[zazik]

Eks ta mingil määral ole igaühe enda peas kinni, et kas aastaarvu poolest nn. youngtimer auto on midagi väärt või mitte. Mina olen oma sõidukite valikul lähtunud sellest, et auto oleks praktiline, aga samas ka endale meelepärane, sest veedan ju seal istme ja rooli vahel märkimisväärse aja oma elust. Uuemad plastikukärakad ei paku minule mingisugust emotsiooni ja mõne vileuue nelja rõngaga margi toodang on nii praegu kui ka pikemas perspektiivis liiga ulme minu jaoks. 
Praegustest autodest võib minu käest lahkuda mõni ainult loodusjõudude (sh. rullnokad) tõttu ja seetõttu on mul turuhindadest ausalt öeldes täiesti suva. Ühe eelmise autoga kahjuks nii juba läks.

Minu arvates ongi just liigne praktilisus see, miks Eestis korralikke youngtimereid pole. Jah, 90.-date alguses toodi igasugust ägedat kraami, aga see on valdavalt igavikku kadunud. Viimased 20 aastat on tassitud siia igasugu praktilist materjali, milles ei ole seda sädet... ja no kõige hullem on see viimaste aastate hall-metallik-diisel hullustus. Kui vaadata Eesti suurust ja keskmisi läbisõite, siis terve mõistusega ei ostaks siin keegi diiselautot... kui siis need kes maalt linna tööl käivad (või need kes rekka peal töötavad).

Ma vaikselt mõtlen, et peaks omale mingi viisakama auto ostma, sellise eelmise kümnendi oma. Aga no kurat, ei leia, kõik on diislid. Korralikku suurt bensiinimootoriga autot nagu poleksi olemas enam.

Ja no eks ma mäletan 90.-dates kuidas mu paps autot valis. Tollal polnud diisel veel popp, aga peaasi oli ikka, et sitaks praktiline oleks ja liiga palju elektrit ei oleks... Ise oli taksopargis vanemmeister, aga elektrit kartis nagu vanapagan välku.