[PlyVal64]

Kerged katused roog ja laast ja ei lenda kuhugi?Ka nõukaaegsed naljalt ei lenda.Needd mis telekas näha on olnud need ikka kapitalismi ilming.Kõik peale auto peab ju KUUM pakkumine olema,aga MIDA  selle kuuma hinna eest saad ei koti kedagi.Ühest ja samast terasest saab ju ka trabandi ja mersu teha,trabanti,aga ei taha keegi millegipärast kuigi hind hea.

Teeme nüüd uuesti: ROOG on kõige raskem katus üldse, mida Eestis saab peale panna! Sõltuvalt rahakotist või omaenda roovälja suurusest saab rookatuse paksust ja kaalu suhteliselt piiramatult suurendada. Kivikatusel on kindel piiratud kaal, nagu ka muudel. 
Jättes plastikud a'la makrolon jms jama tõsise katuse ehitamisel kõrvale, siis plekk on kaalult ja hädavajalikult toolvärgilt konkurentsitult kergeim ja odavaim. Kui on vähegi kaldega viil, siis piisab absoluutselt vanakooli moel meeter+ sarikasammust (ehk 120 cm ilma vahesarikata) ja hõredast tollisest laudisest. Kui toolvärk (150 sarikas ja 100 penn ja muud osad) on omavahel kokku löödud juba naelte ja ogaplaatidega ning müüripalki kinnitatud hamba, 200'se naela ja kobaga, on tugevust mitme eluea jagu. KAtuse konstruktsiooni ehitamisel tasub mõelda vanadele suurtele lautadele, mõisatele jne, võtta tollipulk, mõõta.... ja mõelda, kui palju, suisa sadu aastaid, need on püsinud! Tapitult, punnituna ja pragulisest ümarmaterjalist! Lihtsalt tänapäeval ei maksa saematerjal nii palju, et selelga peaks igal juhul koonerdama - nii tegin oma suvekodu katuse ka "ette vaatavalt" nii standardiseeritud plaadikõlbuliku kui ka rookatuse jaoks piisavalt tugeva. Aga peamine põhjus oli siiski stiil ja arhitektuur või interjöör/sisekujundus. See tund rohkem tööd ja mõnikümmend prussi ei maksa nii palju, et "ohkida". 

Ja katused ei lenda mitte katuse alla saava tuule vaid katuse peale tekikiva hõrenduse pärast! Rõhkude vahe liigutab, nagu purjeka puri või lennuki tiib. 

PS: katuse püsimine algab KINNITAMISEST! Nagu siin eespool õigesti öeldi: kruvi kõlbab kipsplaadile ja katuseplekile, ok, ka SEINAlaudisele. Katus ja kogu töölvärk TULEB kinnitada aga naelte ja kobadega. Mistahes kruvi on algseks fikseerimiseks ja kui konstruktsioon on valmis, siis enne laudise paigaldust tuleb igale poole korralikud naelad ja kobad (klassikaline ja plaat-ogakoba, mõlemad on suurepärased!) sisse lüüa. VASARAGA!!! Sarikate müüripalki kinnitamiseks oleks eriti hea veel spiraalnael. JA veel üks raudne reegel: KÕIK katuses kasutatavad naelad tuleb lüüa sisse võimalikult digaonaalselt ehk kasvõi pisikese nurga all püüsüüga! 
Korraliku katuse ehitamisel unustage ära akutööriistad ja kruvipüssid. Vaadake kasvõi valmis katuseferme: need on samamoodi kokku "löödud" mehaaniliselt - ogaplaadi press on sama, mis "baaba" elik kuvalda. Mitte ühte kuradi kruvi ei ole! 

Ma ei hakka üldse rääkima neist majadest, mida klambripüssiga "ehitatakse". Sellega võib ainult mööbliriiet ja sääsevõrku paigaldada... Naelapüssi naelte kohta ei oska ehituses "midagi arvata", sest kogemus sellistega on vaid euroaluste lammutamisest. Tundub, et kinnitusvõime on sama klassikalise naelaga.