Metsa majandamine ja sellega seonduv

(08-01-2017, 08:14 AM)maisalup Kirjutas:  See kotka teema on täielik jura. Kui rahakott paks on siis võib kõike. 
Alles 2 aastat tagasi oli tee ääres näha kus tehti suur lageraie ja ainus puu mis püsti jäi oli kotkapesaga, mõne päeva pärast võeti see puu ka maha. Polnud kuskil kisa, et issand jummel mis nüüd tehti.

Eks ilmselt jah on kõik võimalik. Mul nii ehk naa pole plaanis seal midagi toimetada. Hea kui valvas loodussõbralik riigiesindaja kõrvalisel kohal silma peal hoiab Smile

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

Kuklased Big Grin Kuss! Siis pean kodust välja kolima Sad
Vasta

(08-01-2017, 10:39 AM)mihkelr Kirjutas:  Need looduskaitsjad on vahvad tegelased jah. Tuli ka aasta või poolteist tagasi postkasti kiri, et teie valdustelt on leitud selline liik nagu Virgiinia võtmehein. Hetkel ei teagi veel, mis asjast edasi saab, seal piirkonnas (Ida-Virumaa) võtab see dokumendi jant tavaliselt kordades rohkem aega. 
Sai uuritud ka selle leidmise tagamaid, tuli välja, et pidigi olema mingi tibi, kes heast peast (lugeda vabast ajast) kondab metsades ja otsib mida veel saab kaitsta. ~70ha pealt kolme taime leidmine on muidugi omaette saavutus. Kui õigesti mäletan, siis koju tulnud kirjas oli ka mingi klausel, et taime hävitamisel või rikkumisel on neil õigus kohandada trahvi kuni 1200 euri, teoreetiliselt võib vist tuletada, et kui mõni metsaloom otsustab selle ära süüa, siis trahv tehakse ikka.
Selline tunne, et varsti vist ongi kõik üks loodusreservaat.

Kuni siiani lugesin huviga,kuna endalgi metsalapike ja maatükike kus nii mõndagi põnevat kasvab (eriti veel looduskaitsemeeste silmale). Naabrite heinamaal kasvasid "ööviiulid" jms orhideelised. Pandi katse alla. Midagi teha ei tohi . Nüüd juba 2 meetrine kasevõsa peal ja eelmise aast suvel ma neid "viiuleid" seal enam ei kohanud. Aga asi kaitse all. Need "viiulilised" olid ka meie heinamaadel , õnneks need uurijad neid ei avastanud. Sel suvel käis mul igasugust loodussõpru hoovis ja nagu kiuste "avastati" need "viiulid" ja lisaks veel kahte sorti kakulisi (tegelikult on neid kolme sorti oma silmaga tuvastanud) ja siis tulid meil maakeldrist veel välja ka nahkhiired. No saatan täiskomplekt. Need "rohelised" pidid silmad välja punnitama. Tahtsid juba kaitseala väljakuulutada nagu Lenin uut Nõukogude vabariiki. Aga me naisega tegime neile selgeks nende "kaitse" tulemused ja rääkisime ära need võtted kuidas me neid "viiuleid" ja nahkhiiri hooldame nii ,et nende leviala on isegi suuremaks läinud. Samas RMK ehitas metsateed  ja sel kraavikaldal mis uuendamiseks käks oli 2 sorti orhideelisi ja veel mingid käpalised. Ja sõideti neist üle. Ja pole neid enam. Seega on olemas kaitse ja "kaitse".  Tuleb lihtsalt sõbralikult toimetada.

Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta

Käpalised kasvavad tõepoolest igal pool, soodes karjamaadeni aga nagu tark artikkel ütleb, siis  on nad keskkonnamuutuste suhtes tundlikud. Nimetatud "rohelised" pidid ikka peast veidi liiga rohelised olema, et keelasid igasuguse tegevuse, mis viis ala võsastumiseni. 
Miski common sense peaks majandamise-kaitse osas ikka säilima, lambad tahavad elada aga hunt ei saa ka igavesti tühja kõhuga olla.
Vasta

(08-01-2017, 14:02 PM)speedsta Kirjutas:  Käpalised kasvavad tõepoolest igal pool, soodes karjamaadeni aga nagu tark artikkel ütleb, siis  on nad keskkonnamuutuste suhtes tundlikud. Nimetatud "rohelised" pidid ikka peast veidi liiga rohelised olema, et keelasid igasuguse tegevuse, mis viis ala võsastumiseni. 
Miski common sense peaks majandamise-kaitse osas ikka säilima, lambad tahavad elada aga hunt ei saa ka igavesti tühja kõhuga olla.

Ma tõin soo pealt suure mullapalliga omale paar kuradikäppa kiviktaimlasse ja kasvavad mis mühin, kui aga rohelised näevad ei tea kas saan sugeda.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kaitsel ja kaitsel on tõesti vahe. Sama maatükki läbib ka kõrgepingeliinide koridor, seoses millega on vajalik ka raadamine. Oleks need taimed nüüd sinna piirkonda jäänud, poleks kaitsealast juttugi.

Raadamisega ka kaks "vahvat" lugu.
Kuna tegu tagastamisele kuuluva maaga ja otsest raievajadust polnud, siis sai paberitega viivitatud nii kaua kui võimalik (põhjus lihtne, polnud vaja maamaksu maksta). Mingi hetk siiski sai protsess algatatud. Nagu iga, läks sellega tohutult aega, maamõõtmine oli juba paras ooper.
Ükskord kui olime pere ja suguvõsaga jälle sinnakanti sattunud, mõtlesime, et läheks õige seenele. Jõuame siis metsa ja mis me näeme, metsaveo traktor keset lanki ja liiniäärest korralik kogus ka juba maha lõigatud. Kuna tol hetkel rohkemat ei teadnud ja paberid meie arust nagu algatatud olid, siis eeldasime, et tegu pesuehtsa metsavargusega (sealkandis ei imesta enam millegi üle, isegi metallist kraavitruubid viidi minema). Mis seal ikka, helistasime politseisse, metsavarguse peale saadeti kohale liikluspatrull, kes ei teadnud ega jaganud ööd ega mütsi. Soovitati minna Narva, uurija juurde. Selge, läksime. Rääkisime seal sama jutu maha, mis liikluspatrullile, vaadati kaardipealt järgi, et pole nende tegevusala, sõitke sillamäele. Egas midagi, tuli minna. Sillamäe politsejaoskond oli ka omaette elamus, ma noore inimesena nägin ka kemmergus lõpuks pesuehtsad Lenini jalajäljed ära. 
Igatahes, seal saime siis mingi teise uurija juurde, kellel Eesti keelega oli ikka tõsiseid probleeme, mitu korda oli vaja seletada, et neil kes seal metsas hetkel, pole õigust varastada. Asi päädis sellega, et pidin ise politsei arvutisse avalduse kirjutama, kuna tädil oli raske õigeid sõnu leida. 
Lõpuks tuli välja, et raie oli tellinud RMK ja meie tagastamise paberid olid lihtsalt kellegi kontorilauale pidama jäänud. Omaette tsirkus oli ka metsamaterjali kättesaamine, alles kui kohtuga sai ähvardatud oldi nõus ümber vormistama.
See aasta siis jätkati seda raadamistööd, kõik ilus, korralik, saadeti paberid, kus hanke võitja jne. Kõik tundus enam-vähem, tehti raie ära, aga materjal ladustati kõrgepingeliini alla, ettekäändeks toodi, et 100-200m edasi tee äärde ladustamine oleks liiga kauge olnud, kujutan ette, et liini all palke tõstev rekkajuht on pesueht Darwini auhinna kandidaat. Jällegist, ennem ei liigutatud kui sai ähvardatud hanke tellijaga.
Vasta

Mu metsas oli üks ühe hektariline lapike niitu, kus kunagi heina tehti. Piirnes see lapike igast küljest metsaga. Umbes 10 aastat tagasi, leiti selle lapikese pealt kaks mingisugust orhideed. Lapike võeti koheselt looduskaitse alla. Naljakas on see, et igaks juhuks haarati sinna juurde ka 5 hektarit metsa. Seega kokku 6 hektarit kahe orhidee pärast. Kuna lapikese peal enam keegi ammu midagi ei niida, on sinna kasvanud paju, lepp jm taoline praht. Umbes samal ajal hakkasid otsi andma ka viimased kraavid, ning maa muutus raba taoliseks, vesiseks ja lägaseks. Tänaseks, 10 aastat hiljem, ei kasva seal enam peale paksu võsa halli haisugi. Ümbritsev mets kõduneb liigvee pärast. Pärandiks on jäänud 6 hektarit looduskaitseala.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

seoses metsa majandamisega tekkinud küsimus, et mis nimega leiaks tummise haaratsi mis on näiteks atv palgikäru tõstepoomil trossi küljes? Nimelt lõikan metsas "ülekasvanud valgustust" lepad kuuskede vahelt välja ja kipuvad need lepad päris kinni olema ladvast. Käsitsi nügida ei jõua ja üksi lõikan. Avastasin mooduse, et koormarihm ümber tüve ja teine ots mõne lähedal asuva ja maha võtmisele mineva puu külge käsihaaratsiga kinni. Nii tundus kõige parem kuna lihtsalt ja kiirelt tehtav ja kui juba kõik puud ümbert ringi maha võetud, siis saab ankruna edukalt kasutada ka kändu kuhu haarats külge hakkab.
 Kuid väike hirm on, et kui kaua need 6mm needid seal käsihaaratsil vastu peavad niimoodi, annab mõne suure puuga järgi ebasobival hetkel ja osad kännud on käsihaaratsile liiga jämedad. Hea oleks kui suudaks üles leida selle tummisema haaratsi mis ongi mõeldud vintsi otsas palkide sikutamiseks. 
Metsas kasvab paar 40cm+ leppa mis on absoluutselt valele poole kaldu ja tahaks need tirida mulle meeldivamasse suunda et noorendik terveks jääks.  
Eriti hea saaks kui panna veel vints haaratsi külge, saaks parema tõmbe pikkuse võrreldes koormarihmaga
Vasta

Isegi Motonetis oli suur haarats riiulis, ei maksnud ka suurt midagi. Kvaliteeti ei tea.
Vasta

Väike näide siis mida ma mõtlesin. Nii hea isegi teise puu selga läinud puud alla tõmmata ilma suurema higistamisetta ja kui pole traktorit käepärast. Motonetist leidsin küll lõpuks, kuid see pole päris see. Mingist teisest kohast leidsin veel mis oleks see, kuid hind oli ka. https://bikeman.ee/default/palgihaarats
Eks paistab.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta

(12-02-2017, 14:31 PM)maisalup Kirjutas:  Väike näide siis mida ma mõtlesin.

Tirisin kunagi samamoodi sõstrapõõsaid maast välja, haarats koormarihmaga traktori taha ja tulid küll.
Kett-tali ja haaratsi kombinatsioon oleks ka ehk sobilik variant, saab vajadusel "vintsida" ka. Natuke tülikam küll toimetada, aga kõik ei peagi lihtne olema.

Velt-is ka saadaval 
http://www.veltmotocenter.ee/en/moto_atv...anale.html
Vasta

Küsin jämedate puude vahele ühe peenema küsimuse.
Milline võsaketas trimmerile valida? kas klassikaline saeketas või meiselhammastega?
Vasta

See velt-is olev on meeldivama hinnaga küll ja võsa ketast soovitaks sellist- http://www.motonet.ee/et/toode/388822/Or...25-x-25-mm
Vasta

https://www.motonet.ee/et/toode/782724/P...-komplekti sellist silmas pidasin, hetkel küll paistab otsas olema. Samas müüdavat Finnbulleti langetuskiilu kellelgi osta küll ei soovita. Nagu laksu annad on metsaalune oranze kilde täis. Samuti on jube petukaup Handymannis müüdav Hechti palgihaarats, olenemata tema pisukesest hinnast on tegu mänguasjaga, mis tehtud nii pehmest metallist, et paindub läbi.
Vasta

Tsitaat:Nimelt lõikan metsas "ülekasvanud valgustust" lepad kuuskede vahelt välja ja kipuvad need lepad päris kinni olema ladvast. Käsitsi nügida ei jõua ja üksi lõikan. Avastasin mooduse, et koormarihm ümber tüve ja teine ots mõne lähedal asuva ja maha võtmisele mineva puu külge käsihaaratsiga kinni. Nii tundus kõige parem kuna lihtsalt ja kiirelt tehtav ja kui juba kõik puud ümbert ringi maha võetud, siis saab ankruna edukalt kasutada ka kändu kuhu haarats külge hakkab.

Ma vist ei saanud lihtsalt aru, aga miks sa haaratsit kasutad, miks lihtsalt rihma ümber tüve ei pane ja sellest ei tõmba? Vintsimist tuleb ikka jah ette, koormarihm vintsimiseks on hea kuna teda on kerge kanda. Ise kasutan aga veneaegset kett-tali, millele on tõmbamise keti asemel vänt pandud. Võimaldab pikemat pingutamist kui koormarihm.
Vasta

Rihma puu ümber ei pane sest siis on lisa rihma vaja, mis läheb ümber puu ja hoiab pingutit,väike  haarats on niikui nii koguaeg vööl.
 Ja teine juhus kus rihma kasutada ei saa on nagu pildilt näha. Kui on kõik langetussuunal olevad puud maha võetud ja järel vaid kännud, siis haarats hakkab ilusti kännu külge ning saab puu tõmmatud. Eriti just selle teise variandi jaoks olekski tarvis haaratsit
Vasta

(12-02-2017, 19:38 PM)PSV Kirjutas:  Samuti on jube petukaup Handymannis müüdav Hechti palgihaarats, olenemata tema pisukesest hinnast on tegu mänguasjaga, mis tehtud nii pehmest metallist, et paindub läbi.

Ostsin Handymannist uue ketiterituspingi. No andke andeks,kuidagi sain ühe keti teritatud aga kogu konstrui paindub igatpidi läbi,liiga uut ketti kahjulik teritada(sisuliselt käiad hulga maha.....) ja liiga kulunut ei saa samuti. Milleks selliseid asju toodetakse,no mina ei tea. Õnneks sain selle õnnetuse anda tagasi ja selle raha eest ostsin omale teisi tarvilikke asju.Olin ikka vääga löödud.
T.
Vasta

Tsitaat: Ja teine juhus kus rihma kasutada ei saa on nagu pildilt näha. Kui on kõik langetussuunal olevad puud maha võetud ja järel vaid kännud, siis haarats hakkab ilusti kännu külge ning saab puu tõmmatud. Eriti just selle teise variandi jaoks olekski tarvis haaratsit

Siis saab niimoodi, et jätad tüve vähe kõrgemalt alles ning saed kännu alles siis, kui teda rohkem vaja pole, siledaks. See eeldab ette mõtlemist, aga minu arvates peab igasuguse langetamise juures nagunii päris mitut asja arvestama, sestap pole hullu.

Tsitaat:Rihma puu ümber ei pane sest siis on lisa rihma vaja, mis läheb ümber puu ja hoiab pingutit,väike  haarats on niikui nii koguaeg vööl.


No võid võtta näiteks mõne 1t ringtõstevöö, mille peale kasutamist nätsutad kokku ja lükkad vöövahele.
Vasta

Eks see ettemõtlemine on nii ja naa. Mulle meeldib kui plats on puhas, sest selle puuni jõudmiseks tuli eestpoolt paarkümmend puud maha võtta ja kui oleks seal segav känd siis oleks võimalusi senna otsa langetada ja tüvega molli saada hulga. Meeldib kui känd on kuni 10cm maapinnast, venelase kombel ei langeta et sirge seljaga püsti seistes. Siiani haaratsi mõte tundub hea ja korra oli mõte haaratsi otsa panna see http://xn--triistamarket-imba.ee/et/vint...-m-rihmaga
Vasta

Tee ise haarats. http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=44976

Kui natuke metalli on, siis väga keeruline ei tundu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne