[metsakohin]

Pole ilus teiste treemat raisata tühja jura peale. Seega jätkaks siin.
Mõned arvavad, et kui raamatus (eriti venekeelses) asjale nimi on antud, siis see on sama tõde, mis piiblis kirjas ja vaidlustamisele ei kuulu. Tõsi, enamus raamatuid nimetab T-40 vedavas esisillas peituvat kooslust diferentsiaaliks. Isiklikult pean seda lahendust isegi paremaks kui on vanadel russidel: käsitsi sekkumist pole vaja,töötab ühtmoodi hästi mõlemas suunas liikudes, ei lase ühel rattal laiselda ja teisel kiirendatud korras kaapida.
Aga! 
Kannab pöördemomendi maapinnale alles siis, kui tagumise kaabivad kergelt, püsivat nelivedu pole. 
Pealegi, peaks normaalne diferentsiaal võimaldama vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Jällegi võimalik, vaid pisike tingimus jääb täitmata - kiiremini liikuv ratas ei vea, ehk ei kanna pöördemomenti maapinnale üle, vaid seda veeretatakse täiesti tühjalt, nagu mittevedava esisilla korral. Seega kurvides veab ainult sisemine ratas, välimist lükatakse nagu käsikäru ratast.  Tekkib olukord, kus on pidev kolmvedu, seal pole enm kaugul ka pidev kaksvedu.
Differentsiaale on ehituselt tõesti erinevaid ja ega ei omagi tähtsust, mis moodi saavutatakse peale erineva pöörlemiskiiruse ka pöördemomendi jagamine kahe vedava ratta vahel. Tähtis on, et see oleks pidev ja , aga mite on/off tüüpi
Kahjuks ei ole keegi avanud õpikut ja otsinud vastust küsimusele, mis on diferentsiaalülekanne.

[Marko]

Ma tean, millisest teemast see jutt on ajendatud, panin sinna ise klassikalise diffrri tööpõhimõtte lingi.  Mudas möllates on vist bella ühesuunasidurite/põrklinkide süsteem paremgi, maanteel stabiilsust püüdes jälle klassika parem.

[metsakohin]

Marko, ma tean ,millest ma kirjutan. Ei ole poisike, ei ole veel päris seniilne ka .
Bellal on tõesti diferentsiaaliga esisild, mitte kärridega.

[viplala]

Ajame siis asja veelgi keerulisemaks. Differ ei pea isegi sillas asetsema. See võib asetseda ka näiteks sildade vahel või vahekastis. See võib olla nii automaatse lukustamisega kui manuaalse. Samuti võib see olla elektroonilise või pool mehaanilise juhtimisega, kus jõudu jaotatakse sinna kuhu parasjagu vaja jne. See, et auto ja traktoritootjad on aastakümneid loonud üht sõlme, nimetades seda diferentsiaaliks, ei tee seda sõlme mingit muud nime kandvaks sõlmeks. Ütleme nii, et differ on jupstükkide kooslus, mis jagab jõudu sildade või rataste vahel. 

[tanel.]

Diferentsiaaliks nimetatakse sellist mehhanismi, mis jagab  momendi väljundvõllide vahel ja samal ajal võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. See kumba võlli veetakse ning mis süsteemi abil see saavutatakse on teisejärguline. Veel keerulisemaks ajades toome sümmeetrilised ja ebasümmeetrilised diffrid ka mängu

[Daff]

Diferentsiaaliks nimetatakse sellist mehhanismi, mis jagab  momendi väljundvõllide vahel ja samal ajal võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. See kumba võlli veetakse ning mis süsteemi abil see saavutatakse on teisejärguline. Veel keerulisemaks ajades toome sümmeetrilised ja ebasümmeetrilised diffrid ka mängu

Lisaks veel, et:
... kui on huvi siis võite üles otsida militaartehnikal kasutatavate diferentsiaalide joonised. T-40 oma on nendega võrreldes lapsemäng.
Sealolevaid jooniseid vaadates võtab ikka kukalt kratsima küll ja kõik need mehhanismid koonduvad märksõna alla diferentsiaal. On mida vaadata ja tudeerida.

[tanel.]

Kas mõtled nukkdiffrit ehk seda iselukustuvat?

[Daff]

Kas mõtled nukkdiffrit ehk seda iselukustuvat?

Kui see küsimus on mulle, siis mitte ainult nukkdifrit ma ei mõelnud..  Kuna teema algataja püstitas küsimuse lähtudes vaatenurgast, et differ või diferentsiaal on vaid siis diferentsiaal kui ta omab traditsioonilist lahendust mis on meile tuntud näiteks sõiduauto tagasillast.

Diferentsiaale on väga paljude lahendustega ja nagu Tanel juba märkis siis ei oma tähtsust seadme ehitus või keerukus vaid ülesanne mida ta täidab ja johtuvalt sellest ta saab ka nime. Antud juhul siis diferentsiaal.

Tööpõhimõtte järgi jagunevad nad näiteks.: lahtine-, juhitav-, hüdrauliline-, duubeldiferentsiaal.
Enamus keerukama lahendusega diffreid leiab küll klasutamist militaarvaldkonnas aga põllumajandusse on näiteks tulnud nendest  lihtsustatud kujul  T-40 kuuluv differ. Militaarse venna nimi väidetakse olevat "double different gearing" ja võimaldab pöördel ühel rattal küll liikuda kiiremini kuid ei vabasta teda ja veovajaduse ilmnemisel haagib mõlemad rattad järgi olenematta ringi erinevast läbimõõdust mida kumbki ratas läbib.

See, et T-40 esisild haakub alles siis kui ratas libiseb läbi 10  protsenti on taotluslik. Sama on MTZ tüüpi masinatel automaatlülituse korral. Jäigalt on MTZ esi ratas negatiivis ja teda lükatakse ees 10 protsendilise läbilibisemisega.
Pidev nelivedu eeldanuks nende masinate konstruktsiooni keerulisemaks muutumist mis aga ei olnud sotsialismi ajal teretulnud nähtus. Saadi ka nii hakkama.
Olen ise T-40 metsa vedanud 3 aastat ja ei ütle ühtegi halba sõna kui kabiini mõõtmed välja arvata. Oli kogu aeg nelja küünega maaküljes kinni ja vedas nii et sopp lendas. Parem kui MTZ, igatahes.

[ahtos]

Audil kasutatavat torsenit ka nimetatakse diferentsiaaliks ka.Tulemus parem,aga jupstükke hulga rohkem .

[vanaain]

Raamat eemal garaazis,kuid siiski meenuks nagu selleks läbilibisemiseks 3-4 prosse.Sellepärast ei saa 40-le ette suuri rattaid läbimõõdult panna.

[metsakohin]

Näed, hakkab tulema . 
Ega polegi 40 esisillale midagi ette heitnud, on õige koha peal ja teeb oma töö ausalt ära. Point rohkem selles, et diferentsiaaliks ei taha teda nimetada, sest iseseisvalt, näiteks olgu või mingi omaloomingu all, ei ole asi nii lilleline. kurvides veaks ainult sisemine ratas, väline veereb omas tempos ja tööd ei tee, samas kaoks veel üks oluline diferentsiaali poolt tagatud eelis. Nimelt säilitab diferentsiaali olemasolu vedavas sillas sõiduki keskme püsiva kiiruse, kurvipoolne külg aeglustub, väline külg kiirendab. 

Mainiti eespoolt sõjamasinaid. Nimelt oli WWII aegsetel Panther ja Tiger tankidel kasutusel diferentsiaal, lisaks muidugi veel valik ülekandeid, mis tagasid ühte kokku kaheksa erinevat pöörderaadiust. Ühe roomiku täielikku pidurdamist ei olnud, see oleks tekkitanud liialt suure koormuse ülekannetele ja üldse käiguosale.

Lisaks üks parendatud alaliik.
   

[Daff]

Näed, hakkab tulema . 
Ega polegi 40 esisillale midagi ette heitnud, on õige koha peal ja teeb oma töö ausalt ära. Point rohkem selles, et diferentsiaaliks ei taha teda nimetada, sest iseseisvalt, näiteks olgu või mingi omaloomingu all, ei ole asi nii lilleline. kurvides veaks ainult sisemine ratas, väline veereb omas tempos ja tööd ei tee, samas kaoks veel üks oluline diferentsiaali poolt tagatud eelis. Nimelt säilitab diferentsiaali olemasolu vedavas sillas sõiduki keskme püsiva kiiruse, kurvipoolne külg aeglustub, väline külg kiirendab. 

Mainiti eespoolt sõjamasinaid. Nimelt oli WWII aegsetel Panther ja Tiger tankidel kasutusel diferentsiaal, lisaks muidugi veel valik ülekandeid, mis tagasid ühte kokku kaheksa erinevat pöörderaadiust. Ühe roomiku täielikku pidurdamist ei olnud, see oleks tekkitanud liialt suure koormuse ülekannetele ja üldse käiguosale.

Lisaks üks parendatud alaliik.

http://www.gizmology.net/tracked.htm

Siin lehel on mingi valik diferentsiaalide põhimõtteid selgitavaid jooniseid millest saab ettekujutuse kuidas rasketehnika maailmas on asjad lahendatud. 

[Gravity]

Eks veidi ikka sobib diferentsiaali teemasse.

Nimelt mäletan umbes 5a tagasi, et sõitsin Mazda 6-ga millel oli elektrooniline difrilukk. Mudasest põllule rajatud parklast päästis küll välja. Hiljem uurima hakates selgus, et säärane lukk on laialt levinud ning lukustamise asemel hoopis elektroonika pidurdab piduriga läbilibisevat ratast. Differ is oli ikka tavaline lahtine.

Iseenesest hea abimees kuna normaalse kasutamise korral läheks lukku sõiduauto puhul 1-2 aastas vaja. Maasturile ilmselgelt ei sobi pidevaks kasutamiseks.

On keegi sellega rohkem kokku puutunud?

[Dexter]

Eks veidi ikka sobib diferentsiaali teemasse.

Nimelt mäletan umbes 5a tagasi, et sõitsin Mazda 6-ga millel oli elektrooniline difrilukk. Mudasest põllule rajatud parklast päästis küll välja. Hiljem uurima hakates selgus, et säärane lukk on laialt levinud ning lukustamise asemel hoopis elektroonika pidurdab piduriga läbilibisevat ratast. Differ is oli ikka tavaline lahtine.

Iseenesest hea abimees kuna normaalse kasutamise korral läheks lukku sõiduauto puhul 1-2 aastas vaja. Maasturile ilmselgelt ei sobi pidevaks kasutamiseks.

On keegi sellega rohkem kokku puutunud?

Jutt tundub kuidagi väga sarnane olevat veojõu kontrolliga - pidurdatakse kiiremini pöörlevat ratast. Ainuke vahe, et veojõud reguleerib ka gaasipedaali - vanematel väga uimane süsteem. Ennem jõuab kümmneid kordi pidurdada kui gaasi maha laseb.

[tanel.]

See kõlab jah rohkem veojõukontrolli moodi mitte diffriluku

[linnuke]

https://www.youtube.com/watch?v=Wqq9aYfPPYQ   Ehk on abiks

[Walter]

Eks veidi ikka sobib diferentsiaali teemasse.

Nimelt mäletan umbes 5a tagasi, et sõitsin Mazda 6-ga millel oli elektrooniline difrilukk. Mudasest põllule rajatud parklast päästis küll välja. Hiljem uurima hakates selgus, et säärane lukk on laialt levinud ning lukustamise asemel hoopis elektroonika pidurdab piduriga läbilibisevat ratast. Differ is oli ikka tavaline lahtine.

Iseenesest hea abimees kuna normaalse kasutamise korral läheks lukku sõiduauto puhul 1-2 aastas vaja. Maasturile ilmselgelt ei sobi pidevaks kasutamiseks.

On keegi sellega rohkem kokku puutunud?

Elektrooniline difrilukk (EDS) oli peal juba parema varustusega VW Golf mk3 -del ning töötab see tõesti ülalkirjeldatud viisil abs andurite pealt. Veojõukontroll midagi muud.

[tanel.]

EDS on algeline veojõukontroll. Pidurdab lihtsalt tühja kaapivat ratast. Aktiivdiferentsiaaliga pole sellel midagi pistmist. Moodsamad veojõukontrollid tõmbavad lisaks pidurdamisele ka  mootori pöördeid maha.

[pannkook]

mulle meeldivad 4x4 veolised, mitte ''4x4'' veolised.
On seal siis kusagl differ või ei.
Paraku enamus on BS, mitte 4x4

[aeroplano]

EDS on algeline veojõukontroll. Pidurdab lihtsalt tühja kaapivat ratast. Aktiivdiferentsiaaliga pole sellel midagi pistmist. Moodsamad veojõukontrollid tõmbavad lisaks pidurdamisele ka  mootori pöördeid maha.

See on eri-tore jah, lisaks ratta pidurdamisele poob ka mootori ära  . Õnneks saab selle (vähemalt minu autol) välja lülitada. Mõnest "raskemast kohast" läbiminekul on toorest jõust ja kaapimisest rohkem kasu kui peenest elektroonikast.
NB! minu jutt siis ikka "natuke kõrgema jooksuga, parendatud läbivusega libanelikvedusest universaalsõiduautost", mitte maasturist ega isegi maasturilaadsest apastraadist.