15-02-2016, 12:42 PM
Reaalselt on ka "metsalaadne toode" siiski mets koos oma spetsiifilise ökosüsteemiga. Kõike seda on vaja. See selleks.
Küll kipun ka mina uskuma seda, et palgimetsa hävitustöö on praegu tõsine probleem Eestis. See, mis meilt lihtsalt välja veetakse ja mille edasisest saatusest me midagi ei tea - see on kergelt "kuritegelik". See on enam kui selge, et kõigist nendest laevatäitest korralikust PALGIST ei tehta saematerjali, palkmaju ega isegi lihtsalt puidust tooteid a'la OSB-plaat. Muidugi pole õige niimoodi öelda-kirjutada aga kõrgekvaliteetse VARA üle peaks olema korralik kontroll. Kui eksporti läheb ühekordselt töödeldud puit elik saematerjal või KOORITUD palk - see on igati hea ja kasulik. Sellest saab importival maal midagi kasulikku ja töötlemise raha jääb Eestisse. Mida rohkem töötlemisprotsesse puit läbinud on - seda kasulikum Eestile, näiteks valmismajad, liimpuit, mööbel jne.
Mis on aga see "kontroll": omal ajal tõi näiteks Flexa Eesti oma palgi sisse Venemaalt, sest Eestist ei suudetud neile tagada piisavalt kvaliteetset tooret liimpuidu jaoks. Selliseid ärisid oli veel. Tänast seisu enam ei tea aga kui seesinane raiumist vajav kvaliteetpuit täna läheb Viru-Nigulasse või muude samasesse kohta-tööstusesse näiteks Püssi, seal seda väärindatakse ja müüakse kallilt Euroopasse - see on õige ja "kontrolli all" Eesti Loodusvarade majandamine. Kehvemast materjalist kasvõi euroaluste kokkutagumise värkstoad ja selle eksport on ülikasulik ja õige majandamine. Aga lihtsalt ülivähese töötasuga tasustatud metsik lageraide väljavedu on eriliselt kahjulik meile kui Riigile! Kuna me ise ei tooda ka mitte ühte masinat ega isegi saagi, siis on tegu tegelikult nii Loodusvarade kui RAHA väljaveoga. Ehk tegu on teadliku röövmajandamisega.
PS:keegi kunagi ütles jube ilusti: metsamajandus ja metsaöö on ainus majandusharu Eestis, mis on puhtalt maainimeste käes. Ehk ka saeveskid jms tööstus. See on eluala, mis annaks tööd ja palka maale, kui toormaterjali väärindada. Selle jurues ka valikraie käsitööna, selelst tehtav kõrgekvaliteetne toode, mille peaks siis "ärimees" suutma ka maha müüa. Aga mida Eestis pole: ärimehi! Meil vaid rahaahned proovireisijad, kes ei suuda mitte KALLILT midagi ise müüa. Õigemini mõnda, kes suudavad, ma tunnen ja see on METSIK töö, mis ei luba palmisaartel litsidega puhata vaid käid messlilt-messile, teed pakkumisi, võidad neid ehk teedki 24/7 rasket tööd. Kunagi äkki tuleb ka rantjee-elu - kui tervis vastu peab. Sellised on näiteks Eesti väikelaevade ehitajad, näiteks Saare Paadi Peeter Sääsk, Alunaudi Mark Muru või legendaarse Kasse Paadi Fredy. Saare ja Alunaut on KALLI otsa tooted, kus tuleb maailmaturul konkureerida "kõlavate ja edevatega" ja Mehed suudavad müüa!
Muidugi ei saa öelda: Eestis väärindatakse puitu palju ja pole asi "nii hull" üldse (kõik majade tootmised jms) aga küsimus jääb: kuhu see kvaliteetmaterjal läheb, MIS sellest seal "mujal" saab ehk "kusagil" osatakse-tahetakse Eesti metsamaterjali väärindada - kas äkki ei saaks seda sama siin kohapeal siis teha?
Küll kipun ka mina uskuma seda, et palgimetsa hävitustöö on praegu tõsine probleem Eestis. See, mis meilt lihtsalt välja veetakse ja mille edasisest saatusest me midagi ei tea - see on kergelt "kuritegelik". See on enam kui selge, et kõigist nendest laevatäitest korralikust PALGIST ei tehta saematerjali, palkmaju ega isegi lihtsalt puidust tooteid a'la OSB-plaat. Muidugi pole õige niimoodi öelda-kirjutada aga kõrgekvaliteetse VARA üle peaks olema korralik kontroll. Kui eksporti läheb ühekordselt töödeldud puit elik saematerjal või KOORITUD palk - see on igati hea ja kasulik. Sellest saab importival maal midagi kasulikku ja töötlemise raha jääb Eestisse. Mida rohkem töötlemisprotsesse puit läbinud on - seda kasulikum Eestile, näiteks valmismajad, liimpuit, mööbel jne.
Mis on aga see "kontroll": omal ajal tõi näiteks Flexa Eesti oma palgi sisse Venemaalt, sest Eestist ei suudetud neile tagada piisavalt kvaliteetset tooret liimpuidu jaoks. Selliseid ärisid oli veel. Tänast seisu enam ei tea aga kui seesinane raiumist vajav kvaliteetpuit täna läheb Viru-Nigulasse või muude samasesse kohta-tööstusesse näiteks Püssi, seal seda väärindatakse ja müüakse kallilt Euroopasse - see on õige ja "kontrolli all" Eesti Loodusvarade majandamine. Kehvemast materjalist kasvõi euroaluste kokkutagumise värkstoad ja selle eksport on ülikasulik ja õige majandamine. Aga lihtsalt ülivähese töötasuga tasustatud metsik lageraide väljavedu on eriliselt kahjulik meile kui Riigile! Kuna me ise ei tooda ka mitte ühte masinat ega isegi saagi, siis on tegu tegelikult nii Loodusvarade kui RAHA väljaveoga. Ehk tegu on teadliku röövmajandamisega.
PS:keegi kunagi ütles jube ilusti: metsamajandus ja metsaöö on ainus majandusharu Eestis, mis on puhtalt maainimeste käes. Ehk ka saeveskid jms tööstus. See on eluala, mis annaks tööd ja palka maale, kui toormaterjali väärindada. Selle jurues ka valikraie käsitööna, selelst tehtav kõrgekvaliteetne toode, mille peaks siis "ärimees" suutma ka maha müüa. Aga mida Eestis pole: ärimehi! Meil vaid rahaahned proovireisijad, kes ei suuda mitte KALLILT midagi ise müüa. Õigemini mõnda, kes suudavad, ma tunnen ja see on METSIK töö, mis ei luba palmisaartel litsidega puhata vaid käid messlilt-messile, teed pakkumisi, võidad neid ehk teedki 24/7 rasket tööd. Kunagi äkki tuleb ka rantjee-elu - kui tervis vastu peab. Sellised on näiteks Eesti väikelaevade ehitajad, näiteks Saare Paadi Peeter Sääsk, Alunaudi Mark Muru või legendaarse Kasse Paadi Fredy. Saare ja Alunaut on KALLI otsa tooted, kus tuleb maailmaturul konkureerida "kõlavate ja edevatega" ja Mehed suudavad müüa!
Muidugi ei saa öelda: Eestis väärindatakse puitu palju ja pole asi "nii hull" üldse (kõik majade tootmised jms) aga küsimus jääb: kuhu see kvaliteetmaterjal läheb, MIS sellest seal "mujal" saab ehk "kusagil" osatakse-tahetakse Eesti metsamaterjali väärindada - kas äkki ei saaks seda sama siin kohapeal siis teha?