14-09-2015, 16:11 PM
Tere taas, head kaasfoorumlased,
Olles tagasihoidlikult kogu seda möllu siin tunnistanud, pean ütlema, et las ta jääb.
Me ei ole veel valmis ja sellise tühja asja pärast riidu kiskuda oleks rumal.
Selmet teostada võimatut, üritades kindlaks määrata aktsepteeritavaid mudeleid, mootoreid või varustust, taandagem kogu küsimus sõiduki seisukorrale, sest olulisem kui väljalaskeaasta, mootor või salong, on ennekõike masina seisukord ja siis juba see, mis kellelegi meeldib. Põhimõtteliselt on autotööstuse ja siinkirjutaja seisukohalt ühtviisi huvitav moodne vanatehnika nii esimese otsa Mercedes-Benz A-klass kui VW Phaeton, mis sellest, et mõlemad need äärmused võivad igapäevakasutuses pakkuda paljude jaoks veel arvestatavat praktilist väärtust.
Ka sünnipäraselt koledaks disainitud auto on ikka ilus vaadata, kui ta on juba tootmisest maas või veel tootmises, aga lihtsalt veidi haruldasem ja tal pole näiteks:
- kiletooniga klaase,
- valesid velgi või kilpe,
- uuemat või võimsamat muusikat,
- ilusaid LED-tulesid,
- üldse muid ümberehitusi võrreldes sellega, millisena ta tehasest tuli.
Samas peab see isend seisukorra poolest iseenesestmõistetavalt olema:
- väljapaistva roosteta,
- katkiste detailideta,
- sirge ja sileda kerega,
- värske ja puhas.
Kui järele mõtleme, polegi seda igapäevaselt kasutatavate vanemate autode puhul nii lihtne saavutada.
Pigem on see isegi peaaegu võimatu ja siinkirjutaja tunnistab, et oma pereautode puhul ei ole ta seda kõike võimeline tagama.
Isegi hobitehnika hoidmine sellises seisukorras, et avalikkuse ette sattudes piinlik ei oleks, on väga suur ja pidevat pingutust nõudev töö.
Seega julgeksin selle kõik sõnastada nii, et sõiduk, mida hinnatakse moodsa klassikana, ei pea just olema kallis, võimas ega haruldane, kuid kindlasti peab see vastama sellele, millisena disainerid ta valmis joonistasid, insenerid tehasest välja lubasid ja olema visuaalselt nauditavas originaalkorras.
Siis ongi kõik hästi, sest sel juhul on meie väärtushinnangud sõltumata subjektidest niiöelda ühistel alustel kalibreeritud ning Bentley Turbo R ei sega Ford Sierrat.
Kuid teen lõpetuseks siinkohal üleskutse see vaidlus sinnapaika jätta, härrased.
Me oleme kõik erineval moel vanatehnikahuvilised ja seega hinnakem lihtsalt õhkõrna võimalust, et ehk on tulevikus veel üks grupp inimesi, kes püüavad võimaluste piires säilitada kasvõi väikest osa sellest kõigest, mis 50, 100 või 200 aasta möödudes vältimatult igavikku kaob.
Edu meile kõigile erinevate vanatehnikaväljakutsete lahendamisel ja kui kõik läheb hästi, satume ehk mõnel üritusel tulevikuski juhuslikult kokku.
Parimate soovidega,
Tauno
Olles tagasihoidlikult kogu seda möllu siin tunnistanud, pean ütlema, et las ta jääb.
Me ei ole veel valmis ja sellise tühja asja pärast riidu kiskuda oleks rumal.
Selmet teostada võimatut, üritades kindlaks määrata aktsepteeritavaid mudeleid, mootoreid või varustust, taandagem kogu küsimus sõiduki seisukorrale, sest olulisem kui väljalaskeaasta, mootor või salong, on ennekõike masina seisukord ja siis juba see, mis kellelegi meeldib. Põhimõtteliselt on autotööstuse ja siinkirjutaja seisukohalt ühtviisi huvitav moodne vanatehnika nii esimese otsa Mercedes-Benz A-klass kui VW Phaeton, mis sellest, et mõlemad need äärmused võivad igapäevakasutuses pakkuda paljude jaoks veel arvestatavat praktilist väärtust.
Ka sünnipäraselt koledaks disainitud auto on ikka ilus vaadata, kui ta on juba tootmisest maas või veel tootmises, aga lihtsalt veidi haruldasem ja tal pole näiteks:
- kiletooniga klaase,
- valesid velgi või kilpe,
- uuemat või võimsamat muusikat,
- ilusaid LED-tulesid,
- üldse muid ümberehitusi võrreldes sellega, millisena ta tehasest tuli.
Samas peab see isend seisukorra poolest iseenesestmõistetavalt olema:
- väljapaistva roosteta,
- katkiste detailideta,
- sirge ja sileda kerega,
- värske ja puhas.
Kui järele mõtleme, polegi seda igapäevaselt kasutatavate vanemate autode puhul nii lihtne saavutada.
Pigem on see isegi peaaegu võimatu ja siinkirjutaja tunnistab, et oma pereautode puhul ei ole ta seda kõike võimeline tagama.
Isegi hobitehnika hoidmine sellises seisukorras, et avalikkuse ette sattudes piinlik ei oleks, on väga suur ja pidevat pingutust nõudev töö.
Seega julgeksin selle kõik sõnastada nii, et sõiduk, mida hinnatakse moodsa klassikana, ei pea just olema kallis, võimas ega haruldane, kuid kindlasti peab see vastama sellele, millisena disainerid ta valmis joonistasid, insenerid tehasest välja lubasid ja olema visuaalselt nauditavas originaalkorras.
Siis ongi kõik hästi, sest sel juhul on meie väärtushinnangud sõltumata subjektidest niiöelda ühistel alustel kalibreeritud ning Bentley Turbo R ei sega Ford Sierrat.
Kuid teen lõpetuseks siinkohal üleskutse see vaidlus sinnapaika jätta, härrased.
Me oleme kõik erineval moel vanatehnikahuvilised ja seega hinnakem lihtsalt õhkõrna võimalust, et ehk on tulevikus veel üks grupp inimesi, kes püüavad võimaluste piires säilitada kasvõi väikest osa sellest kõigest, mis 50, 100 või 200 aasta möödudes vältimatult igavikku kaob.
Edu meile kõigile erinevate vanatehnikaväljakutsete lahendamisel ja kui kõik läheb hästi, satume ehk mõnel üritusel tulevikuski juhuslikult kokku.
Parimate soovidega,
Tauno