pill olema. 
Vasta
#49

Olenavalt pinnast läheb purustajaga 7-10 liitrit tunnis.... Aga siinkohal tuleks arvestada niidetava hektari kohta kuluvat kütte kogust... 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#50

vot-vot, sellepärast ma selle pooleteise kanti minutis paningi, et ehk keegi saab vahepeal suutäie naerda, pealt seda kui on kohvi kurku tõmmand.
see ju teeb ligi sada tunnis ja jätab ikke vägagi jämeda mulje.
aga massin niitis 9 meetri laiust korraga ja kiirust oli niipalju, et lühikest aegagi ei suuda sabas joosta, isegi veloga vändates oleks varsti juba asjalikult higi jooksmas. hektar tuli väga jämedalt kolme minutiga.
ulme.
Vasta
#51

Pidasin silmas midagi taolist väikese rootori ja suurte terade all.
 Videos oleval traktoril ei tohiks olla üle 90hp kindel ei ole, aga niiduk 4,6m eeldatavasti, niiet 2-3 meetrist peaks jumzik ringi ajama küll.


Siin terasid paremini näha
https://www.youtube.com/watch?v=cR7KB9Pstow
Vasta
#52

 Minu jumz sellist 5aastat järel vedanud https://www.kellfri.fi/kesantoleikkuri-2-75-m 
Vasta
#53

Mul oli siiani aastaid kasutusel T16-ne kõhu alla kettidega ämmavihtleja. Niitis suht hästi - juuatäispeaga sai võtta ka harjavarre jämedus lepavõsa ja freesis mädand kändusid. 
Asjal aga olid mõned suuremad puudujäägid:

*Sittas kogu traktori murupasaga totaalselt ära. 
*Keris heina ümber võlli ja sealt alumise simmerlingi vahele, mille sõi suht kiirelt ära.  
*Kasutada sai vaid T16 tigukäiku, esimesega oli juba liiga kiire, sest pöörded pidid põhjas olema, kuna tahtis saada metsikut jõudu. Seega kole aeglane ja palju kütust läks. 
*Viimasega seoses läks traktoril umbes tunni niitmisega õli juba nii kuumaks, et seierit vaadates hakkas paha. 

   

Kogemata jäi ette üks rootorniiduki trummel. Sai siis sellest üks "ibrogeensus" aretatud (minu kadund isa sõna selliste aretiste kohta).
Terad ostsin Flindi e-poest (74 senti tk). Poldid ostsin Würth-st 12,8 kõvadusega, ka kogu seda jama alla kukumst hoiab läbi võlli üks 12,8 tugevusega 6mm polt. 

   

   

Esimesed katsetused näitavad, et positiivse poole pealt jõudu pole eriti vaja. Saab esimese ja teise käiguga vaiksel pöördel niidetud. Vaja aga veel edasi aretada. Terad vist võiks pikemad olla, sest niitmise laius jääb kitsamaks, kui enne. Ikka tahab kerida pikka heina ümber võlli, kuigi sai pandud kaitseks üles välja jäme toru. Alla vist tuleks ka ketas vms panna, sest korjab seal olevate lattide jms taha heina. Eks piltidelt on aru saada. 

   

   

Üks videojupp kah:

Vasta
#54

Kuidas sel T16 niidukil kardaan kestab? 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#55

Aegade algusest sama kardaan.
Vasta
#56

(08-08-2015, 12:36 PM)mlsluik Kirjutas:  Kuidas sel T16 niidukil kardaan kestab? 

Ilmselt arvustad sa liiga teravat nurka. Kardaani rist kipub rohkem kuluma sirge kardaani puhul. Nurga all töötaval ristil pole vahet, kui suur nurk just on, kulumise mõttes. Liiga suure nurga all hakkab kardaan rapsima ja ei kannata enam pöördeid. Seal aga ei paistnudki palju pöördeid olema. Eks muidugi määre on ka oluline.
Vasta
#57

(08-08-2015, 11:06 AM)Romka Kirjutas:  *Sittas kogu traktori murupasaga totaalselt ära. 
*Keris heina ümber võlli ja sealt alumise simmerlingi vahele, mille sõi suht kiirelt ära.  
 Vahest tuleks peale panna kate - lükkab heina (vms niidetava materjali) külili ja ei lase ülemist osa kohe võlli ligi. Laiuse koha pealt oleks kindlasti abiks niiduorgani duubeldamine... 
 See poola muruniiduki aretus oli päris hea, kuid "puisema heinaga" toimetades peab olema ettevaatlik...et kes peale jääb Smile !


Vasta
#58

(08-08-2015, 12:36 PM)mlsluik Kirjutas:  Kuidas sel T16 niidukil kardaan kestab? 

Kui kettidega pidas kardaan vastu ehituse algusest peale, siis kettaga läks nüüd külge juba kolmas rist. Kettal on inerts päris suur, kettidega polnud seda peaaegu üldse. Jõuvõtuvõlli poolse murdis nüüd 2x järjest lihtsalt puruks. 

   

Nüüd panin sinna natuke suurema mõõduga risti. Loodan, et see jääb pidama. 

   
Vasta
#59

Seal on küsimus kardaani nurgas ja sellest tekkivas nurkkiiruse järskudes muutustes, mis annab pidevat pulseerivat ülekoormust. Sinusugune meistrimees suudaks ilmselt panna risti asemele ka püsikiirusliigendi (poolteljeotsa) ja probleem igaveseks lahendatud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#60

Niiduki rootor on kestnud algusest peale ja töötunde on kogunenud loetamatu arv tunde. Enamjaolt on niidetud võsa ja alakasvulist mõtsa....  

[Pilt: DSC_0423.JPG]
[Pilt: DSC_0427.JPG]

Kardaani reduktoripoolse isase otsa keeras esimese niitmisega kergelt vinti nagu ikka sellistel juhtudel. Kardaan tuleb ja läheb kenasti otsa ning üldiselt probleemi pole, lihtsalt materjal on saast. 

[Pilt: DSC_0432.JPG]
[Pilt: DSC_0434.JPG]
Video ka siis, nokitsesin soopeal teid laiemaks ajades...  Oli selline vähe tummisem hein Wink


 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne