[elds]

Praegu saab lasta vana autot aastakümneid tasuta aia ääres roostetada, pärast ELiga liitumist muutub see aga kulukaks ning arvelt maha võtmine keerukamaks.

Et motiveerida omanikku vana sõiduvahendit lammutamisele toimetama, kasutavad senised ELi liikmesriigid kolme erinevat võimalust. 13 riigis kehtib automaks, mida tasub autoomanik, kuniks tema sõiduvahend on registris kirjas. Registrist saab auto kustutada vaid lammutustõendi alusel või juhul, kui auto on välismaale viidud.

Rootsis on kasutusel süsteem, kus autot arvele võttes maksab klient mingi summa raha lammutusfondi. Selle raha, mis jääb keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi andmeil 1500 Rootsi krooni kanti, saab hiljem tagasi, kui lammutustõendi alusel autoregistrist auto arvelt maha võetakse.

Belgias aga peab auto omanik autoregistris arvel oleva autoga regulaarselt ülevaatusel käima. Kui omanik sõiduvahendiga korrapärasele ülevaatusele ei ilmu või lammutustõendit ei esita, saab ta trahvi.

Millist süsteemi Eesti kasutama hakkab, Eegi sõnul riik veel otsustanud ei ole. See peab selguma lähikuude jooksul. “Belgia varianti on siin keeruline rakendada, Rootsi oma nõuaks Eestis mitmetuhandelist auto arvelevõtmise maksu, et see motiveeriks lammutusse viimist,” märgib Eek.

Praegu ei motiveeri autoomanikku vana masinat lammutusse viima miski. Nii vedelevadki Eegi sõnul sajad autod üle Eesti. Sõiduvahendi saab autoregistrist arvelt maha võtta vaid selleks soovi avaldades.

EL käsitleb autot aga ohtliku jäätmena, sest autos leidub mitmeid vedelikke ja kemikaale. Vanemates Volvodes on näiteks lülitites väikestes kogustes elavhõbedatki. Nende vedelike ja ainete loodusse sattumise vältimiseks nõuded karmimaks muutuvadki.

Lisaks kirjutab niinimetatud logude direktiiv ette, et 2006. aastal peab olema võimalik auto materjalidest taaskasutada 85 protsenti, 2015. aastaks aga kerkib see nõue 95 protsendini.


Uue jäätmeseadusega saab tutvuda http://www.envir.ee või http://www.riigiteataja.ee


Registrist maha võtmine raskeneb

Praegu saab Eestis auto autoregistrikeskuses (ARK) arvelt maha võtta vaid selleks soovi avaldades ning avaldust kirjutades. Karmistuvate keskkonnanõuete tõttu see peale ELiga liitumist nii lihtne ei ole. Peeter Eek keskkonnaministeeriumist selgitas, et tulevikus saab auto registrist maha võtta kas autot riigist välja viies või lammutustõendi alusel. Tõendi väljastab litsenseeritud autolammutus.

Litsentsi saab autode lammutuskoda aga karme direktiivist tulenevaid nõudeid täites. Näiteks peab Eegi sõnul autolammutuse territoorium olema veekindla pinnasega, kas asfalt- või betoonkattega, auto vedelikud tuleb sorteerida ja kokku koguda.

“Praegu on lammutused erineva tasemega, kuid enamik neid nõudeid täna ei täida,” leiab Eek. Kui paljud peale nõuete karmistumist jätkavad ja kui paljud lõpetavad tegevuse, Eek ennustada ei osanud. Täpselt ei ole täna ka teada, kui palju romulaid ja lammutuskodasid Eestis üldse tegutseb, sest osad neist töötavad Eegi sõnul nii remonditöökoja kui lammutuskojana. Lisaks neile on ebaseaduslikke lammutusi, mis kusagil registreeritud ei ole.

Autolammutuste karmistuvatele nõuetele kirjutab EL ette ka seda, et alates 2006. aastast peab olema võimalik taaskasutada 85% auto materjalidest. Protsent peab tõusma 95ni 2015. aastaks.

Kui täna võtab autolammutus logu küljest varuosadeks sobivad osad ära ja siis saadab auto EMEXisse, kus see suurest jahvatusmasinast läbi lastakse, nii et plastik ja metall jäävad segamini, siis alates 2006. aastast enam Eegi sõnul nii ei saa. Tuleb leida kas uus tehnoloogia, mis erinevad ained peale purustamist eraldab või lammutada autod käsitsi. Euroopas praegu sellist tehnoloogiat Eegi andmeil leitud ei ole.

Lisaks omanikule kohustustele kehtestatakse nõuded ka autode müüjatele. Uue jäätmekäitlusseaduse alusel hakkavad autode lammutamise eest vastutama autotootjate esindajad ehk automüüjad. “Automüüjad peavad looma sidemed lammutustega,” selgitab Eek. Teiste liikmesriikide praktika näitab, et lammutused sellise töökorraldusega ainult autosid lammutades ise oma kuludega välja ei tule ning näiteks autofirma peab neid toetama.

Rivo Sarapik
Rivo.Sarapik@aripaev.ee

[Alts]

Püüan järgmises tekstis ilma roppusteta edasi öelda oma arvamuse.
Mingu nad kõigepealt ***** (meesterahva suguelundisse)! Mul oli just plaan osta üks sõiduk ja garaazi umbes viieks aastaks seisma panna. Põhjus selles, et raha, mis mul enda, üliõpilasest naise (õppinud kuus ja õpib neli-viis aastat veel) ja tema venna (sellest sügisest üliõpilane) ülalpidamisest üle jääb, pean ma investeerima oma majasse. Kui ma majale lähematel aastatel uut katust ja uksi-aknaid ette ei saa, siis on asi majaga kergelt öeldes ******(urogenitaalses väljundis). Kui ma jätan selle masina praegu ostmata, siis vast juba viie aasta pärast ei ole teda enam kuskilt leida või maksab ta $$$. Patiseis. EU võtab minusugustelt näljarottidelt viimasedki võimalused. Aitäh!

[agaa]

Püüan järgmises tekstis ilma roppusteta edasi öelda oma arvamuse.
Mingu nad kõigepealt ***** (meesterahva suguelundisse)! Mul oli just plaan osta üks sõiduk ja garaazi umbes viieks aastaks seisma panna. Põhjus selles, et raha, mis mul enda, üliõpilasest naise (õppinud kuus ja õpib neli-viis aastat veel) ja tema venna (sellest sügisest üliõpilane) ülalpidamisest üle jääb, pean ma investeerima oma majasse. Kui ma majale lähematel aastatel uut katust ja uksi-aknaid ette ei saa, siis on asi majaga kergelt öeldes ******(urogenitaalses väljundis). Kui ma jätan selle masina praegu ostmata, siis vast juba viie aasta pärast ei ole teda enam kuskilt leida või maksab ta $$$. Patiseis. EU võtab minusugustelt näljarottidelt viimasedki võimalused. Aitäh!

***************************************************************
Täiesti nõus.\"Peab oma arvel oleva autoga igal aastal ülevaatusel käima.\"
?????????????? Võtan uunicu lahti pulkadeks taastamiseks, ülevaatus tulemas kokku ARKI TÜVile siis jälle molekulideks nu suk......i.Nõukogude ajal sai autot remonti vormistsda.Teh passi löödi pitsat ja oma asi kui kaua ta seal oli.Kui sõita tahtsid ülevaatusele ja siis tänavale.Tunduvalt lihtsam ja odavam kui arvelt maha jne. Eh Saite EUd
agaa(kuulusin kaotajate poolele)

[TeeTL]

kohustus lammutada oma auto ainult litsenseeritud lammutuskojas on ühele eesti mehele sama arusaamatu kui ettekirjutus, et omakasvatatud siga ei tohi kodus tappa arusaamatu ja vimma tekitav. Eestlane on ju alati tahtnud ja osanud kõike ise teha.

Aga et vanaautohuvilised jõuavad tegeleda vaid kaduvväikese osaga kõigist romudest, siis mingi üldine regulatsioon on ilmselt vajalik. Mille raames oleks ikkagi üsna loomulik kehtestada eriõigused ja -kohustused väiksematele huvigruppidele. Võibolla oleks see seni puuduv muuseumiauto staatus. Näiteks nii, et registritoimingud selle autoga on odavamad, aastaringset obrokit ei nõuta või tehakse soodustusi, lammutada võib ise jms. Agaa pakutud ajutine remondistaatus oleks veel üldisem, kehtides mitte ainult vandele, vaid ka uuematele projektiautodele.

Veel... kaldun arvama, et ega keegi ei keela mul või kellelgi teisel kasvõi täna helistamast keskkonnaministeeriumisse ja huvi tundmast ning ettepanekuid tegemast Üksikisik saadetaks tõenäolislt kukele, aga kas poleks mõnede organisatsioonide või huvigruppide lausa pühaks kohuseks asjaga kursis olla ja tagant torkida ? On ju üsna selge, et seaduseloojad lihtsalt ei suuda mõelda kõikidele eranditele, kuna neil puudub isiklik huvi ja kogemus. Neid tuleks aidata

[Aspelund]

Siin läheb lihtsalt käiku see, et võtad masina siis, kui ta seisma jääb, arvelt maha ja kui sõiduk korras, siis uuesti arvele.

Asp

[smolin]

Lisaks veel juurde, et Saksamaa jäätmeseaduse järgi loetakse ka erakrundil seisvat registreerimata romu jäätmeks ja nõutakse selle käitlemist, muidu ähvardab trahv. See seadus tegi sealsed uunikufännid väga murelikeks, sest igaühel pole restaureerimist ootavate sõidukite hoidmiseks garaaži või kuuri, registreeritult romude hoidmine läheb kalliks (autode aastamaks), odavamat aastamaksu võimaldav uunikunumber antakse ainult restaureeritud sõidukitele.
Meie autofännidele lohutuseks tuleb siiski märkida, et artiklis pole juttu eurodirektiividest, vaid üksikutes liikmesmaades kehtestatud seadustest. Võib ju aru saada tiheda asustusega Belgiast, kus puudus parkimiskohtadest ja ei soovita registreeritud, kuid mittesõitvaid autosid tänavate äärde seisma. Millegipärast pole artiklis aga üldse juttu Soomest, kelle eeskujul meil ju autode aastamaksust loobuti. Kuidas seal romude probleemi lahendatakse ja kas see seal üldse probleem ongi?

[grahv]

Pole jah direktiividest juttu aga kui arvestada ajaloolist kogemust siis oskab eestlane ju eriti aktiivne lakei olla ja al -la jahindusseadus võetakse vastu kalameeste poolt ja meitsiini seadusega tegelevad meremehed jne. Pljude seadustega on meil nii et eurodirektiiv näeb ette hoopis leebemat varianti a meie oma agaruses võtame vastu miski umba karmi et ikka oleks kindel eurosse allalastud pükstega ja selg ees sisenedes ära märgistatud saada.
Ja Agaa le toetuseks, et sa polnud ainus kes oli kaotajate poolel!

[TAR]

Siin läheb lihtsalt käiku see, et võtad masina siis, kui ta seisma jääb, arvelt maha ja kui sõiduk korras, siis uuesti arvele.

Asp

Aga oli ju kirjas et, \"Registrist saab auto kustutada vaid lammutustõendi alusel ... \". Nii, et edaspidi saavad endale uunikumihobi lubada vaid püstirikkad inimesed, kellel jätkub raha restaureeritava või näiteks talvekuudel põhiliselt seisva auto registris hoidmiseks. Masendav! Ja nagu seda muret veel vähe oleks, lisandub registris hoidmise kulukusele ka liikluskindlustusest tulenevad probleemid. Et oma harrastusautoga kolmel kolmel kuival suvekuul paar sõitu teha, tuleb liikluskindlustus teha vähemalt kolmeks kuuks...
Tore, et hr. Peeter EEK mõtleb eesti looduse säilitamisele aga oma osa tulevasele karmimale seadusandlusele peaks andma ka asja teise vinkli alt tundvad inimesed.

[valdo]

> Registrist saab auto kustutada vaid lammutustõendi alusel

Eks siis teevad uunikumi-inimesed doonoriteks ostetud ja veel registreeritud autodel lammutustöö ise ära (loe: kõik vähegi kobe kistakse küljest) ja korrodeerunud/kõverdunud/kellelegi mitte enam vajalik plekihunnik läheb lammarisse, kust saadud paberiga saab auto maha arvata registrist.

Arvestades seda, et ühe tüüpilise Eesti talumajapidamise ümber on seda tehnikakoli ikka lademetes (kolhooside lagunemise ajal viidi ju kõik laiali) ja seda aeg-ajalt põllulappide harimisel isegi kasutatakse, ei usu ma, et meil hakkab kehtima selline kord, et TÜVi läbimata isendeid ei või oma eramaal hoida. Küll aga on reaalne aastamaksu pealeväänamise värk ja siin tuleks minu arvates teha vanatehnikaklubidel lobitööd. Näiteks saavutada olukord, kus miski klubi kirjas olev isend, mida ta omanik peab vanasõidukina, ei tasu aastamaksu võin tasub seda osaliselt, kui tal TÜV hetkel ei kehti (st kui isend on restaureerimisel). Ja üldse (kui ikka aastamaksu peale minnakse), peaks see vanasõidukitel olema väiksem. Tegu ju ikkagi pühapäevasõidukiga.

See ohlike ködide jutt on pehmelt öeldes jama. Pole ju vahet, kas ma vahetan oma TÜVi staatusega igapäevavehiiklil miskeid olluseid või tühjendan ollustest ladustatavat uunikum-doonorit, maha võin ma seda hooletusest nagunii ajada. Ja teatavasti seisval ja vedeleval isendil roostetavad alles viimasena läbi õlisid jm sisalduvad osad nagu karter, käigukastikorpus jms.

Seega on seisvate romude (\"meie\" keeles sageli doonorite või projektide) keskkonnaohtlikkus praktiliselt null, jääb vaid esteetiline risustamine, kui romu asub nähtava koha peal.

[Väravamehaanik]

Võtke rahulikult või validooli!
Olen käinud Keskkonnaministeeriumis mitmetel nõupidamisetel, kus nimetatud teemat on arutatud. Segadus ja ärevus on tekkinud infopuudusest või väärinfost. Nimetatud seadus puudutab ainult jäätmeid ja romulaid. Uunikute kohta on plaanis koostada teine seadus või samas seaduses eristada vana unikaaltehnika jäätmekäitlusest.
Mujal Euroopas on jäätmete käitlemine tunduvalt keerukam, samas on ka hobiautodega seonduv paremal järjel. Kui me hoiame oma maadel tehnikat rämpsuna, siis see ei mõju hästi ei loodusele, ega liiklusvahendile endale. Kogu registri temaatika on vägagi ülepaisutatud, senised pakkumised sel teemal on eranditult kõik põhiseadusega vastuolus.
Eesti loodusemeeste üldine seisukoht on üldjuhul siiski uunikute liikumist toetav, nimelt oleme meie need kes pikendavad eseme tarbimisiga ega impordi Aasiast põhendamatult uut saasta.
2000.aasta sajandisõitgi toimus koostöös ajakirjaga \"Loodus\".

Kogu seaduse mõte on selles, et need Aasiast autode toojad peavad oma rämsu ka sinna tagasi viima või selle eest maksma. Eurooplasena olen paraku sama meelt.

PS Lugege seaduse projekti algversioonis, mitte ajakirjanike kommentaarina.

[redeagle]

Soomes on nii et sa ei vöi parkida oma registreerimatta söidukit näiteks kortermaja ette, sai uuritud kuna vahepeal oli päevakorras yhe doonori ostmine siit(omanikul neid kolm oli ja korraga tahtis lahti saada, loobusin) ja siin pidi trahvi selle eest saama ja suht kopsakalt, lisaks pead veel auto ka ära vedama.

[valdo]

See ju ju ka loomulik, et avalikus kohas (nt teedel, kortermajade ees jms) ei pargitakse registreerimata asju. Priojektid/doonorid peaksid seisma ikka suletud eraterritooriumil.

[bom]

Tere,
ütleksin omalt poolt ka selles teemas paar sõna. Jäätmeseadus on mõeldud, nagu nimigi ütleb, hõlmama kõiki jäätmeid, sh ka vanasõidukeid. Vanasõidukite (ingl k end-of-life vechicles) osas tuleks silmas pidada, et täna üritatakse lahti saada 77. a Civicutest, homme Balenodest ja Boradest (mis on ju tegelikult tehtud tarbimiseks, st kasutamiseks ja ära viskamiseks). Tegemist on väga suure jääteme massiga, millega keskmine inimene ei oska midagi suuremat peale hakata, eriti kui järelturg praktiliselt puudub. Niisiis on ka sõidukite lõppkäitlemise reguleerimine õigustatud.

Ühinen täiesti hr Piiburi soovitusega lugeda algallikaid, sh seaduse seletuskirja. Samuti soovitan taotletava eesmärgi selgekstegemise järel istuda maha, natuke asja üle mõtiskleda ja panna kasvõi siiasamasse kirja omapoolsed ettepanekud vanasõidukite kohta käiva regulatsiooni täiendamise kohta. Ei ole ju seadus tehtud kellegi kiusamiseks vaid püüdega võimalikult kõigi osapoolte huvisid arvestada Liiatigi on skeemid veel lahtised ja tõenäosus, et head ideed praktikasse jõuavad suur. Siinkohal au hr Piiburile asjaliku kaasalöömise eest.

Lood Inglismaa uunikutest, mis omaniku teadmata on pressi alla saadetud ei näita aga mitte seda, et \"seadus/Euroopa Liit/Keskkonnaministeerium on nõme\", vaid seda, et meil kus kõik skeemid on veel lahtised, on *asjaliku* ja aktiivse kaasalöömisega eeldatavasti võimalik jõuda mõistliku, nii keskkonnakaitset kui uunikusõpru rahuldava lahenduseni.

Kena kevadet soovides
B.

[valdo]

> Vanasõidukite (ingl k end-of-life vechicles)

Minuteada nimetatakse vanasõidukit inglise keeles oldtimer vehicle. End-of-life vehicle tähistab sõidukit, mis on aktiivse ekspluatatsiooni lõpetanud ja läheb loomulikult utiliseerimisele.

Loomulikult saavad vähestest end-of-life vehicle\'test ka oldtimer\'id, kuid selleks peab sõidukite (jäänuste, osade) uus valdaja veidigi vaeva nägema. Igatahes ei ole loomulik, et jäänused/vrakk jäävad vedelema tänava äärde, eramurajooni nähtavale kohale vms. Neid (või nende osi) oleks mõistlik ikka hoida kas katuse all spetsiaalses hoones või vähemalt spetsiaalses hoiukohas, mis ei avane otseselt tee äärde, tänavale vms.

Igal tõsisel uunikumihuvilisel (-omanikul) on vast selline kinnine hoone (garaaz/töökoda vms) või siis varjuline hoiuplats olemas. Vähemalt oleks mõistlik et oleks.

Ise hoian lageda taeva all vaid (taastamist ootavat) GAZ 51 ja sedagi varjulises kohas. Ülejäänud kraam on ruumides sees ikkagi.

[bom]

Jah, täpsustus õige, en-of-life vechicles eestikeelne vaste on siiski romusõiduk.

Loodetavasti ei saanud see jutt palja targutamisena. Mõte selles, et enda välja elamise asemel võiks midagi konstruktiivsemat pakkuda. Teema on ilmselt kõigi foorumikasutajate jaoks selleks piisavalt oluline. Ehk, nagu klassikud on öelnud, \"vähem möla, pikem samm\".

B.

[Väravamehaanik]

Vanaaegse tehnika huvilisi on erutanud ilmselt siiski see, et hetke seadustes ei ole piisavalt lahti kirjutatud unikaalse sõiduki mõistet. Sõna \"vana\" tähendab ühe jaoks eilset ja teise jaoks 50 aasta vanust. Mina isegi ei väljendu selles vallas alati korrektselt. Uunikuna tuntud liiklusvahendit nimetatakse mõningates seadustes (nt \"Musta numbriga\" seonduvates) unikaalseks sõidukiks või museaalset väärtust omavaks sõidukiks.
Seega öeldes \"vana\", peame suutma ka täpsemalt selgitada, kas me mõtleme \"uunikut\" või \" romu\" või nagu pealkirjas öeldud \"logu\". Nimetatud seadust kutsutakse ka \"romudirektiiviks\", mis tähendab juba palju täpsemalt seda, et tegemist ei ole uunikute lammutamist puudutava seadusega. Samas ei välista see võimalust, et mõni tüüp oma uunikuga romurallile ei satu, või mõni teine oma kasutut kola unikaalseks ei pea.
Üldjuhul inglise keelne oldtimer tähendab meie keeli ikka uunikut. Muuseas, sõna \"unic\" tõi Eestis esmakordselt kasutusele Valeri Kirss 1976. aastal, hiljem on see mugandunud uunikuks.

Kogu see jutt tähendab seda, et Eestis on vaja vastu võtta unikaalse sõiduki seadus, ehk uunikute seadus. Algust on tehtud üksikute õigusaktidega, paraku on sellest ilmselgelt vähe. Hetkel on reguleeritud uunikute määramise ja registreerimise kord, veel oleks vaja hädasti kasutamise korda, st. TÜV, maksud, omaniku ja riigi vahetus jne. Osa probleeme laheneb ja muutub lihtsamaks EU-sse astumisega, ometigi on vaja selle teemaga tõhusamalt tegeleda.

[klaabu]

hea küll, uunikumide koha pealt saime natuke targemaks. minu igapäevasõiduk on aga izh-planeta sport, mis uunikumi mõõtu veel välja ei anna. peale selle on mul veel aga ka 2 tervet doonorit (sama mark). neilgi on dokumendid olemas. mis ma siis nendega pean peale hakkama? ülevaatusele nad ei lähe ja komplektseks kunagi vaevalt, et saavad. kas see siis tähendab seda, et doonorite olemasolu on seadusega vastuolus?

vene sikkel vajab ju sageli doonorit kõrvale juba ka päris uuest peast.

[Alts]

Siin ei ole mingit muud asja vaja kui:
1. Omanikul, kes planeerib autot restaureerimiseks või muuks otstarbeks kasutusest kõrval hoida, peab olema lihtne võimalus sellest kuhugi registrisse (ARK) teada anda.
2. Kuna lammutuseosade kasutamine hoiab ära uute osade ostmise, siis sellevõrra tarbitakse uusi osi vähem ja nende tootmisest tekkiv saastatus maailmas väheneb. Lammariosadele käibermaksuvabastus või 5% käibemaks. - see punkt siis neile kes keskkonnast hoolivad..
3. Kõik lammutamisele/utiliseerimisele viidavad autod paigutataks enne lõplikku purustamist nädalaks vastavasse parklasse. Info seal leiduva kohta võiks jõuda netti ja huvilistel on õigus sealt vanaraua hinnaga osta masinaid või nende osi. Igasse maakonda üks selline asfalteeritud plats. - jälle tegemist taaskasutatavate osade teisele ringile laskmise ja seega propageritava öko-eluviisiga. See vahebuffrina toimiv parkla päästaks ka ühtlasi säilitamisväärt isendeid ja jääks ära hirm, et kuskil miskit vaikselt ära hävitatakse.


Need siin esimese suvalise ajurünnaku korras ja ei pretendeeri teostatavusele.

[oldmoped]

osas tuleks silmas pidada, et täna üritatakse lahti saada 77. a Civicutest,

Kas sul on midagi esimese generatsiooni civicu vastu?
See on täitsa arvestatav ja otsitav auto... minul eestis vähemalt.

Ja vaadates 1st gen civikute hinnatabelit (mitte eesti riigiametite ja kindlustusseltside oma vaid muumailma kogujate oma) siis seda masinat pärispaljud fanatid otsivad ja hinnaklass korralike eksemplaride eest on kuni 2000 £

[Väravamehaanik]

Eesti on kapitalistlik riik, seega eraomand on püha ja puutumatu, see aga ei tähenda, et kogu vara peab registreeritud olema.
Mu surnud vanaemal ei ole ka kehtivat ID kaarti, seega ma ei hoia teda kasutult registris, et tema kaarti kasudega mõnele tibile maha müüa. Näod võivad ju sarnased olla, ometigi on mu vanaema lõplikult surnud ja ma ei hakka teda restaureerima.

Oi kui haige jutt tuli?!?!?!

St sõidukite registris tasub hoida ikka sõidukõlbulikke asju. ARK registreerib ausal teel omandatud sõidukid alati ka hiljem registrisse, selleks see asutus loodud ongi, et teostada registritoiminguid, mitte nendest keelduda.