[PlyVal64]

Proua Läll käis metsades ära ja tulemus on kõike muud kui rõõmustav. Ehk MOTT - pole see metsa omamine ja metsamajandus nii lihtne ühtegi  Metsa on "Nigut tapab" aga et sellest jõud ka üle käiks. Ja satub veel mingi kaitse-või piiranguala olema, on puhta puuks. "Ei ole tegemist tavapärase planeerimisega"... õnneks pole kava vaja teha ehk las kasvab! Kui tuleb karjuv vajadus, siis selle 5-10 ruumi küttepuud aastas lased servast ja asi korras.

- andmed on olemas aastast 2002, enam ei kehti. Metsaseaduse järgi pole uut kava vaja.

Eraldis 1 on üsna heas seisus,  kahjustatud puid on, kuid mitte väga palju. Eraldis on üle seisnud,  peapuuliik on kask, seetõttu oleks otstarbekas vana mets raiuda ja asemele istutada uus. Vahepeal muude raietega sisse ei läheks, sest kasvukoht ei talu tallamist ning turuhind väheneb, kui seal eelnevalt mingi töö ära tehakse. Siiski on seal ka suur probleem - selleks on Jägala jõe vooluvee kalda piiranguvöönd. Vastavalt Looduskaitseseadusele ei või seal lageraie olla suurem kui 2 ha. Kui nüüd lageraiet veidi paigutada ning panna lisaks ka turberaie kõrvalalale, mida lageraiega raiuda ei saa, siis on võimalik teha seal normaalne uuendusraie (see on eelnevalt otstarbekas läbi arutada keskkonnaameti metsaspetsialistiga, kuna tegemist ei ole tavapärase raie planeerimisega). Samas pean märkima, et seal oli eile päris palju kitse ja isegi paari metssea jälgi, mis lubab eeldada, et uuendamine ei saa lihtne olema. Loodusliku uuenemise peale ma lootma ei jääks, kui soov on tulevastele põlvedele midagi ilusat jätta. Iseasi on, kuidas jõuate kaugelt istutamas ja hooldamas käia . Ilmselt oleks otstarbekas ka kahjustuse ennetamisega tegeleda, kui uus kultuur on rajatud.

- andmed aastast 2003. kogu kataster väga halvas seisus. Ka inventeerimisjärgsete andmete põhjal oli täius nii madal, et oleks kohe olnud otstarbekas seisundi tõttu raiuda ning uuendada. Praeguseks on olukord veelgi halvenenud. Probleemseks teeb asjaolu ka see, et maa on väga viljakas. Alusmetsas on kuslapuu ja punane leeder ja kuna suurte puude tihedus on väike, siis laiutavad nad seal juba praegu päris korralikult. Veidi parem on eraldisel 2, seal on mets tihedam. Minu hinnangul võiks seada katastriüksust raieks pakkuda firmale, kes tegeleb hakkega. Ehk siis raie giljotiiniga. Need üksikud kuused, mis eraldisele 4 on veel jäänud, võib ju püüda seal eelnevalt maha võtta ja müüa sealsamas olevale saekaatrile. Samas tuleb arvestada, et see oleks käsitöö (mis on kallis)  ja kui on vaja viia kaugemale, siis transport võtab selle osa ära, mis sealt kuuse müügist muidu võiks lisaks tulla. Aga selle peaks läbi arvutama. Eesmärk oleks sealne tükk puhtaks teha nii, et midagi  langile ei jääks ja siis uuendada.  Eraldised 2 ja 3 võib jätta looduslikule uuenemisele, uueneks lepaga. Siiski ei pea seda hea kasvukoha tõttu tuleviku mõttes otstarbekaks. Vajalik oleks läbi mõelda, mis puuliiki soovite seal tulevikus näha. Hoolduse mõttes on kuuske endises lepikus väga raske välja kasvatada, esimesed viis aastat tuleb igal aastal hooldus teha ja uuendada kindlasti paljasjuurse taimega ( kuusk või arukask). Kui seda oluliseks ei pea, siis tuleb sinna ise loodusliku uuendusena uuesti lepp, aga eraldis 4 tuleb kindlasti metsastada, sest seal on endine kuusik. Samas võiks siis juba kogu metsaala metsastada parema puuliigiga.

Kokkuvõtteks: Metsa kasvatuslikust seisukohast ei ole mõtet neid metsi enam säilitada, eriti viimase katastriüksuse metsa. Praegu on muidugi hind väga halb ja aasta või paari jooksul ei lähe seal midagi ka halvemaks, aga säilitada seal midagi ilma, et väärtus väheneks, enam pole. Tulevikumetsa mõttes soovitaksin alad uuendada istutusega, eelnevalt maapind ette valmistada. See toob kaasa hoolduse vajaduse vähemalt kolmeks järjestikuseks aastaks, soovitavalt viieks järjestikuseks aastaks. Seetõttu vajab läbimõtlemist, kas soovite seda teed minna ning kui palju aega ja vahendeid olete valmis selleks panustama.