C-klassi rehvid
#1

ehk keegi teab või oskab suunata kust asja uurida mustvalgelt

teemaks on väikekaubik ja tema rehvid ning nende tähistus "C" mis siis peaks tähendama Cargo või Commertial
rehvil peaks ehk siis ongi tugevdatud külgsein ja üldse jäigem kummisegu
täiesti ok teema kui kaubik on suurem buss - transit, sprinter, .... stiilis täismassiga 3...3,5t
aga mureks on väikekaubikud - berlingod, caddy, jms. nn. pirukakärud mis tühjana on kergemad kui samad margid/mudelid istmetega versioonis
ehk olen saanud siiani aru et M1 on sõiduauto ja pehme rehviga aga N1 on kaubik ja peab olema C rehviga.
olen ma eksiteel ?

mure just nüüd talvel libedaga kus jäik kaubiku rehv ei oma erilist pidamist ja tahaks alla panna pehme sõiduauto rehvi
tegu just peaaegu tühja pirukakäruga milest istmetega versioon on M1 olemas ja ....

sõites ise igapäevaselt ringi suure transitiga mille kaal on 3....3.5 tonni igal ajal ja all on C märgistusega lamellid ja ei mingit probleemi s.t. saab minema saab pidama ja ka seisab ka kurvis teel väga kenasti.
samas pisikese pirukaga ei saa minema ei saa pidama ja kurvis läheb otse Sad
Vasta
#2

https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukT...ntroll.jsf

Sinna auto nr sissr ja kohe näha mis rehve lubatud alla panna. Meie N1G pickupil on seal nii C kui ilma C rehve lubatud olenevalt suurusest. Üldiselt aga kipub vist nii olema et kui tehnilises passis rehvimõõte kirjas pole, ei tulda ka torkima.
Vasta
#3

Mul sama teema Multivan´iga. Passis sõiduauto/mahtuniversaal ja rehvimõõt 195/70 15", ilma C tähiseta. Iseasi, kust sellist mõõtu ilma C-ta leida, aga TÜV ja kuuldavasti ka politsei pöörab tähelepanu koormusindeksile, mis mul peaks olema min 96vms.
Ekstreemseim näide oli üliseadusekuulekast rehvimüüjast, kes minu soovile soetada 205/65 16" rehvid keeldus mulle neid müümast, tiris autoukse lahti, otsis rehvimõõtude tabelit, nõudis passi näha ja pakkus mulle 15" plekkvelgi ja rehve. Tänasin ja tulin ära.


Vasta
#4

Vaatasin ka nüüd huvipärast, et mis see mnt e-teenindus nüüd mu berlingo kohta ütleb ja oh! üllatust, viimased paar aastat olen puhta kriminaal olnud. Kui mõned aastad tagasi uued lamellid ostsin kaubikule alla, siis ei tulnud isegi mõttesse, et seal võiks või peaks C märgisega rehvid olema. 
Vasta
#5

Ja tüv on päris karmiks läinud
Kiirus koormus ja muud indeksid peavad õiged olema nagu ka mõõdud
Samuti kui peab olema c siis seda nõutakse.
Muidu antakse korduv ja tule tagasi õigete rehvidega 


Küsimus ongi kust see c nõue üldse tuleb

Seesama berlingo istmetega on ilma c nõudeta 
Vasta
#6

Mis furgooni ja reisijaveoki täismassid on?

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#7

Võtsin a24 st suvalised 2002 a. Berlingod 
Sattusid nr. 379 mdg ja 479 mdg
Nagu näha on kaalud mõlemal samad 19xx kg aga kaubikul on ainult c rehvid lubatud
Samas mahtuniversaalil ka tavalised.
Vasta
#8

Ja ka väide et kui tehnilises passis pole rehvimõõte kirjas siis ei torgita pole tõene
S.t. kui kasutaja neid mõõte ei näe ei tähenda et tüv neid oma arvutist ei näe või politsei omadest süsteemidest.
Vasta
#9

Ei mina usu,et teepeal keegi neid mõõte viitsib berlinksil vaatama hakata,jahti peetakse ainult raskeveokitele. Võibolla veel kaubikutel vaadatakse ka midagi. Aga ülevaatusel võib muidugi jamaks minna.
Vasta
#10

Mitte võib, vaid ka läheb. Sad Mina olen pidanud ülevaatuse saamiseks sõiduauto väära kiirusklassi pärast laenatud rehvidega ette näitama. Sest 2009 ei olenud häid talverehve saada kiirusklassiga H (kuni 210 km/h) Allolnud T-klassi rehvid (kuni 190) ei kõlvanud. Mis muidugi ei takistanud mul kuni selle sügiseni illegaalina edasi sõitmast.

Suuresti teoreetiline piirang, kuna põhjamaine pehme lamell läheb Saksa baanil paugutades niikuinii nii pehmeks, et ei julge tõenäoliselt isegi 190ga sõita, autole uuena lubatud teoreetilisest maksimumist 208 rääkimata...

Sama koormusindeksiga - "üleliigsed" paarkümmend kilo praeguse pakasega ei oma mingit tähtsust. Aga +36 kraadi juures on hoopis teine jutt...
Vasta
#11

Kiirus koormus jms. Indeksid OK
Rehvide mõõdud OK
Kõik need võivad mõjutada või muuta ohutust jne.

Aga mind huvitab hetkel see kust võib olla tulnud see c klassi nõue väikekaubikutel millede koormad ei ületa samasuguste sõiduautode koormaid ehk mõne väikekeubiku täismass on väiksem kui mõne sõiduauto nt. mahtunivefsaali mass 
Aga samas nõutakse talvistes oludes ohtlikumate rehvide kasutamist
Ega need c rehvid pole ka suvel suuremad asjad ja vihmamärjal teel.

Ka talvised naelrehvid annavad vägagi soovida.

Kas see on meie mnt ameti oma väljamõeldis või on seal taga mingi eurodirektiiv - loeks hea meelega seda.
Vasta
#12

(07-01-2016, 11:01 AM)MeelisV Kirjutas:  Kas see on meie mnt ameti oma väljamõeldis või on seal taga mingi eurodirektiiv - loeks hea meelega seda.
Kas keegi teab kedagi, kes tunneb kedagi, kes teaks kedagi, kes teaks midagigi autodest, liiklusest ja füüsikaseadustest, omaks kasvõi kerget loogilise mõtlemise alget ning töötaks Eesti Politseis või Maanteaametis ja selle allorganisatsioonides??? Mina ei tea...

Ma saan aru, et see meid ei päästa ja kordades kõrgendatud hinnaga riigiosakuid peame meie ostma aga see pole vabandus siiski lauslollide seaduste ja määruste tekkele ja nende idioodi järjekindlusega täitmise nõudmisele. 

Muidugi on Eesti oludes kõige geniaalsem vaadata kiirusindeksit rehvidel! Ainuüksi see näitab ajuehitust, mis on sile ja ühe kääruga. 

PS: Soomlased seevastu näitasid äsja kõrgendatud loogikat oma ettepanekuga lõpetada see talverehvipederastia, kui ilmaolud on jaanipäevased! 

PPS: kogu seda ARK andmebaasis olevat möla ei saagi tõsiselt võtta, kui mul näitab Omegale rehvimõõduks 195/65 R15 91H ja 205/65 R15 94H aga autol olid all poest tulles 16-tollised tehaserattad valuvelgedaga. Praegu on talvekad 15 tolli... Kuna ma olen omalajal palju autoesinduses töötadest nende tüübikinnitajatega tegelenud, siis on mul väga konkreetne teadmine ja arusaam nende tegelaste teadmistest autondusest. "Kahjuks" see oligi minu töö lisaks tollilaondusele ja tollivormistusele. Paistab, et asi pole üldse paranenud.
Vasta
#13

(07-01-2016, 11:01 AM)MeelisV Kirjutas:  ...
Aga mind huvitab hetkel see kust võib olla tulnud see c klassi nõue väikekaubikutel millede koormad ei ületa samasuguste sõiduautode koormaid
...

Pakun puusalt, et parajasti Määruse lisa välja töötanud ametniku peast. Kuna ta oli kuulnud, et Valgel Transitil peab olema tseerehv. C - commercial.


Lugemist rehvide markeerimisest üldisemalt:
https://en.wikipedia.org/wiki/Tire_code

Samas ma olen kuulnud, et vale kiirus- või koormusindeksiga rehvi lõhkemisest tingitud avarii korral on kindlustused ka Euroopas keeldunud väljamaksetest... Mul ei ole küll aimugi, kuidas see asi seadusandlikult on reguleeritud, kuid küllap siin on all Vanade Riikide (kahtlustan Saksa ordnungit Prantsuse bürokraatia kastmes) mõju. Lõunas on aga rehvi kuumarabandus tõsine probleem...
Vasta
#14

Võlusõnaks on juba korra siin läbi käinud märksõna "tüübikinnitus". Kohe kindlasti ei otsusta selle üle keegi meie riigiametnik, et mis rehvid mis autol all peavad olema. Seesugune rehvide info, nagu ka mootori parameetrid, auto mõõtmed ja veel palju asju tulevad tüübikinnitusest. EU tüübikinnituse väljastab üldjuhul auto tootja tehas. Kui autot hakatakse müüma Eestis siis just EU tüübikinnituse andmete põhjal koostatakse talle riiklik tüübikinnitus. Miks tehas otsustab ühel juhul nii ja teisel juhul naa, krt seda teab. Võibolla rehvitootjate lobitöö, võibolla seepärast et nad ise teevad oma katsed just selliste rehvidega. Võibolla just vaeste maameeste kiusamiseks. Igatahes riigiametnikele siin midagi ette heita pole. Teada on ka see, et kui margiesindus väljastab paberi, mille järgi on konkreetse autoga ohutu sõita mingite muude rehvidega, siis Maanteeamet viib ilma probleemideta vastavad muudatused konkreetse auto andmetesse sisse (üksiksõiduki tüübikinnitusse). Tuleb vaid 20 euri lõivu maksta.
Vasta
#15

(07-01-2016, 12:38 PM)v6sa Kirjutas:  Samas ma olen kuulnud, et vale kiirus- või koormusindeksiga rehvi lõhkemisest tingitud avarii korral on kindlustused ka Euroopas keeldunud väljamaksetest... 
Koormusindeksist saab veel siis aru, kui rehv ei vasta kuidagi lubatud sillakaalule. Kiirusindeksist saab aru Euroopa, just Saksamaa, kiirteedel, kus kiirus pole piiratud. Eesti teedel piisab igavesti kiiruspiirangust 120, sest üle 110 sõita pole lubatud. Sportrehvid rinkale ja rallisse on absoluutselt teine teema. 
Ja selles tüübikinnituses ei tasu ka kindlad olla: need on suhteliselt suvalised. Tihtipeale on need juba tehastest suvalised ja mõnikord vastavad konkreetsele autole, teinekord mitte. Suurim probleem ongi olnud minu kogemusel kaks asja: rattamõõdud ja kaalud! Sa saad tellida autole päris mitut mõõtu rattaid, erinevat lisavarustust jne. Osa käib tüübika alla, osa mitte. Japsidega on asjad kindlasti paremad - neid enamasti eritellimusena ei saa ja üldiselt ongi auto see, mis kõigil sama tüübikaga autod. Aga eurooplased, kus saad tellida täpselt sellise, nagu tahad - seal võivad olla päris karmid ebakõlad. Mul küll kogemus Opeliga aga nii see oli. 

Või võtame omaenda Sitikagi, kus rehvimõõt on küll antud autokese oma (kusjuures ka sellele sai tellida ka 14 tolli aga passis seda pole kirjas, kuigi peaks mõlemad olema) aga tühimass on kõigi lisadega diisli oma. Vahe pea 200 kilo! Või seesinane Omega, mis on selge eritellimus erilise polsterdusega ja 16-tolliste ratastega aga passis pole neist haisugi. Mis paberi kunagi Hollandis diiler sealsesse registrisse andis - kes seda teab? Samas mõnedel autodel on jälle terve rida lubatud rattamõõte. Aga mis on üldse tegelikult oluline: rehvi tegelik läbimõõt ja täisringi teepikkus. See, kas see rehv asub 13 või 15 tolli veljel, on see suvel 205 või talvel 175 lai, mingit vahet pole! Mingist mõõdust väiksemaks takistavad pidurid ja teiselt poolt liiga suure veljega ei saa enam kogu ratast tehase üldläbimõõtu. 
Ja probleem on ka igasuguste "ägestatud disainiga" autokestega, siin pilt täiesti arutust rehvimõõdust miskisel uuel kliitoril! 17-tolli punnile! OK, suvel ju võib aga talveks tahab see auto maksimaalselt 15 tolli ja kitsast, et teel püsida. Kusjuures olematud pidoorased (taga suisa trummel) on siiani 13-tollisele veljele Big Grin Aga kui passis kirjas pole Inimese rehvimõõtu, sõidadki talvel idiootsete neegriratastega ja imestad, miks junn kuidagi teel ei püsi... sest sama rehv ei tööta ühtmoodi 1500 kilo ja 900 kilo all. 205/50R17 suveratta talve variant selle auto alla on õige 185/65R15. Teepikkuse ehk "valetamise" vahe on 2% ja läbimõõdul kalkulaatori järgi 1,66 cm aga talverehvi muster on alati kõrgem ehk reaalsuses on rattad täpselt sama läbimõõduga.
[Pilt: IMG_20141111_105230.jpg]
Vasta
#16

(07-01-2016, 10:47 AM)v6sa Kirjutas:  Mitte võib, vaid ka läheb. Sad Mina olen pidanud ülevaatuse saamiseks sõiduauto väära kiirusklassi pärast laenatud rehvidega ette näitama. Sest 2009 ei olenud häid talverehve saada kiirusklassiga H (kuni 210 km/h) Allolnud T-klassi rehvid (kuni 190) ei kõlvanud. Mis muidugi ei takistanud mul kuni selle sügiseni illegaalina edasi sõitmast.

Suuresti teoreetiline piirang, kuna põhjamaine pehme lamell läheb Saksa baanil paugutades niikuinii nii pehmeks, et ei julge tõenäoliselt isegi 190ga sõita, autole uuena lubatud teoreetilisest maksimumist 208 rääkimata...

 Sakslasel on sellisel juhul kleeps ette nähtud spidoka juurde, kõrgeim kiirus 190 km/h M+S rehvide tõttu. Eestis millegi sellise peale ei ole tuldud? 

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#17

............
Ei tea kas kunagi, kunagi helges tulevikus, kui meid sellest kohast on lõpuks välja visatud, esitatakse siitpoolt ka mingisugune suuremamahulisem kahjunõue brüsselisse, mille põhjenduseks võiks olla- ravimatu ajuvähjaga nakatamine, levitamine eriti suures ulatuses vms?

Õnneks käin ise sellises ülevaatuse kohas, kus rehve üksipulgi uurima pole hakatud ja suhtumine on üsna eluterve olnud. Soovin neile pikka iga.
Vasta
#18

Ise olen olnud roolis alates 1985 aastast ja pole keegi teel tundnud huvi minu käsutuses oleva auto rehvide seisukorra vastu.
Aga C rehvid on kaubikule vajalikud. Kasutasin kunagi VW LT-28 D all sõiduauto omi ja need lõhkesid kohe ka tühja auto puhul. 90-ndate algul oli raske C tähistusega rehve saada. Nüüd õnneks mure murtud,kõike on saada. Ja päris hea hinnaga. Näiteks kunagi sain sellised mingi 35€ tk. .kasutatud olid...:

http://www.osta.ee/kaubiku-naastrehvid-1...src=search

Kaks tükki sõitsin siledaks ja kaks on veel viimase vindi ligidal. Pauku ei ole sellised teinud...... Päris head. Kindlasti on ka paremaid saada,hinnad pole ka kallid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne