[hullmaks]

Õnnestus mul segastel asjaoludel soetada enesele toyota carinaII diisel, aastast 1991, ehk siis järgmine aasta 25 täis ja aus unikum. Rõõmsaks sain, kui  lugesin miskit vana iseloomustust sellele autole, et muudkui sõidab ja sõidab ja tehnoülevaatusel läheb ka läbi(soome statistika) esimesed 150 km oligi nii, sõidab, päris kiiresti, püsib teel, käima läheb võtit nähes ja kütust ei võtagi (eriti kui teine sõiduvahend oli VW T3 mis rüüpab bensiini 15 sajale). siismärkasin, et armatuuris süttis kollane tuli. tilk paagi all, loodetavasti sain õigesti aru, et vesi kütuses. sõitsin rahumeeli  koju ja kui käe roolilt võtsin, siis kuramus, laadimise tuli ka põlema läinud!! egas midagi, panin uue kütusefiltri, , vähemalt üks viga kaelast ära, küll laadimisega tegeleb hiljem, aga võta näpust, ei kustunud see kollane tuli. Kahtluseuss südames, hakkasin netist märgutule tähendust otsima, kuni lõpuks leidsin...ainult et kui süttib koos akutulega, siis seda viga pole, ainult laadimise viga. 
  heakene küll, uue geneka oleks saanud umbes 200+ € eest, aga näpud põhjas( eelmise autoga 15/100 kõvasti rallitud viimasel ajal, suvi ju ikkagi) , keerasin relee maha, no palja silmaga polnud näha midagi, üks hari oli justkui lühikesevõitu, aga ega seda genekat eriti ei oskagi kontrollida, mõtlesin, viin parem spetsialisti kätte. Kiire otsing juhatas Melasi nimelisse asutusse, seal kohapeal hulk varuosi ja aastate pikkune kogemus. Reedel kella kolmeks siis laekusin sinna, et jõuavad veel lahti võtta ja ära testida ja kui lihtne viga, siis ka korda teha. Poole tunni pärast helistavad, et asi nii roostes, lahti saada ei õnnestu nii kiiresti, ehk siis jääb esmaspäevaks, no ei viitsi mina mitu korda edasitagasi sõita, lõpuks juba ongi uue geneka hind läinud vana remontimisse ja edasitagasi sõitmisesse. ja siis nad veel väitsid , et sellel genekal asub relee eraldi, seetõttu ei saa seda ka kohapeal kontrollida. Nu siis tipatapa tagasi, ostsin neilt selle relee ja uued harjad, et lähen riski peale välja. Kodus vaatan tähelepanelikumalt, nu löö või maha, ilusti harjade kohal seesama relee, mille nad minule müüsid, vaja ainult 2 väikest roostes kruvi lahti keerata ja juhtmed ümber joota. Melasis klienditeenendus oli muidu väga viisakas ja vastutulelik 10 punkti, aga jah, et nad siiski seda konkreetset genekat ei tundnud ja reede õhtu ka, küllap mehaanik pigem koju kibeles kui veel firmale raha raatsis teenida...
  Ja algab uus seiklus, seekord jootekolviga. umbes kolm korda kasutusel olnud jootekolv, panen seina, mitte mõhkugi. padavai poodi, seal ainult sama firma toodang , no täpselt samasugust ei raatsinud osta, ostsin peenema, selline mähisega, vajutad lülitit ja siis ajab traadi kuumaks, koju tagasi, vanad harjad küljest ära, esimene külge , korras, teine....ja enam ei lähe see peen aparaat kuumaks, tina sulatab kuidagi vaevalt ära, aga väikest klemmikest enam kuumaks ajada ei suuda...
  hädaga siis võtsin eelmise jootekolvi, ajasin gaasilambiga kuumaks ja sai lups ja lups kõik vajalikud jootmised ära tehtud. Rikkis värskelt ostetud riist, selle võttis õnneks pood tagasi, aga minu bensukulu see eriti ei leevendanud.  
 Genekas kokku, peale , võtit ja voilaa!!!! ökoliikur jälle rivis!! tegin kohe ka tallinn/tartu otsa, niiöelda tehniline kontroll ja pidas vastu. Aga kui oli vaja veel 100 km sõita, siis kadus jälle laadimine ära, ja ka remondiisu mõneks ajaks kadunud...kui kellegil on head nõu anda, mida ja kuidas genekas mõõta, oleksin ääretult tänulik, teoorias muidugi tean, et mähised ei tohi massi anda, et vool dioodist peab ainult ühte pidi läbi pääsema, et rootor peaks magnetiseeruma, kui süüde sisse panna ja kõik korras, aga millised peavad olema mõõteriistade näidud kui asi toimib?võibolla midagi veel, mida kontrollima peaks?

[Dexter]

On endal olnud kogemusi ühe ivecoga millel iga ca 200 km järgi põles pingeregulaator maha. Ainuke viga mille avastasin - ankrul lühiskeerud. Ja kuna selle uuega asendamine oleks olnud uue geneka hind, siis tuligi uus genekas ja asi mureta.

[Tegelane5]

 On's see selline vaakumpumbaga v?
http://www.aes.nl/epages/AES.sf/en_GB/?O...ts/ATA-442#
 Endal selline 1,8D mootor koos kasti,gene ja starteriga. Praegu veel jupp haaval müüma ei hakka. Aga krempli üle võib mõelda.
Jootekolvi kohapealt soovitaks Taiwani Solomoni kolbe, Weller peaks ka hea olema aga see u sama kui sooduk Makita ja Hilti vahel valida.

[hullmaks]

üpris sarnane jah, vaakumiga. ainuke vahe, et vaakumil on torud ka küljes, kuhu voolikud kinnituvad, pildil oleval vist käivad otsad külge keermega. Võid mingi hinnapakkumise teha, eks ma siis nuputan, kas võtta asi sult tagavaraks või minna uue geneka ostmise teed

[Walter]

See laadimise tuli näitab et genekale ergutust peale ei tule, vaata kas 12V akupinge tuleb mingile peenemale juhtmele geneka küljes peale. Ei pruugi üldse geneka probleem olla.

[v6sa]

See laadimise tuli näitab et genekale ergutust peale ei tule, vaata kas 12V akupinge tuleb mingile peenemale juhtmele geneka küljes peale. Ei pruugi üldse geneka probleem olla.

Kas Carina kasutab mingit tavapärasest erinevat skeemi argutuse tarbeks? Mul puudub teadmine konkreeetse preparaadi täpsemast hingeelust, kuid väide ergutuse puudumises põleva akutule korral tekitab kahtlust...

Reeglina käib just ergutuse ahel läbi laadimistule ja kuniks genekas ise voolu ei tooda, ajab akust geneka kaudu tagasi voolav särts pirnist läbi minnes selle hõõguma. Kui genekas laadima hakkab, siis akust enam miskit märkimisväärset läbi pirni ei voola ja sel pole enam põhjust ka hõõguda...

Ma süüdistaks teemaalgataja mures mõnda elektriühendust, mis mootori kuumusest oluliselt oma läbilaskevõimet kaotab ja selle läbi huvitavaid efekte hakkab tootma. Näiteks geneka massiühendus võiks olla duubeldamist väärt.

EDIT: massiühenduses ergutusjuhe annab ilmselt ka sarnase efekti.

[Tegelane5]

See laadimise tuli näitab et genekale ergutust peale ei tule, vaata kas 12V akupinge tuleb mingile peenemale juhtmele geneka küljes peale. Ei pruugi üldse geneka probleem olla.

Kas Carina kasutab mingit tavapärasest erinevat skeemi argutuse tarbeks? Mul puudub teadmine konkreeetse preparaadi täpsemast hingeelust, kuid väide ergutuse puudumises põleva akutule korral tekitab kahtlust...

Reeglina käib just ergutuse ahel läbi laadimistule ja kuniks genekas ise voolu ei tooda, ajab akust geneka kaudu tagasi voolav särts pirnist läbi minnes selle hõõguma. Kui genekas laadima hakkab, siis akust enam miskit märkimisväärset läbi pirni ei voola ja sel pole enam põhjust ka hõõguda...

Toyotal, õigemini küll NipponDensol on vähe teine rats-elektroonika ise juurdleb lambi üle-seega põleb see nii üle kui ala pingega. Ntks mul oli vähe uuemal genel ankur katkestuses-Boschi lisadioodiega gene sel juhul poleks tuld põletanud, aga ND põletas. Seal pole lisadioode.

[hullmaks]

meenus veel üks nüanss, viimati sõites hakkas akutuli põlema peale pidurdamist, ja kui siis korra mootoripöörded üles lasin, sidur lahutatud, siis kustus tuluke ära

[ahtos]

Kangesti lõhnab asi kontaktrõngaste kulumise järgi.

[Aspelund]

Parim lahendus: kogu raha ja vii asjaliku meistri kätte kontrolli.

A.

[hullmaks]

kontaktrõngad on tal mingist tundmatust materjalist, mis ei tundu vask olevad, pigem hõbedane, nagu mingi roostevaba oleks, ja mitte krammigi kulumisjälge ei olnud nende peal. Karta on, et lõpplahendusena soetan siiski südant kõvaks tehes uue, põhimõtteliselt juba veerand uue hinnast on niiehknaa kulunud, veel üks meistrimees läbi jalutada ja ongi juba pool geneka hinda kulunud...põhimure on siiski ise teada saada, kui suured peaksid olema mähiste takistused, ja kuidas üldse genekat n.ö. lahingkorras kontrollida,viga tuvastada, kuna pole välistatud ka mõni pikem reis selle riistaga teha (istme saab nii pikali panna et moodustub magamiskõlbulik platvorm  ) siis oleks sellised oskused võibolla kasuks

[peeter11]

Kontrolli mootori ja kere vaheline mass ära,ise jebisin kunagi ühe datsun cherryga ilmatu aja selle pärast.

[hullmaks]

ei läinudki kaua aega, ainult pool aastat sõitmist 2-3 akut tagavaraks kaasas ja igaöist akulaadimist, kui kogemata avastasin kuulutuse okidokis, et müüa generaator diisel corollale, 2,0, 88. Pildil tundus üsna sarnane, panin siis 30 euri lauale ja transportisin ta koju. väliselt oli küll peaaegu samasugune, paraku rihmaratas väiksem, üks kondekas külje peal ja ka kaanealune relee oli teistsugune ja keerulisem , väljundpistik aga sama. Kuna shampust joovad vaid julged ja tahaks ikka shampust juua, siis võtsin julguse kokku ja monteerisin selle geneka nii nagu on , auto külge. väiksema rihma leidsin ka kusagilt. asi külge ja voltmeeter näitabki õndsaid 14,7 volti, mis küll on pisut suurem kui oleks viisakas, aga ikkagi parem kui näha seal numbrit 10,8 nagu aegajalt juhtus, armatuuri  tuled kõik ilusti kustus ja mis sa hing veel ihaldada oskad. Mõõtsin ka takistust ankrumähises, vanal genekal oli see 5,6 uuel 3,0 kõige väiksemal mõõteriista skaalal (vabandust, suurusjärkudega ja oomidega ja üldse elektroonilise täppismõõtmisega , mis ületab voltmeetri voltide näidu, jään alati jänni). Rõõmu vähendas pisut õliloik, mida peale mõningast tiksumist auto all nägin. Selle põhjuseks oli vaakumpumba tagasivoolu toru, külma ja õli käes rabedaks muutunud ja pragunenud, mida äärmiselt ebamugav paigaldada ja tänu millele ka generaatorit küllalt ebamugav paigaldada. Ka sinna sai asendustorujupp leitud ja eks siis näis, kas asi jääb kestma või tekitab uusi probleeme....

[Dexter]

14,7V on natike palju, pigem laadigu vähem - 14,5V on maksimum mis oleks aktsepteeritav. Vähe sellest, et see tapab pikemas perspektiivis aku, mõjub ta hullemalt plekile. Väike kõrvalnäht sellega ka pirnide kiirem riknemine.

[hullmaks]

tänud, olen nende kõrvalnähtudega kursis. kui kõik tarbijad taha ühendada, siis võtab õnneks pinge vähe madalamaks, 14,3 pääle, korra on juhtunud, et ühel teisel liikuril lendas akuklemm pealt mis tähendas, et päris arvestatav summa kulus pärast kõigi pirnide vahetamiseks. Aga selgita pisut seda plekile mõjumist ?

[v6sa]

...
Aga selgita pisut seda plekile mõjumist ?

Kui ei mõeldud just aku pidevast keetmisest tekkivaid happelisi aure, siis olen ka ise üks suur kõrv...

[Dexter]

...
Aga selgita pisut seda plekile mõjumist ?

Kui ei mõeldud just aku pidevast keetmisest tekkivaid happelisi aure, siis olen ka ise üks suur kõrv...

Just neid aure mõtlesingi, mis ladestuvad akule ja selle läheduses olevale plekile. Ja kui siit edasi minna, siis plekile see hape ei meeldi - hakkab mõnuga roostetama ja plekk "aurustub". Samamoodi nagu metallivärvile ei meeldi pidurivedelik Dot4.

[pontu6]

14,7V on natike palju, pigem laadigu vähem...

Siinkohal jääksin eriarvamusele. Tean konkreetset mudelit kus lastakse laadimine ka 16 V peale. Kõik toimib. Nii pirnid kui kõik muu elektroonika.
Enda kogemustest eelistaksin siiski ülelaadimist. Eelmine masin ka laadis üle. Aku oli õnneks veel vanamoeline. Sai vett juurde valada. Aga kunagi polnud olukorda, et aku oleks tühi, kuigi teen vaid linnasõite. Ja ka plekile avalduvat mõju ei oska kommenteerida. Ei saand nagu aru. Ainus asi mida tegin, oli aku alla plastikust "kauss" vanast kanistri põhjast. Ehk siis parem rohkem kui vähem. Arvan mina.

[karvik]

14,7V lubavad ka aku tootjad isegi kinnistele akudele, seega seda pinget veel küll karta ei tasu.

Mingitel USA autodel oli  tootja poolt juba pardapinge üle 15V.

See on ka põhjuseks, miks tasub osta autole margi järgi aku, mitte kõhutuule järgi.

Kuigi viimase saja aasta jooksul auto akude keemia väga üüratult muutunud ei ole, siis niipalju piisavalt on, et saja aasta tagused akud olidki mõeldud madalama pinge jaoks kui praegused.

[diselist]

Kawasaki Brute Force 750 atv ,laeb 15,0v keskmiselt,aga tal on ka USA toodetud agm tehnoloogia yuasa aku.4a juba kestnud.