[Wiki432]

neil masinail, millega mina sel sajandil olen kokku puutunud, on regull käinud takistitega.
edit: näedsa, jossu teab täpsemini. vagi asjadel on takistijunn ventika juures kopsiku sees ja ilusti sellesama õhuvoolu jahutada.

Neil masinatel, mida mina olen näppinud, on samuti kõigil kiiruste astmed takistitega lahendatud olnud. Sujuvat muutmist ei mäleta  et oleks kohanud. Astmelist elektroonilist + ja - nuppude korduva litsumisega, on voolu piiravaks detailiks elektroonika järel ikkagi labane takisti.
Takistijunn ei ole mitte ainult VAG grupi masinatel ventika kopsiku sees, vaid lausa kõigil masinatel paigaldatud tuulekanalisse. Vastasel korral sulaks see nobedalt ära.
Nii, et - ise otsiks mingi utiilse masina takistiploki. Sorteeriks sealt endale vajaliku aeglasema käigu ja ühendaks Gaz-i enda lülitiga. Saab kaks käiku, aga tavaliselt sellest piisab. Jääb muidugi oht, et Gaz-i lüliti (ei ole aimugi, kui tugevat voolu uus tiivik nõuab) ära kõrbeb. Aitaks võimsam lüliti, või kaks releed.
Näh tuli meelde seik elust enesest. Bussikerega UAZ-idel, mille tagumine osa oli ette nähtud elusate inimeste, mitte kauba veoks, oli kongisoojendusel vanemas ajaloos kaks kiirust (mitte takistiga, vaid mootori enda mähiste ümberkombineerimisega).  Hiljem nõukogude insenerid paigaldasid sinna uuemad ja moderniseeritud mootorid, millel oli ainult üks kiirus. Sellel oli ühe klõpsuga lüliti, mis sulas lühiajalise ekspluatatsiooni käigus ära. Uus lüliti parandas olukorda vaid mõneks ajaks. Mingil hetkel avastas üks kohalik kulibin, et lüliti oli jälle töötamise lõpetanud ja elektripliidi kolme/nelja-astmeline pööratav lüliti võiks sinna hädakorral ajutiselt sobida. Tekitatud lahendus levis kulutulena ja paari aasta pärast võis kõigis masinates taolise lüliti leida. Ennem mädanes liikurmasin maha, aga lüliti otsa ei saanud. See kogemata sündinud projekt oli nii kõva sõna, et minul ei olnud võimalustki süsteemi muidu parendada, kui lisasin ühe aeglasema käigu, kasutades VAZ-klassiku takistit.