[fiat127]

See pole just mootoratas kuid arvasin et tal siin kõige mugavam... Lugu nii et avastasin et meil garaazi all üks vana ratas... osadeks võetud... Täna uurisin lähemalt milline ta on ja leitsin kirja Eadie coaster ratta veljelt... Samas ka mingi märgi kus olid 3 püssi ristatud... ja selle märgi all oli DSA või USA ei saanud eriti aru... Leitsin netist mingi taolise ratta pildi >>> Eadie coaster Seal pildil on suht halvas korras ratas kuid aimu peaks saama... Kes vähegi teab midagi selle ratta kohta oleks igasugune inff teretulnud... samas tahaks seda ka teada kui levinud ta eesti maal on...

Edit: Nac vaatasin seda pilti seal ja tuli meelde et se mis mul on ültse naisteratas...

lisasin veel ühe pildi tagu piduri süsteemist...(pilt pole minu omast tehtud)

[valdo]

Eadie Coaster ei ole jalgrattamark, vaid inglismaal valmistatud jalgratta vabajooks, siinmail levinud 1920-30tel muude vabajooksude hulgas. Peamiselt paigaldati Inglise jalgratastele.

Kruvipinnaga tööorganiga vabajooksul on kaks iseärasust teistega võrreldes:

- piduritrumlite asemel on klotsid ja nende osa on ülejäänud rummust jämedam;

- rummul on reeglina 40 kodara-auku (valdav enamik tagarattaid oli siis ja on praegu 36 kodaraga, kuigi inglise toodangu hulgas on levinud teisigi 40-kodaralisi).

Venelane valmistas 1930tel aastatel Eadie vabajooksu replikat (koopiat)

Eadis suur puudus on laagrite väga halb reguleeritavus.

[valdo]

DSA või USA ei ole olnud rattamargid. Arvatavasti oli seal kiri BSA
(täpsemini: B.S.A.), kes oli 20. sajandi algul üks suurimaid Inglise jalgrattatootjaid ja ka osadetootjaid (mootorrataste tootmise kõrvalt).

Oman ise üsna mitut B.S.A. toodangut.

[fiat127]

Lähiajal proovin panna mõne pildi raamist ja ülejäänud osadest...

[valdo]

Kahe sõja vahel Eestisse jõudnud jalgratastel olid ülekaalus Torpedo-tüüpi vabajooksud (Vene ajal valmistati samasuguseid kuni 1980teni), seda eriti Saksas valmistatud rataste juures.

Ülejäänud vabajookusdest oli (eriti Inglise ratastel) levinud B.S.A. ja Eadie vabajooksud. Üsna levinud olid ka vabajooksud Union, Komet, NSU, Astoria, Victoria ja Dürkopp. Lisaks olid paljud Husqvarna jalgrattad varustatud Novo vabajooksudega (sh pealesõjaaegsed Rootsi sõjaväerattad kuni 1960teni). Kõik nimetatud vabajooksud olid siinse jalgrattamaastiku tüüptükid ja neid ei saa pidada (üli)haruldasteks. Neid oli tõesti palju.

Haruldase(ma)d on aga tollased käikudega tagarummud, nt Torpedo, Archer\'i ja B.S.A. omad, samuti 1950-70te Turistidega sarnased \"tirriga\" vabajooksud (oman üht Inglise 1922. aasta säärast isendit). Samuti kardaaniveoga asjad.

[fiat127]

Paar pilti raamist... Tegelikult on olemas kõik jupid raamilt kuid kuskil lakapeal ja eks järgmised pildid tulevad siis kui kõik jupid leitud ja asi kokku pandud...(raam on kerge minu üllatuseks) Muidu oli raam must värvi kui see mis peal se krunt or something...
Raam...
Velg

[valdo]

Esmased järeldused 2 detaili fotode põhjal.

Tüüpiline 1930te aastate levinud Inglise naisteratas. 1930tele viitab välismuhvidega jalgrattaraam - 1920tel aastatel kasutati raamitorude liitmiseks 80% osas veel sisemuhve, 1940test ja hilisemast ajast aga selle riigi jalgrattad siiamaile ei jõudnud.

See, et naisteratta raamil oli alumine toru sirge ja ülemine kõver, on ka tüüpiline lahendus sellest ajastust. Mul endal peaks olema 4-5 sellist raami, sellest 1 kindlasti Inglise päritoluga.

Tagaratas on Eadie vabajooksuga ja 40 kodaraga (jälle inglaste hulgas masslevinud), velg on nn rant-tüüpi (beaded edges), mis oli siiamaile jõudnud jalgrataste juures 1910-30tel aastatel ülilevinud. Tüüpiline ja ülilevinud on ka punane kitsas triip veljel. Veljele on kunagi jõuga peale püütud kangutada 28\" Saksa mõõdus (Rootsi mõõt on erinev!) rehvi, mis on talle mõlgi sisse kangutanud ühte kohta.

Raami kruntimisel on kahjuks kadunud algne värvilahendus, kus võis olla säilinud ka kleepsildina esiosale peale kantud firmamärk. Niipalju kui hädine külgvaade lubab hinnata, ei ole raami esiosal kruvidega/neetidega kinnitatud silti ees olnud. Algne värvilahendus oleks lubanud ehk asja kohta veidi enamat öelda.

Lisateabe saamiseks tahaksin näha ülejäänud detaile. Kui säilinud on enamik olulisi detaile (ketiratas, leistang, raam, sadul, porilauad või nende jäänused), siis oleks mõistlik need hoida üheskoos ja ehk kunagi neist midagi teha/taastada. Kui midagi olulist kadunud on, siis ma kardan, et saab sellest varuosi, kuigi häid varuosi.

Väärtus on loomulikult igal vanal asjal, aga siiski oleks selline ratas väärtuslik komplektsena, kas siis säilinud või sama tüübi kokkuotsitud tükkidega taastatud kujul. Praegu ütleskin, et tast on olemas vaid kaks varuosa.

[valdo]

Muide - kust pärinevad teise, kodaratega mittekammitsetud Eadie vabajooksu fotod?

[fiat127]

Esimene pilt on leitud kuskilt netist... See pole pilt minu rattast... Täpsem adress on http://www.bikeville.com/hubs.html

[HHHkalm]

mul on kodus komplektne ratas mis oli mu vanaisa oma ja umbne vanus vist on 80-90 aastat vana

[valdo]

80-90 aastat vana jalgratas?

80 aastat tagasi oli aastaarvuks 1924, 90 aastat tagasi oli selleks aga 1914. Milleks selline imelik dateering?

Enamik nn \"mittevene\" vanu rattaid ehk vanemate inimeste kõnepruugis eestiaegseid rattaid pärinevad 1930te lõpuosast. Ka minu suures kollektsioonis on see periood enam esindatud. Eriti puudutab see perfektses välimuses säilinud rattaid, sest 1930tel aastatel ei ostetud üldjuhul ratast \"seisma\", küll aga võidi uus ratas panna seisma sõja ajal ja pärast sõda ootama \"valget laeva\" ehk segaste aegade lõppu. Kuigi valge laeva ootused lõppesid siinmail suuresti 1950te lõpul, hoiti varem hoitud isendeid tihti edasi. Mõned neist on maandunud ka minu kollektsioonis.

Ka 1930te alguse rattaid võib üsna tihti kohata, aga need on harvemini nii heas seisukorras ja sedavõrd algsed. 1920tega sama lugu, kuigi neid on veelgi vähem. Minu kätte on enamvähem perfektses korras sattunud ainult üks 1926. aasta isend, ülejäänud on ikkagi peetud (ja neil tihti juna enne sõda tükke vahetatud).

Ja nüüd sellest, mis valmistatud enne 1920. aastat. Kuna 1914-20 olid Eesti jaoks vaesed sõja-aastad, siis tollal valmistatud jalgrattaid kohtab siinmail väga-väga vähe. Erandiks on Saksa sõjaväe poolt siia 1919 maha jäetud mõned isendeid (tean paar tükki erakogudes). Ja leida üles enne 1914 valmistatud jalgratas on tegelikult väga suur vedamine, sest võrreldes nt 1930te lõpuga oli tollal jalgrattaid ikka väga vähe ning needki vähesed sõideti hiljem läbi ja olid tihti juba 1930te lõpuks hüljatud või tugevalt ümber ehitatud. Nt Rudolf Sirge romaanist \"Maa ja rahvas\" leiab kirjelduse, kuidas 1930te lõpul vanast jalgrattalogust ehitati ümber sepaääsi ventilaator.

Minu suures kogus on tollest ajastust ainult üks komplektne isend - 1909. aasta Dürkopp Diana + mõningaid tükke.

[fiat127]

Lisan veel ühe pildi (pakiraamist)

Pakiraam

[valdo]

Pakiraamist.

Selline plekist stantsitud pakiraam on siinmail 1920tel ja 1930te alguses müüdud tüüpiline ratta lisadetail - tollal pakiraamis vägagi tihti standardvarustuses ei olnud erinevalt 1940-80test. Selle paigaldas reeglina kas jalgratta omanik või siis edasijamüüjafirma vastavalt kliendi soovile. 1930te aastate lõpul hakkasid plakist stantsitud raamid tasapisi asenduma toru-pariraamidega, kuid ei ole välistatud ka selle päritolu 1930te lõpust, kuigi varasem päritolu on tõenäolisem. Konkreetne isend on Saksa päritolu.

Olen näinud enam-vähem sama fassongiga pakiraame miski 6-7 erinevat tüüpi. Kindlalt ei ole see peale monteeritud jalgrattatehases, st ei aita kuidagi identifitseerida ratta tootjafirmat.