23-10-2015, 23:10 PM
Pole vaja siin lahterdama hakata mehe tegudeks ja muudeks ollusteks.
Seadused peavad olema üheselt mõistetavad, ning järgima terve mõistuse printsiipe. Kui seadus tehakse äriliste kaubavedude ohjamiseks, konkurentsi alalhoidmiseks normaaltingimustes, siis nii ongi. Kui aga see sama seadus hakkab otsast pärssima tavakodaniku õigusi, kes ei ole selle seaduse valdkonnas tegutsev, siis on miskit valesti.
Ainus punkt, mille ma leidsin (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006 ) sellest seadusest, ning mis võiks tekitada valearusaama eraisiku, ning tema eraauto ja sellega teostatava sõidu vajalikkusest sõidumeeriku kasutamisele, on järgnev punkt, mille alusel seda seadust üldse oleks võimalik sätestada ka tavakodanikule, era autoga jne...
Artikkel 2 1. Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist: a) kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või ...jne
Seega peame tulema sõnade ja tähenduste juurde.
Kaubavedu tähendab kauba/kaupade vedu. Kaup aga omab ärilist omadust. Kui ma võtan koorma sitta laudast peale, ning viin selle oma põllule, siis see ei ole kaup, vaid koorem sitta. Kui ma aga enne põllule jõudmist müün koorma maha naabrimehele, siis on sellest saanud kaup.
Kui ma põrutan oma naist, siis on tegemist seksiga, kui ma laenan naise naabrimehele mõne euri eest, on saanud naisest kaup.
Wiki ütleb selle kohta järgmist (ei saa küll seadustesse üle tuua, kuid kuna seadusandluses kaup kui selline on sõnastamata, käib ka see)
Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. Teenuseid nimetatakse ka immateriaalseks kaubaks.
Kaupa võidakse vahetada teise kauba vastu (vahetuskaup), mida üldiselt eristatakse vahetamisest raha vastu, kuigi ka raha on kaup, millel on oma hind.
Kauba tootjatelt tarbijateni vahendamisega tegelev majandusharu on kaubandus.
Kaup on ja jääb äriliseks terminiks. Seega kui ma sõidan poodi oma 18 tonnise veokaga, ning ostan sealt paki või 150000 pakki piima, ning suundun koormaga koju, siis ei ole tegemist kaubaveoks kasutatava sõidukiga.
Ühesõnaga, ma ei leia vajadust kasutada sõidumeerikut enda 18t veokal. Kui selleks pole vajadust, siis miks ma pean kummardamiseks ja koogutamiseks, lihtsalt selleks sõidumeerikut kasutama, seda enda raha eest ülal pidama, ning taatlema ja vajadusel maksma soolaseid trahve, et olla meelepärane juht põõsas passivale mendile, kui tegelikult pole seadusepügal minu jaoks tehtud, ega puuduta mind karvavõrdki, kuigi kõik meediaväljundid maalivad pildi vastavast seadusest valesti, kaasa arvatud ka maanteeameti koduleht ja liikluseadus eesotsas?
Seadused peavad olema üheselt mõistetavad, ning järgima terve mõistuse printsiipe. Kui seadus tehakse äriliste kaubavedude ohjamiseks, konkurentsi alalhoidmiseks normaaltingimustes, siis nii ongi. Kui aga see sama seadus hakkab otsast pärssima tavakodaniku õigusi, kes ei ole selle seaduse valdkonnas tegutsev, siis on miskit valesti.
Ainus punkt, mille ma leidsin (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006 ) sellest seadusest, ning mis võiks tekitada valearusaama eraisiku, ning tema eraauto ja sellega teostatava sõidu vajalikkusest sõidumeeriku kasutamisele, on järgnev punkt, mille alusel seda seadust üldse oleks võimalik sätestada ka tavakodanikule, era autoga jne...
Artikkel 2 1. Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist: a) kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või ...jne
Seega peame tulema sõnade ja tähenduste juurde.
Kaubavedu tähendab kauba/kaupade vedu. Kaup aga omab ärilist omadust. Kui ma võtan koorma sitta laudast peale, ning viin selle oma põllule, siis see ei ole kaup, vaid koorem sitta. Kui ma aga enne põllule jõudmist müün koorma maha naabrimehele, siis on sellest saanud kaup.
Kui ma põrutan oma naist, siis on tegemist seksiga, kui ma laenan naise naabrimehele mõne euri eest, on saanud naisest kaup.
Wiki ütleb selle kohta järgmist (ei saa küll seadustesse üle tuua, kuid kuna seadusandluses kaup kui selline on sõnastamata, käib ka see)
Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. Teenuseid nimetatakse ka immateriaalseks kaubaks.
Kaupa võidakse vahetada teise kauba vastu (vahetuskaup), mida üldiselt eristatakse vahetamisest raha vastu, kuigi ka raha on kaup, millel on oma hind.
Kauba tootjatelt tarbijateni vahendamisega tegelev majandusharu on kaubandus.
Kaup on ja jääb äriliseks terminiks. Seega kui ma sõidan poodi oma 18 tonnise veokaga, ning ostan sealt paki või 150000 pakki piima, ning suundun koormaga koju, siis ei ole tegemist kaubaveoks kasutatava sõidukiga.
Ühesõnaga, ma ei leia vajadust kasutada sõidumeerikut enda 18t veokal. Kui selleks pole vajadust, siis miks ma pean kummardamiseks ja koogutamiseks, lihtsalt selleks sõidumeerikut kasutama, seda enda raha eest ülal pidama, ning taatlema ja vajadusel maksma soolaseid trahve, et olla meelepärane juht põõsas passivale mendile, kui tegelikult pole seadusepügal minu jaoks tehtud, ega puuduta mind karvavõrdki, kuigi kõik meediaväljundid maalivad pildi vastavast seadusest valesti, kaasa arvatud ka maanteeameti koduleht ja liikluseadus eesotsas?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!