Uued Youngtimerid tulevad peale
#81

noh jälle mittemidagi maksev klassika http://www.auto24.ee/used/2086940
ehk siis talverallile ja miks ka mitte muudele ürridele väga sobiv liikur
tegelikult on sellised nn raped väikese rahahulgaga tänavale toodavad eksemplarid, aga mai ei tea kas ininesed ei viitsi või ei taha huvitavate autodege tegeleda, sest kasvõi antud sitigaga oleks igal eesti suvesõidul osavõtt teretulnud
loomulikut on lihtsam võtta nn zigull ja mõelda, et oled hull vanatehnika fänn
Vasta
#82

(18-09-2015, 22:48 PM)Marko Kirjutas:  Ise lisaksin nimekirja BMW850/840, igapäevatarbimiseks pigem viimase.

Absoluutselt! Kusjuures e31 on selles suhtes kummaline bemm, et seda on peaaegu algusest peale mitte just igapäevaautona peetud, see on sünnipärane klassik. Seda isegi Eestis, sest juba päris palju aastaid tagasi oli üks selline Tarmo Autos töös ja hoitigi kui pühapäevaautot-klassikut! Auto oli siis jämedalt 10 aastat vana... sest igapäevaselt ei jaksa nendega sõita, õigemini on see arutult kallis. Selline auto peab olema ideaalne ehk iga asendatav jupp peab olema originaal. 

Aga mis bemme üldisemalt puudutab, siis ei saaks öelda, et selline e36 baasil landoo Bauri repertuaarist ei oleks cool või väheharuldane Wink See on ehe youngtimer, kuigi e36 ise ja mudeliseeriana seda ei ole. 
Värske leid: andke andeks, aga see peab olema ikka väga kange kraam ninna tõmmata või muul moel manustada, et selline asi ilusaks ja ihaldusväärseks klassikuks muuta! Samas üks selline võiks ju igal autoüritusel olla - hoiatuseks lastele, et koolis tuleb ka kunstitundides käia!!! 
Vasta
#83

Väga huvitav aruteluteema. Ega päris vanakestega ei saakski tegeleda, kui neid vahepeal ei oleks säilitatud. Seetõttu on igas vanuses sõidukite korrashoidmine ja säilitamine väetiseks vanatehnika hobi elushoidmiseks. Kui kõik 15 aasta vanused sõidukid hävitada, siis 20 aasta pärast ei ole ühtegi 35 aasta vanust sõidukit. Nii lihtne see ongi. Ja hobiga on alati lihtsam ja meeldivam tegeleda, kui on sarnaste huvidega inimesi ümber. 

See on tore mõte, et korraldada ka selliste sõidukite kogunemisi. See annab võimaluse samade huvidega inimestega kohtuda ja kogemusi ning teadmisi vahetada. Võib isegi uusi sõpru leida. Minu arvates suurim viga on sellistel kohtumistel sildistamine. Mina ise tegelen masinatega ja ajastuga, kus on vaid üksikud tegijad. Seetõttu tean, mida tähendab olla "teistsugune". Ma ei tunne ennast kuidagi erilisemana või tähtsamana, kuna harrastan 70-80 aastat vanu sõidukeid. Sarnase hobiga inimesi vaatan sama sooja toetava pilguga ka siis, kui nad ka 1995. aasta igasuguste lisadeta VW Passatit hoole ja pühendumisega taastavad. Oluline ongi minu jaoks see, et inimene on pühendunud ja järjekindel. Ja siis ei ole enam vahet, kas tegemist on jalgratastega, raadiotega, vanade postkaartidega või autodega. Inimest ei muuda paremaks see, mis asjad tal on. Mina liigitan vanatehnika harrastajaks ning suhtun sügava austusega ka neisse hobikaaslastesse, kes võib-olla ei omagi ühtegi sõidukit, kuid oma teadmistega aitavad kaasa. Näiteks Rain Vaikla, kellel ei ole ühtegi sõiduvahendit ega heeblitki, aga teadmised esimese vabariigi ajal olnust just tehnikavaldkonnas on harukordsed. Või Tarmo Riisenberg, kes on alati abiks nõuga ja kirjandusega, kuid vanatehnikaga teda liikumas ei ole näinud. Need olid vaid kaks eredat noorema põlvkonna näidet, kuid kindlasti mitte ainsad. Igaühel meist on selles hobis oma väike roll suure pildi kujundamisel. Isegi kassil, kes hoiab AMF foorumit elavana väga huvitaval viisil - eneseiroonia ja huumori vahele on peidetud laiade teadmiste ja sidemetega mees, kelle tekstis olevad faktid on usaldusväärsed. 

Üritused on nendel osalejate nägu. Tallinnas toimuvatel Vanatehnika Lustisõitudel on ka olnud arutamisel ürituse formaat ja osavõtjate kriteeriumid, mis on tegelikult ka paika pandud väga lihtsalt - vanus üle 35. aasta ning esteetiline välimus. Kui aeg loksutab ise asjad paika ning lõpuks on see ikkagi teatud huvidega inimeste, mitte niivõrd sõidukite näitus. Sest auto või mootorratas ise kohale ei tule. Mina olen natuke kurb, et lustisõitudel on väga harva enne 1950. aastat valmistatud sõidukeid, aga olen selle valge varese rolliga leppinud. Ju siis Vanatehnika Lustisõit ongi sellisena välja kujunenud, et päris vanade sõidukite omanikud sinna tulla ei taha. Või käivad lihtsalt vaatamas. Hakake aga vaikselt pihta ning ajapikku kujuneb oma nägu ise. Ja kui üritusel elujõudu ei ole, siis ta sumbub. Ikka selleks, et mingis muus vormis ja kellegi teise eestvedamisel uuesti ärgata. 

Elagu vanatehnikaharrastajad ja rohkem sallivust. Ärge sildistage masinaid, vaid austage oma hobikaaslasi. 

Indrek Sirk
Vasta
#84

Usas on sellised regulaarsed üritused vist "Cars & Coffee" nime all? Vähemasti foorumitest on silma jäänud. Ply esindab siin ühte suhtumist, kuid ise näeks hea meelega osalejate hulgas ka kasvõi sedasama Austin Maestrot, mida eelpool nimetatu... Küsimus on osalejate motivatsioonis ja võimalustes. Usun, et kui ka alul võimalusi pole, siis võib just perioodiline kooskäimine toita motivatsiooni. Kuidas sa ikka lähed järjekordselt oma romuga kohale ja pole teinud muud, kui värsket kütet paaki valanud? Tähtis on motivatsioon ja tähtis on ka nõnda vaikselt tekkiv kogukond.
 Pea kõik autod on ilusad, kui nad on puhtad ja uueväärilises seisukorras.
Vasta
#85

Huvitava võrdlusena meenub ühe siinse kasutaja kunagine "üsna väsinud" valge Sierra XR4i, mille tagaluuk seisis puutokiga üleval ning millele 2,3 vabalthingav diisel aistevahele oli tõstetud. Seda muidugi eelmise omaniku poolt, kes mitte loll mees ei olnud ning tühja bensuraha suurele bensumootorile ei kulutanud nagu mõni vähemtaibukam inimene seda teha võib.

Teise näitena meenub kohe ühe tegelase punane 2,0 OHC sedaan Sierra aastast `91, mis on küll suht. plank ja tavamudel, aga näeb "nagu uus" välja. Huvitav kumba kirjeldatud üritusel näha rohkem tahaks...

Samas tuleks selgusele jõuda et kas minnakse iseenda vaimu/tuju toitma ja sellepärast et endale meeldib või siis teiste inimeste ja "naabrist parem" pärast. See teine juhus muidugi keeruline sest raske on teada saada endale masinat valides nt. kumba autohuvilisi on rohkem, kas 5.0 s-klass või 325 kupee ja kas selline mudel on ikka piisav? Võibolla. peab ikka 6.0 või M3 omale vaatama et ikka tõsiselt võetaks ja harulduse kriteeriumid täidetud oleks.

Viimati mainitud olukorraga kaasneb muidugi ka see tõsiasi, et autohuviliste silmis küll respekt tõuseb ja ollakse õige youngtimer-classic-car pühendunud autohuviline. Samas tänavapildis enamus "normaalsed" tavainimesed (kellel auto pelgalt tarbeese/liiklusvahend) max. 5 aastat vanade diisel volkswaagenite, audide, dacia dusterite ja ka 7ste, S-idega jms. menusõidukitega vaatavad ikka kaastundega et on ka vähem kindlustatud ja väetimaid inimesi, kes peavad eelmise aastatuhande autodega ringi loksuma. Ja vahet pole kas on plank diisel-passat või MB W124 500E aastast `93, edumeelsele tavainimese jaoks on mõlemad moraalselt vananenud ja veidi "häbi sõita" tüüpi masinad.

Eriti kurb oleks juhus kui nt hästi hoitud W124 500E masina, mis "teistele näitamiseks" majaette on pargitud, palub viisakalt naabrimees aeda v. garaaži ära parkida kuna lugupeetud sugulased või töökaaslased tulevad külla ning meie edumeelse ja edasipürgiva naabruskonna maine huvides ei tahaks neile väga näidata et sellised autod tänaval seisavad. Mul on omalajal nii juhtunud, seda küll sapakaga, aga autokauge inimese jaoks vist eriti vahet pole. Big Grin
Vasta
#86

Vaatasin Hondast dokki ja lõpuosas heietati NSX-i tegemisest. Tundus üsna kena olema, disain on ajahambale hästi vastu pidanud igaljuhul. Huvi pärast külastasin ühte automüügilehte ja eestis polnudki ühtegi pakkuda, teine ja suurem leht andis tulemuseks, et mõned euroopas ikka on, lähim lausa lätis. Hinnad alates 30+ tuhandet, optimistlikumad üritasid küsida suisa 99000€. Selle raha eest saaks juba uuena päris huvitavaid "pille".
Huvitav, et palju see masin omal ajal üldse maksta võis? Saame aru, et raha on kõvasti odavamaks läinud jne, aga samas, ega autodki kahekümne aastaga uuemaks ei muutu, oksiidipoiss ikka tasapisi värvi all toimetamas jne.
Vasta
#87

Tootmise alul 1991 aastal 60000$ ja lõpuks 90000$. Kui kasutada inflatsioonikalkulaatorit, siis:
What cost $60000 in 1991 would cost $102729.87 in 2014. 


Tallinnas peaks vähemasti üks kohalik ka olema.
Vasta
#88

Tänud Alts.
Paistavad ikkagi tugevalt ülehinnatud olema need Hondad, selle papi eest ostaks juba hoopis midagi muud.
Vasta
#89

twist
1991 B4 2,6/2,8 või 1995 S2/RS2. 
C4 puhul ei ole peale tehasekorras S4/S6 ühtki mudelit, mis ka 50a pärast oleks rohkem väärt kui praegu(küll 2,5TDiQ kosmilised hinnad ka alla kukuvad).

Ega sellest pääsu pole jah, sool ja läbisõit teevad oma töö. Aga igas mõttes hästi tasakaalus kompromissina on sinna raske midagi kõrvale panna. (Tarbimisväärtuse mõttes just)
Vasta
#90

80'date Audid on siin mitu korda mainitud. Minule on need väga meelepärased masinad. Kevadel saigi üsna ammune idee teoks tehtud ning kui üks päris korralik Coupe eksemplar Pärnu Audis müüki paisati, see ära võetud. Hetkel talveunes, kuid kuival ajal üsna igapäevases kasutuses. Õiged veljed olid kaasas, kuid vajavad uuenduskuuri.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#91

Mobile automüügileht kinnitab eelöeldut. Coupe otsing ja viimane lehekülg näitab midagi sellist.
Vasta
#92

Pakkumised lauale.

Peugeot 406 pininfarina coupe. Varsti pole korralike enam alles ja veel vähem neid mis 3,0v6, manualina ja täsiringi brembode ning kauni nahksisuga. Nivooamordid ka lisaks kõigele.
Sellisega sai 3 kuud ringi lastud ja poleks müünud kuid vaja oli müüa. Pisar oli silmas kui tagatuled läksid.

Citroen XM 1989-2000 . Guigario designi loodud ülim kiilukuju. Ükskõik millises versioonis on sõiduvõimelisena mõnede aastate pärast juba rariteet vaid selle pärast et seda autot on tänu veermikule ja puuduvatele varuosadele ekspluatatsioonis hoida ülimalt keeruline ja nõuab sellise tehnika tundmist kõrgemal tasemel. Omal 2 aastat sellisega sõidetud ja mitmeid käest läbi käinud ning 1 veel ootab elustamist ja hunnikutes juppe veel alles.

Fiat Coupe Turbo. Samuti pininfarina töö. Korralik saab klassikuks nagunii sest neid on tohutus koguses puruks sõidetud ja varuosi ju keegi osta ei jõua. Auto väga harjumatu disainiga ja selle tõttu lahe. Ammu sai natuke omatud.

Alfa gtv. Ainult juba selletõttu et millal te viimati mõnda nägite?

Kõikvõimalikud 80date ja 90date väikestest kuumpärakatest tehtud cabriod. peugeot 306 cabrio, escort fun ( see rs ninaga),renault 19 cabrio , honda civic del sol, rover 216 cabrio, golf 1 cabrio( mida toodeti ikka jube kaua)
Samas kui tavaline escort cabrio, astra bertone cabrio ja golf 3 cabrio jäävad oma tavalise välimusega natuke eelnimetatutele alla stiilis.

Suurematest jäävad alatiseks alles tuntud mudelid. Klassikuks muutuvad vaid parimas korras ja parima varustusega isendid.
Vasta
#93

B2 Coupe paistab jah läänes juba korraliku hinnatõusu teinud olevat. Typ85, 2.2 r5, mis nõutud on, hea eksemplari hinnad on juba julgelt viiekohalised. Puutumata originaali on raske leida ja selle eest tuleb ka maksta. Ka rondid on kallid, üks hinnanäide. Igal juhul on see auto, mille vastu inimestel on huvi, ning mis heaperemehelikult hoides oma ostuhinna, vähemalt, kunagi soovi korral kindlasti tagasi toob. 


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#94

Loomulikult ka mõned autod mis ei sobigi iialgi diiselhallmealliktojoota meestele.

Audi TT
Mini One
Renault Velsatis
loomulikult Multiplääd.
Vasta
#95

(22-12-2015, 16:15 PM)karpaadid Kirjutas:  80'date Audid on siin mitu korda mainitud. Minule on need väga meelepärased masinad. Kevadel saigi üsna ammune idee teoks tehtud ning kui üks päris korralik Coupe eksemplar Pärnu Audis müüki paisati, see ära võetud. Hetkel talveunes, kuid kuival ajal üsna igapäevases kasutuses. Õiged veljed olid kaasas, kuid vajavad uuenduskuuri.
Kui löunaosariiki sattud, siis käi ära sellises ettevöttes nagu http://www.tartekplus.ee/tooted/soiduki-...taastamine ja lase 24 juudirubla eest oma jubedad euro nrid ilma sinise latakata numbrite vastu vahetada, sest nad lihtsalt rikkuvad auto välimust.
Sellised
[Pilt: 1_9_21832795.jpg]
numbrid sobivad enne 90 toodetud autodele nagu hobuse sadul sea selga.

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#96

Minujaoks on aastal 2016. moodne klassik järgnevate tingimustega...
- Väljalaskeaasta kuni 2000.
- Tehniliselt ja väliselt heas korras.
- Ei ole "modifitseeritud" mingite leedu stiilis stangede ja velgedega. Grammike madaldatud, ning pisikese stangelisaga on veel ilus.
- Auto peab olema puhas ( väljast ja seest, tähelepanuta ei tohiks jätta ka pisidetaile nagu rattakoopad, põhjaalune jne).

Ütlen alguseks kohe ära, et olen 19 aastane, ning vanemad autod on juba lapsest saadik meeldinud. Mainin seda sellepärast, et tänapäeval olen märganud sellise huviga noori inimesi järjest vähem, tavaliselt võetakse vanem auto, ning käiakse kuskil parklates nö " driftimas", ning võetakse autost viimast, ning siis võetakse järgmine auto ette.

Olen tasapisi nokitsenud ühte Audi 80-t, mis on aastast 1994, millel jõuallikaks viie silindriline 2.3 liitrine bensiinimootor.
Seda konkreetset autot olen sisuliselt "surnust" ellu äratanud, aastaid tagasi on mitmeid avariisid läbinud, ning väline kui tehniline seisukord oli õnnetu.

Kuid nüüd olen auto taastamisega jõudnud sinna, et hakkab päris viisakas auto juba välja tulema, ning teen ta kindlasti nii viisakaks, kui võimalik Rolleyes .
On öeldud mulle palju kordi, et üsna ebatavaline valik sellise autoga tegeleda, kuid eks inimesed on erinevad.

Pildimaterjali ka siis nö "Pensionääri autost"
[Pilt: IMG_9604.jpg]
Vasta
#97

 Au ja kiitus! Audi 80-l ongi tihtipeale saatus kaduda rullnokkade süül. Ma tean, et paljude arust pole tavaversioonid hoidmist väärt kuid tegelikult on küll needki seda! Sportversioone said omal ajal lubada vaid rikkad ja jäidki tihti tavainimestele ihaldusobjektiks. Üldiselt häiribki see, et ainult S-klass ja BMW hea ja Audi 80 vms lihtsam auto youngtimeri värgi osas halb. Miks ei võiks saada tavamudelidki klassikuks, kuna paljudel on nendega eredaid mälestusi. Taaskord au ja kiitus Audi 80 huvilisele!

 Lõpuks julgesin siin suu lahti teha, aga jälgin teemat hoolega ja ütleksin, et teemaalgataja jutt on õige ning eelmise postitaja youngtimeri tingimused on õiged minu arvates! Oleme Euroopas, võiks siis ka olla selline asi nimega vanatehnikademokraatia. Asi seisneb selles, et youngtimeri kokkutulekutele saaks lubada heas korras originaal või peaaegu originaal autosid kuni 2000 toodetud. Ja masinapark oleks kirju, Škoda Feliciast Mercedes S-klassini. Ning võiks lubada ka sinna kunagised tarbemasinad, nt 1990-date alguse Ford Transit jms. Vihapostitusi mitte selle kohta teha, tegemist on uitmõttega vms asjaga.
Muide ma ise näiteks pildistan juba ka 90date autosid igas seisukorras. Kui leidub Youngtimeri huvilisi, kes neid pilte näha tahavad, võin privas saata, kui on suurem huvi. Siin lihtsalt paar näidet ja suurema huvi korral kindlasti privaatsõnum.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#98

no jäägem ikka reaalsuse piiresse, suvaline audi 80 või w124 pole ega saa mingiks youngtaimeriks, nende puhul on ikka rs või e500 ainult seda väärt
võtke natuke hoogu maha - ehk auto peab olema huvitav
Vasta
#99

(03-01-2016, 19:26 PM)supp Kirjutas:  no jäägem ikka reaalsuse piiresse, suvaline audi 80 või w124 pole ega saa mingiks youngtaimeriks, nende puhul on ikka rs või e500 ainult seda väärt
võtke natuke hoogu maha - ehk auto peab olema huvitav

No kuulge, mis kellegi jaoks huvitav see teisele igav. Eriversioonid lähevad küll kallimaks aga kellelgi ei ole praktiliselt mälestusi nendega meil Eestis. See igasugune premiumite ja sportversioonide ülehindamine peab lõppema. Pealegi mingid S-klassid ja Alfad jms. on internetis petrolheadide lehekülgedel äraleierdatud nii et nendes pole enam midagi üllatuslikku. Tõsi on et nende "lihtsa inimese" autodega on seotud ka palju jama-rullnokad, Petseri kütuseveokina kasutamine jms aga teage, et 90dad kaugenevad järjest. Tean et tegemist on veidi isetsemisega aga kõik ei peagi sama moodi arvama. Igatahes ma arvan, et kõik vanad autod ei pea olema kõige haruldasemad ja võimsaimad versioonid. Tean et see on mingis mõttes sanitaarne et nn "hoiame ruumi haruldustele alles" aga ma ise (ja kindlasti ka mõni teine) huvituvad ka lihtsamatest autodest. Ja toon näiteid mille poolest pole Audi 80 üldse igav ega mõttetu ega kõige tavalisem auto:
-Procon Ten süsteem, mis paugu korral rooli eemale viskab (ikkagi oma aja kohta innovaatiline)
-5 silindriga mootor oli valikus
-veel 90date keskel (94-95) oli saada karbussiga kaheliitrine 2.0 66kW mootor (90date kohta ebatavaline)


Autorehv
90date masinate huviline ja tulihingeline kaitsja.
Vasta

Ma lisan ka enda poolt midagi. Nimelt 1990.a Subarud. Eile jäi üks selline põgusalt pildile. Ma kahjuks ei ole eriti Jaapani autode asjatundja aga sellise kere tüübiga Subarusi ma pole väga ammu enam Eesti liikluses kohanud.
[Pilt: 0109592691b1233.jpg]
[Pilt: 0109592695c7163.jpg]

Mis puudutab W124 MB ja Audi 80,Passat B3 kerega siis ma pean ainult Youngtimeriks seda,mida pole ümber ehitatud tugevalt, enamus tehase asju on stockis alles(plekk või valu veljed,plastik kilbid,algne makk/raadio jne).
Neid aga on väga vähe sellisel kujul,ikkagi kiputakse neid lõpuni ära kasutama nõnda,et enam teistele ei jää midagi taastada ega korda teha.

Pakun ühe huvitava autona veel Youngtimerite ritta 16 klapilise DOHC mootoriga VW Passati b3 kere baasil. Toetudes erinevatele allikatele pole neid väga massiliselt toodetud sellise mootoriga. Kahjuks ka mootor ise on kapriisne ja kuna ta pole öko liikur siis keegi neid enam väga ei taha.

[Pilt: 0109592709eda2b.jpg]
  


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne