[Janka]

Ma olen ülisuures osas PlyVal'i näppude alt siin teemas tulnud tekstidega nõus. Ülisuures osas, kordan. Mitte 100%.
Aga kõigi ja kõigega ei tohigi nõustuda. Mingid oma kogemuste najal seisvad isiklikud arusaamad peavad ikka jääma, a see selleks...
Igatahes sügav kummardus ja austus minu poolt teema autorile, tema vaadetele ja veendumustele.
Mis puutub lageraiete läbiviimisse ja neil kasutatavasse tehnikasse, siis paneb mindki aeg-ajalt mõtlema kogu selle tegevuse mõtekus, põhjus ja kasu(m). Püüan enamjaolt aru saada suurest pildist ja seda silme ette manades kiilub mõte tänagi nii kinni, et ma pole neid tundeid, mis hetkel mind valdavad siin võimeline sõnadeks vormima. Sorry, ma ei suuda sellest kirjutada. Liiga negatiivne ja rusuv.
Võib-olla on see kogu eelnenud metsamehe elu karma, ma ei tea, aga aeg-ajalt tundub, et tänaseks olen Looduselt vist miskit andeks saanud. Läbi istutustööde, millest eelpool pisut juttugi oli.
Paremaks mõistmiseks võiks lugeda seda: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressir...jonit-puud
Vähe või palju?
Mainin siia lõppu, et  meie kolmeliikmelise meeskonna poolt sai kümne kuu jooksul (okt.'15-juuli'16) metsastatud ca. 1000-1300 hektarit maad. Neljas liige oli abiks taimede logistika osas. Mitte Eestis. Siin nii kergelt need asjad veel ei käi. Aga minu jaoks polegi tähtsust, kus. Ning usun, et ka Loodusele pole sel tähtsust. Tähtis on, et Maa sai rohelisemaks, natukenegi.
Ahjaa! Ühes teises portaalis, ühes teises netiseltskonnas viskasin paljudele metsameestele-masinistidele kivi südamele, et tänases maailmas on palju tulusamaid ja põnevamaid ettevõtmisi, kui masina seljas ratsutades Loodust lömastada. Loodan, et see neid tõsiselt rõhuma asub