[roosakummik]

Nimelt küsimus palju võib kodarvelg viskama jääda? Minul näitab kella järgi 3 mm. Kas see on lubatud või peaks väiksem olema?

[stretch]

Ei tea küll, mis velgedest täpsemalt jutt käib ja mispidi nad viskavad, aga näiteks Jawa 16 tolliste kohta on raamatus antud lubatav külgviskumine 3 mm ja radiaalsuunas 2 mm. Palu piiblis aga vastavalt 2 mm ja 1 mm. Uutest juppidest komplekteerides peaks viskumise ikka tunduvalt vähemaks saama, 3 mm pole nagu mõtet kellaga mõõtagi, on teist juba silmagagi näha. Kõigepealt tuleks radiaalviskumine minimaalseks saada, peale seda on külgsuunas tunduvalt kergem rihtida. Ise olen kaks velge komplekteerinud ning nende puhul kella järgi mõlemas suunas natuke alla 0,5 mm saavutanud (kurja, täpselt ei mäleta enam, aga külgsuunas võisin asja isegi peaaegu nulli saada). Halva kvaliteediga pöia keevituskoht ei lähe arvesse, seal võib kella osuti kuhupoole tahes hüpata

[Veteran]

Vanakooli meister ütles ratast rihtides, et see peab jooksma, nagu vesi, siis on OK.

[roosakummik]

Kas kella üks ring tähistab 1mm?

[stretch]

Jah, üldiselt küll, aga tavaliselt on mõõteriistade skaalale märgitud ka vähima jaotise väärtus, mida vaadates ei tohiks selliseid küsimusi tekkida.

[roosakummik]

Sain radiaalviskamise 0,5 mm peale. Ja tangensiaal 1mm peale. Päris puruks i tahaks kodaraid keerata. Tegemist Jawa veljega.

[stretch]

Puruks ei olegi vaja keerata. Enne üheltpoolt pingutamist tuleb mõistagi vastaspoolelt lõdvemaks lasta. Tangentsiaalsuunalisest viskumisest kuulen esimest korda...

[roosakummik]

Minu viga horisontaal viskumine.

[roosakummik]

Tekkis küsimus, et kas värvitud kodarveljed koostatakse ennem ja siis värvitakse või värvitakse kodarad pöid ja rumm eraldi, ning siis värvitakse. Kui nüüd mõelda sellele, et kui kodaranippel on värvitud ja seda nüüd pingutada, siis on oht, et värv tuleb maha. samas pulbervärviga värvitud peaks olema hea pinnakattega.

[valdo]

Tekkis küsimus, et kas värvitud kodarveljed koostatakse ennem ja siis värvitakse või värvitakse kodarad pöid ja rumm eraldi, ning siis värvitakse. Kui nüüd mõelda sellele, et kui kodaranippel on värvitud ja seda nüüd pingutada, siis on oht, et värv tuleb maha. samas pulbervärviga värvitud peaks olema hea pinnakattega.

Eks maailmas on kasutatud eri aegadel ja eri tootjate poolt nii üht- kui ka teistpidi tava.

Tsiviilratastel on tavaliselt velg enne kodarate sissepanekut värvitud ning kodarad-niplid mingi galvaanika all - kroom, nikkel, tsink, kaadmium vms.  Aga nt sõjaväejalgratastel (mul on mitmeid Rootsi, Saksa ja Soome sõjaväejalgrattaid) on tihti tehtud nii, et on kodarad sise pandud ja siis kogu krempel üle värvitud vastavasse matti värvi.

Viimase võtte puuduseks on asjaolu, et kodaranipli augu koht (nipli või nipliseibi alt) jääb värvimata ja hakkab roostetama.

Kui mina olen restaureerinud tsiviilrattaid, olen teikud kogu galvaanika, värvimine jms ikka kodarad väljas olekus. Ka velje ilutriibu parandamiseks olen tavaliselt kodarad välja ladunud. Sõjaväe-jalgrataste restaureerimisel olen tavaliselt pannud kruntvärvi detailidele ja lõpliku (matt)värvi aga juba kokkulaotud kodarrattale tervikuna. Nt see Narva pataljoni käsutuses olnud Saksa sõjaväejalgratas, mis mul on neljaks aastaks Eesti Ajaloomuuseumisse Maarjamäele deponeeritud, on mul niiviisi tehtud.