[karvik]

Elektrimootoreid on erinevaid ja seepärast ka tühijooksul voolutarve erinev. Vanakooli mootoritesse(enne teist sõda ja sinna kanti) raatsiti panna rohkem vaske ja voolutarve oli tühijooksul väiksem ning müratase väiksem. Tänapäeval on rauast osad täpsemad ja igasugu pilud väiksemad ning see võimaldab panna mootorisse vähem vaske aga müratase on suurem ja voolutarve tühikäigul kah.
Vase  kogus siis mõjutab magnetvälja suurust ja mähise takistust näiteks. Kui pilud suured, siis on staatori hambast mööda minek vaiksem ja vähem energia kulukas. Vaja aga rohkem vaske, et mähise takistus oleks sobiv ja magnetväli piisav. Vask maksab rohkem kui raud. Rohke rauaga mootor tuleb kokkuvõttes kergem ja odavam sama nimivõimsuse juures. Seal on muid asju ka mis veel muutuvad sellega seoses, aga las nad jäävad.
Kunagised mootorid võtsid tühijooksul 1/10 nimivõimsusest. Tänapäevaseid kusagil 1/4. See on umbkaudne ja erinevatel mootoritel erinev.

Mootori võimsus antakse nimipööretel. Induktsioon mootorid jooksevad sõltuvalt tüübist täpselt alati kindla pöördega(sünkroon mootorid) või ilma koormuseta pisut kiiremini nimipööretest(asünkroon mootorid). Viimasel mootori pöörded kindlasti langevad võrreldes tühijooksu ja nimivõimusega. Pöörete langemine ei ole suur.

Voolutarvet saab suurendada niikaua kuni miski maha põleb. Kui jahutus piisav, siis väga palju. Mootori kasutegur ei ole enam suuremasi kui teda mõttetult koormata. Induktsioon mootoritel jääb kasutegur kusagile 85-95% vahele nimivõimuses juures. Kui panna talle mingi üüratu jahutus peale, siis saab teda muidugi rohkem koormata, aga kuna kasutegur käib kolinal alla, siis meeletut võlli võimsuse kasvu loota ei tasu.

16A peakaitsme lülitab enne välja kui 1kW mootori päris seisma pidurdada saab. Eeldusel et kaabeldus on korralik. Muul juhul hakkab kaableid kütma.

Sai vast enamvähem vastus. Nii hommiku vara pea ei jaga veel häste.