30-12-2015, 23:58 PM
Ma ütlen kohe ausalt ära, et mu jutt pole kõrvalseisja oma, sest ma töötan igapäevaselt metsandusvaldkonnas ja oman metsakonsulendi kutsekvalifikatsiooni. Aga ehk miskit saan soovitada läbi kogemuse.
Esteks on olemas piirkondlikud Metsaühistud, mis koondavad erametsaomanikke. Seal enamasti just sellised omanikud, kes elavad oma metsast kaugel ja ise ei oma infot, võimalusi ja aega oma metsaga ise tegeleda. Siis võid minna ühistusse ja rääkida oma mured ära.
Metsaühistute juures on metsakonsulendid, kes tegelevadki nõustamisega. Igas maakonnas on konsulente, vali, keda tahad. Kui otsustad Metsaühistuga liituda, siis saad riiklikult 15h aastas tasuta nõustamist. Võtad konsulendil kraest kinni, jalutate metsas koos ja räägid oma mõtted ära. Ikka saad mingit väärt infot ja soovitusi, võimalusel ka abi raietööde tegemisel. Metsaühistu läbi saad Metsamajandamise kava tellida ja saad ka kava toetust, mis riiklik. Enamuse kava rahast tagasi.
http://www.eramets.ee/noustamine/
Kui on olemas teadmine ja võimalused oma metsaga ise tegeleda, siis pole Metsaühistut vaja, kes sinu eest tööd ära korraldaks. Aga eks väga paljud maaomanikud elavad tänapäeval Päälinnas ja oma metsa saavad kord mõne aasta jooksul. Ehk siis nõu küsida tasub, kui ise teemat põlvelt ei valda.
Aga eks ta tõsi ole, et Eesti metsamajandamine on lageraiepõhine ja kui juba kasvõi masinaga harvendusraiet tahad, siis läheb ülestöötamise hind kohe kõrgele. Et kõik arvestus käib tihumeetri pealt. Saemehed on olulisemalt kallimad, kui masinatega raie. Kui tahad sellist valikraiet saemeestega ja raiutakse metsamaterjali, mis peamiselt küttepuu, siis maksad peale sellele sest materjali müük ei korva kulusid. Siis jääbki üle ise raiuda. Kui mets on oma kodumajapidamisest väga kaugel, jälle probleemid puidu veo ja üldse kohal käimisega.
Mul endal vaid paar hektarit noort metsa. Seal käingi ja vaikselt nokin kogu aeg midagi. Laasin mõned puud või harvendan kui liig tihedaks läheb. Ikka jätan seda alles, mis endale tundub perspektiivne ja "ilus". Eks selline mõne hektari hobimetsandus olegi rohkem oma emotsionaalne side kui mingitsorti majandustegevus.
Esteks on olemas piirkondlikud Metsaühistud, mis koondavad erametsaomanikke. Seal enamasti just sellised omanikud, kes elavad oma metsast kaugel ja ise ei oma infot, võimalusi ja aega oma metsaga ise tegeleda. Siis võid minna ühistusse ja rääkida oma mured ära.
Metsaühistute juures on metsakonsulendid, kes tegelevadki nõustamisega. Igas maakonnas on konsulente, vali, keda tahad. Kui otsustad Metsaühistuga liituda, siis saad riiklikult 15h aastas tasuta nõustamist. Võtad konsulendil kraest kinni, jalutate metsas koos ja räägid oma mõtted ära. Ikka saad mingit väärt infot ja soovitusi, võimalusel ka abi raietööde tegemisel. Metsaühistu läbi saad Metsamajandamise kava tellida ja saad ka kava toetust, mis riiklik. Enamuse kava rahast tagasi.
http://www.eramets.ee/noustamine/
Kui on olemas teadmine ja võimalused oma metsaga ise tegeleda, siis pole Metsaühistut vaja, kes sinu eest tööd ära korraldaks. Aga eks väga paljud maaomanikud elavad tänapäeval Päälinnas ja oma metsa saavad kord mõne aasta jooksul. Ehk siis nõu küsida tasub, kui ise teemat põlvelt ei valda.
Aga eks ta tõsi ole, et Eesti metsamajandamine on lageraiepõhine ja kui juba kasvõi masinaga harvendusraiet tahad, siis läheb ülestöötamise hind kohe kõrgele. Et kõik arvestus käib tihumeetri pealt. Saemehed on olulisemalt kallimad, kui masinatega raie. Kui tahad sellist valikraiet saemeestega ja raiutakse metsamaterjali, mis peamiselt küttepuu, siis maksad peale sellele sest materjali müük ei korva kulusid. Siis jääbki üle ise raiuda. Kui mets on oma kodumajapidamisest väga kaugel, jälle probleemid puidu veo ja üldse kohal käimisega.
Mul endal vaid paar hektarit noort metsa. Seal käingi ja vaikselt nokin kogu aeg midagi. Laasin mõned puud või harvendan kui liig tihedaks läheb. Ikka jätan seda alles, mis endale tundub perspektiivne ja "ilus". Eks selline mõne hektari hobimetsandus olegi rohkem oma emotsionaalne side kui mingitsorti majandustegevus.