21-02-2019, 17:06 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-02-2019, 17:09 PM ja muutjaks oli Valmet.)
Vastas mulle ikkagi MKM, kui Liiklusseaduse üllitaja. Tähelepanelikult lugedes mingit 7500 massi piirangut pole, aga eraisik peab suutma tõendada, et ei tegele ärilise tegevusega. Samas võib autoga sõita ainult aeg-ajalt 
, ehk see vastus on tulnud suhteliselt vastumeelselt välja sealt majast. Äraspidise vastuse korral oleks muidugi järgnenud minupoolne soov seaduse muudatuseks.
Edit: Ei mõista seda riputamise värki, aga proovin copypastega.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 20.02.2019
Kehtib kuni: 20.02.2094
Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19
Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Martin Branno
martin.branno@mail.ee
Teie 21.01.2019 nr 14-5/190114/1900361
Meie 20.02.2019 nr 1.15-5/2019/1534
Sõidumeeriku nõuetest
Austatud Martin Branno
Täname Teid kirja eest, milles palusite selgitust mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja nõuete kohta.
Kohustused mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja kohta tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest1 EÜ 561/2006. Määrust kohaldatakse juhtidele, kes juhivad kas kaubaveoks ette nähtud sõidukit, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni või rohkem kui üheksa inimese veoks ette nähtud sõidukit. Määruse kohaselt on juhi mõiste äärmiselt lai. Juhiks loetakse isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Seega ei tee määrus otseselt vahet, kas juhiks on eraisik, kes kasutab määruse kohaldusalasse jäävat oma sõidukit või muu isik. Küll aga on määruses artiklis 3 ette nähtud erandid, milliste vedude ja sõidukite puhul määruse nõudeid Euroopa Liidu üleselt ei rakendata. Lisaks on siseriiklikud vabastused kehtestatud liiklusseaduse §-s 130 ja 131. Seega, kui Teie poolt kasutatav sõiduk või teostatav vedu jääb määruses või liiklusseaduses loetletud erandi alla, ei ole Te kohustatud määrusest tulenevaid nõudeid järgima.
Küll aga jätab määruse kohaldamine teatud osas tõlgendamisruumi juhul kui eraisik kasutab isiklikul eesmärgil määruse kohaldusalasse jäävat sõidukit. Meile teadaolevalt on Euroopa Liidu liikmesriikide praktika selles konkreetses küsimuses erinev ning selle kohta ei ole ka ühtegi jõustunud kohtuotsust. Siiski on Euroopa Kohus kohtuasjas C-317/12, kus arutati määruse artikkel 3 punktis h toodud „kuni 7,5 tonnise sõidukitega kaupade mitteärilise veo“ määratlust, kaudselt puudutanud määruse üldist kohaldatavust eraisikutele. Nimelt on kohus rõhutanud, et viidatud määruse eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris. Kohus on viidatud kohtuotsuse punktis 28 jõudnud järgmise tõdemuseni - käesoleva kohtuotsuse punktidest 24–27 tuleneb, et määruse nr 561/2006
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/...1-20150302
2 (3)
sätteid kohaldatakse eeskätt kutselistele juhtidele, mitte aga eraviisiliselt sõidukit juhtivatele isikutele, nagu ka komisjon Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades õigustatult märkis. Seega on kohus jõudnud järeldusele, et määruses toodud töö- ja puhkeaja nõuded on suunatud eeskätt ettevõtluse või kutsetegevuse raames veoautot või bussi juhtivale isikule. Samas ei ole kohus määruse rakendumist eraisikule täielikult välistanud.
Arvestades määruse eesmärke ning Euroopa Kohtu otsuses toodud järeldust leiame, et eraisik, kes kasutab endale kuuluvat sõidukit aeg-ajalt enda isikliku kauba vedamiseks, ei ole kohustatud järgima määruses toodud nõudeid. Küll aga lasub sõidukijuhil vajadusel tõendamiskohustus, et vedu ei tehta ükskõik millise ettevõtluse või kutsetegevuse raames, vedu ei hõlma rendi- või tasu elemente ning veetav kaup ei ole seotud äri või kutsetegevusega.
Kui Teie poolt kasutatavale sõidukile või teostatavale veole rakenduvad siiski töö- ja puhkeaja nõuded, olete kohustatud kontrolliametnikule esitama jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva tegevused. Samuti peab kasutatav sõidumeerik olema läbinud ettenähtud kontrolli. Tegevusi saab tõestada vastava tõendiga2 tegevuse kohta, analoogsõidumeeriku puhul salvestuslehtedega või digitaalse sõidumeeriku puhul juhikaardile salvestatud või sisestatud kannetega. Kui sõidukijuht viibib sõidukist eemal, siis ei ole ta kohustatud seisval autol vahetama sõidumeeriku salvestuslehti igapäevaselt. Sõidumeeriku salvestuslehtede tagaküljele on võimalik teha käsitsi kanded perioodide kohta, kui sõidukis ei viibitud. Teise variandina on võimalik enda tegevusi tõendada viidatud tõendiga juhi tegevuste kohta. Antud tõendile tuleb sellisel juhul kanda tegevused, mis toimusid perioodil, kui sõidukis ei viibitud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Tatter
teede- ja raudteeosakonna juhataja
Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei
2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/124..._lisa1.pdf#
3 (3)
Kaarel Tang
, ehk see vastus on tulnud suhteliselt vastumeelselt välja sealt majast. Äraspidise vastuse korral oleks muidugi järgnenud minupoolne soov seaduse muudatuseks.Edit: Ei mõista seda riputamise värki, aga proovin copypastega.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 20.02.2019
Kehtib kuni: 20.02.2094
Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19
Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Martin Branno
martin.branno@mail.ee
Teie 21.01.2019 nr 14-5/190114/1900361
Meie 20.02.2019 nr 1.15-5/2019/1534
Sõidumeeriku nõuetest
Austatud Martin Branno
Täname Teid kirja eest, milles palusite selgitust mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja nõuete kohta.
Kohustused mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja kohta tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest1 EÜ 561/2006. Määrust kohaldatakse juhtidele, kes juhivad kas kaubaveoks ette nähtud sõidukit, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni või rohkem kui üheksa inimese veoks ette nähtud sõidukit. Määruse kohaselt on juhi mõiste äärmiselt lai. Juhiks loetakse isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Seega ei tee määrus otseselt vahet, kas juhiks on eraisik, kes kasutab määruse kohaldusalasse jäävat oma sõidukit või muu isik. Küll aga on määruses artiklis 3 ette nähtud erandid, milliste vedude ja sõidukite puhul määruse nõudeid Euroopa Liidu üleselt ei rakendata. Lisaks on siseriiklikud vabastused kehtestatud liiklusseaduse §-s 130 ja 131. Seega, kui Teie poolt kasutatav sõiduk või teostatav vedu jääb määruses või liiklusseaduses loetletud erandi alla, ei ole Te kohustatud määrusest tulenevaid nõudeid järgima.
Küll aga jätab määruse kohaldamine teatud osas tõlgendamisruumi juhul kui eraisik kasutab isiklikul eesmärgil määruse kohaldusalasse jäävat sõidukit. Meile teadaolevalt on Euroopa Liidu liikmesriikide praktika selles konkreetses küsimuses erinev ning selle kohta ei ole ka ühtegi jõustunud kohtuotsust. Siiski on Euroopa Kohus kohtuasjas C-317/12, kus arutati määruse artikkel 3 punktis h toodud „kuni 7,5 tonnise sõidukitega kaupade mitteärilise veo“ määratlust, kaudselt puudutanud määruse üldist kohaldatavust eraisikutele. Nimelt on kohus rõhutanud, et viidatud määruse eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris. Kohus on viidatud kohtuotsuse punktis 28 jõudnud järgmise tõdemuseni - käesoleva kohtuotsuse punktidest 24–27 tuleneb, et määruse nr 561/2006
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/...1-20150302
2 (3)
sätteid kohaldatakse eeskätt kutselistele juhtidele, mitte aga eraviisiliselt sõidukit juhtivatele isikutele, nagu ka komisjon Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades õigustatult märkis. Seega on kohus jõudnud järeldusele, et määruses toodud töö- ja puhkeaja nõuded on suunatud eeskätt ettevõtluse või kutsetegevuse raames veoautot või bussi juhtivale isikule. Samas ei ole kohus määruse rakendumist eraisikule täielikult välistanud.
Arvestades määruse eesmärke ning Euroopa Kohtu otsuses toodud järeldust leiame, et eraisik, kes kasutab endale kuuluvat sõidukit aeg-ajalt enda isikliku kauba vedamiseks, ei ole kohustatud järgima määruses toodud nõudeid. Küll aga lasub sõidukijuhil vajadusel tõendamiskohustus, et vedu ei tehta ükskõik millise ettevõtluse või kutsetegevuse raames, vedu ei hõlma rendi- või tasu elemente ning veetav kaup ei ole seotud äri või kutsetegevusega.
Kui Teie poolt kasutatavale sõidukile või teostatavale veole rakenduvad siiski töö- ja puhkeaja nõuded, olete kohustatud kontrolliametnikule esitama jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva tegevused. Samuti peab kasutatav sõidumeerik olema läbinud ettenähtud kontrolli. Tegevusi saab tõestada vastava tõendiga2 tegevuse kohta, analoogsõidumeeriku puhul salvestuslehtedega või digitaalse sõidumeeriku puhul juhikaardile salvestatud või sisestatud kannetega. Kui sõidukijuht viibib sõidukist eemal, siis ei ole ta kohustatud seisval autol vahetama sõidumeeriku salvestuslehti igapäevaselt. Sõidumeeriku salvestuslehtede tagaküljele on võimalik teha käsitsi kanded perioodide kohta, kui sõidukis ei viibitud. Teise variandina on võimalik enda tegevusi tõendada viidatud tõendiga juhi tegevuste kohta. Antud tõendile tuleb sellisel juhul kanda tegevused, mis toimusid perioodil, kui sõidukis ei viibitud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Tatter
teede- ja raudteeosakonna juhataja
Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei
2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/124..._lisa1.pdf#
3 (3)
Kaarel Tang