[viplala]

Kui ma 15 aastat tagasi maale kolisin, hakkas kusagil sisemuses taguma vajadus metsa omamiseks. Maja, või õigemini hoone,  mille tookord ostsin kopikate eest, on vana vene aegne kolhoosi mingi rem töökoda, külm kui kurat aga ruumi vähemalt 500 ruudu jagu. Nüüd see aasta, 15 aastat hiljem, tekkis võimalus hoone ära soojustada aga mis ma tegin... Tekkis võimalus osta maja taha (1km kaugusel) 30ha metsa, mille ma koheselt ka ära ostsin. Majja muretsesin rohkem radikaid, katel on 80kw, ja mul poh, ma võin seda katelt ka lõpmatuseni nüüd kütta


Mets ise on märg. 15ha raba, kus kasvab raba mänd ja 15ha segametsa. Vanad kraavid on maapind endasse imenud ja vesi toimetab kui pikaealine tuli metsas. Õnneks jookseb piiril suur riiklik kraav, mis suubub kanalisse, mis jõuab otsapidi välja Ülemiste järve, seega on võimalik liigne vesi sinna juhtida. Ma ei kavatse kedagi sinna metsa toimetama lasta aga ma kavatsen ise ennast selle metsaga ülal pidada ja seda hooldada järgmised aastad. Õnneks olen ma saavutanud sellise taseme, et ma võin iga kell oma praeguse ameti maha panna päeva pealt ja võtta endale uus amet. Mets annab piisavalt sissetulekut, et seda ei pea maha võtma või peaks lageraiet tegemata jättes hambaid varna riputama. Metsa sanitaarist tekkivad üleliigsed küttepuud lähevad müüki, vanade ja suurte jaoks teen saekaatri, ning ka sealt tuleb tulu. Paar traktorit, veokas ning muud mudru on ka juba eelnevalt soetatud (ma nagu teadsin ette, et neid läheb ükskord vaja  ), ehk peab nipet näpet juurde veel vaatama aga eks see selgub tulevikus. Kokkuvõttes peaks ots otsaga kokku tulema ja ülegi jääma. 5-10 aastat min hooletu. Aga mina olen õnnelik kui kurat, jälle vaene kui kirikurott aga õnnelik