Esimene miljon
#1

Majandi töö kõrvalt sai lõpuks põhitööks Soome jaoks mustikate kokkuost. Keerutasid metsa vahel, kaal peal ja sularaha vöökotis oma 15 000 EEK`i. Mõni konkurent, kes ajas hõlma nii laiali, et püstolipära ära paistis, mainis- küll su auto võib hästi põleda...Vastasid- Uazi näru minul nüüd, aga sinul mersut annab taga nutta kaua... Uskund keegi et palja kätega oled.            Mustikal oli kaks kokkuosthinda- puhtad ja raatsiga korjatute eest hulga odavam. Raatsiga oli lehti-prahti palju, aga see lisand kaalunud eriti midagi. Külmkambrisse, pärast ventilaatori eest läbi ja kvaliteet missugune. Kogunenud raha eest sai juba Jumz`st hulga jõulisema Fiat Agri, haakeriistu + kadumaläinud soomlase uuesti valla poolt müüki pandud väetisehoidla ostetud. Ah ja, Antti kuivati ka liisinguga hätta jäänud talunikult toodud.
Vasta
#2

...aga teema point jääb vähemasti mulle arusaamatuks. Kapitalismi poolt rikutuna seon suured numbrid loomulikult kohe intuitiivselt (käibelolevate) rahanumbritega. Kas arusaam on õige ja on paslik seitsmekohalise numbri jagu likviidsete vahendite tekkimise puhul õnne soovida?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#3

(22-01-2016, 18:00 PM)13piisab Kirjutas:  Kas arusaam on õige ja on paslik seitsmekohalise numbri jagu likviidsete vahendite tekkimise puhul õnne soovida?

Paslik oleks vast pigem homme hommikul kurgisoolvett kaaskannatajale viia... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#4

See on hea teema. Mõistan lugupeetud teemaalgataja muret nii tänapäeva noorsoo ,hukas valituse kui ka üleilmsete arengute suunal. Tagasihoidliku foorumlasena ei kuku ta kohe lajatama ja lammutama, vaid jagab suuniseid ja end tõestanud elutarkusi enda näite varal. Igati tänuväärt ettevõtmine, ma ütleks. 
Vasta
#5

See esimene pool- mis nüüd kustunud on- oli isegi huvitavam... no nendest Pihkva kolhoosi kolonnidest mis enda majandiplaani käisid kokkuostuga täitmas.
Vasta
#6

Sai kah mingis üheksakümnendate esimeses pooles, siis teist poolt seda kaalu, ämbrid näpus seistud ja marju üle antud. Maksti värskete trükilõhnaliste rahadega. Uhke tunne oli küll, kui Koidula või kaks taskus koha sisse oli võtnud. Miljonit sest tulnud, kuid korilusepisik siiamaani välja löömas, ilmselt raske lapsepõlve pärandina.

Teinekord uudsel ajalgi juhtunud, et satud juba viie paiku metsarüppe, jalas nokia kummikud, ehk peast vähe veel segane, seda vist poolmagamata ööst või eilsest tegemata jäänud tööst. Aga juba ajab päikeseketas end puude vahelt nobedalt ülespoole, säravad kiired veiklemas üle lahja hommikuudu. Seisatad ja kuulad-nokalised vidistavad energiliselt omi jutukesi ja siluvad läikivaid sulgi, et päeva palge ees ikka hea välja paista. Ehk kohtad mõnd uimasemat metsaelukatki, kui veab. Looduse kroonina tõmbad aga kopsud värsket kanarbikuhõngu pilgeni ja mõnulemise vahepeal nopid  pisikese pangetäie metsaande, millest veidi aja pärast saab moos, imehästi sobimas hommikuste pannkookide garneeringuks.
See nõiduslik hetk ei kesta muidugi eriti pikalt, tunnike, ehk ka kaks. Seejärel surub argipäev meile omad teod-toimetamised kukile ja maailm on jälle tavaline- kuskil lasti alla lennuk, teisal on rahvusvaheline imperialism kommidega demokraatiat viimas, naftabarrel maksab jälle vähem, vähem kui pruugitud püksid, võtaks või terve tosina, kui oleks kuhu kallata. Vahel võib juhtuda, et mõni tuiakam rahvateener on riigi rahaga lahkesti näiteks pikaksveninud lõbumajaõhtu arvet kinni maksmas, misjärel tõttab lähimale pargipingile või kaitsvasse põõsastikku, et peas laiutavat tuumapohmelli seks tarbeks varakult portfelli susatud remontõllega mahendada. Hommik on ikka imeline. Muutuvad ajad ja meie väline vorm, kuid inimhinge sisu suurt muutust ette pole võtnud.

Tähelepanek puhtalt ja lehtedega korje võrdluses oli selline,  et kust "heinalised" üle käinud, sealt tulnud enam mitu aastat midagi. Seetõttu teeb ise ikka rohkem näputööd ja saab samast kohast teinekord jälle nii mõndagi meeldivat.
Vasta
#7

Vana aeg: kaks veokit pidid minema kaugele Venemaale. Tühjalt. Tagasi koormaga. Kamaz ja Zil.

Zil käis Kamazile jäiga ühendusega sappa ja nii nad läksid. Kokkuhoid: vähemalt pool tonni bensiini. Zili juhi võit: vähemalt pool tonni bensiini....

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#8

(22-01-2016, 23:08 PM)Aspelund Kirjutas:  Vana aeg: kaks veokit pidid minema kaugele Venemaale. Tühjalt. Tagasi koormaga. Kamaz ja Zil.

Zil käis Kamazile jäiga ühendusega sappa ja nii nad läksid. Kokkuhoid: vähemalt pool tonni bensiini. Zili juhi võit: vähemalt pool tonni bensiini....

A.

Ma ühe vana jutust olen aru saanud, et sellel "autorongide" koostamisel oli 2 plusspoolt - esiteks said küttelt kokku hoida, teiseks ei hakatud tee ääres miilitsapostide poolt kohustuslikke "rahvamajandnuse" koormaid pähe määrima. Vähemalt selle taadi jutu järgi keerati tavaliselt "veetaval" masinal mõni eluliselt oluline detail küljest ja peideti kuhugi vedavasse masinasse ära. Siis sai näidata, et näe - teine läks katki, aitan koju.

See küll kehtis vist sinnapoole veetavate koormate kohta rohkem, siis kui tagasi tuldi tühjalt.
Vasta
#9

Zili juhile veneajal oleks see pool tonni bensiini pigem julm nali olnud, peale kraavi valamise polnud sellega ju midagi teha

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#10

Bensiinist. Omal oli 200-ne vaat avalikult väravas ja naabri naaber baasi kallaja peal. Ega 06-ga ei jõudnud( Leningradist ostetuna juba 76-le tehtud, aga mitte topelttihenditega) vaati kuivaks sõita. Mingi hind oli ka, vist 20 kop liitrist mehele.
Vasta
#11

(23-01-2016, 00:56 AM)pen.skar Kirjutas:  Bensiinist. Omal oli 200-ne vaat avalikult väravas ja naabri naaber baasi kallaja peal. Ega 06-ga ei jõudnud( Leningradist ostetuna juba 76-le tehtud, aga mitte topelttihenditega) vaati kuivaks sõita. Mingi hind oli ka, vist 20 kop liitrist mehele.
 
Mäletan, et 70 ndatel müüsid bensuvedajad Narva-Tartu maantee ääres bensiini ja siis maksis 200-ne vaat 93-e 5 rubla ning 76-t 3 rubla. Ega seda 95-t eriti ei ostetud.  Ei mäleta ja ei osanud tollel ajal poisikesena vaadata, kas need erinevad vedelikud tuli samast voolikust/anumast. Olid igatahes igavesed suured tsisternid, millega veeti.

Ja lahtist veini müüdi ka seal suurtest autodest, Seda autot oli harvem näha ja minu meelest selle ostjaid oli rohkem kui bensu tahtjaid, Seal oldi igatahes lüpsikutega platsis. See oli odav ja kõva valuuta. Maad kündma, kultiveerima või vagusid ajama ei tahtnud ükski traktorist raha eest tulla. Aga selle peedi (vanasti nimetati veini nii) tuldi kas või kell kolm öösel Toungue

Maastikuvõimekus
vintsimine
http://www.pritsumees.ee/
5 112 112


Vasta
#12

Veneajal olid 76 ja 93 (mitte 95) erinevat värvi. Kui vanainime nüüd jälle kõike valesti ei mäleta.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#13

(23-01-2016, 08:11 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Veneajal olid 76 ja 93 (mitte 95) erinevat värvi. Kui vanainime nüüd jälle kõike valesti ei mäleta.

Isegi 76-te oli mitut värvi. Mäletan,et kuskil 80 ndate keskel oli saada ka pea-aegu punast benssu. Muidu oli ikka kas täitsa valge või natike kolllakas.
Vasta
#14

(23-01-2016, 08:11 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Veneajal olid 76 ja 93 (mitte 95) erinevat värvi. Kui vanainime nüüd jälle kõike valesti ei mäleta.

Näpuvääratus, vabandust.
93 ma just silmas pidasingi. Seda eriti ei ostetud. Ühel mossemehel oli vaat ja sellega sai ta hulga aega läbi. Ja see tuleb ka meelde, et 93 ja 76 olid eri värvi. Nii, et samast anumast ikka ei tulnud.

Maastikuvõimekus
vintsimine
http://www.pritsumees.ee/
5 112 112


Vasta
#15

(23-01-2016, 00:56 AM)pen.skar Kirjutas:  Bensiinist. Omal oli 200-ne vaat avalikult väravas ja naabri naaber baasi kallaja peal. Ega 06-ga ei jõudnud( Leningradist ostetuna juba 76-le tehtud, aga mitte topelttihenditega) vaati kuivaks sõita. Mingi hind oli ka, vist 20 kop liitrist mehele.
20 kop.liitri eestA-76 oli üle makstud,80-te algupooles tean mina et turuhind 200l vaadil 5-10 rbl.AI-93-ga oli teine lugu,seda oli vähem mustalt saada ja jaamas maksis 40 kop.liiter.Oleneb muidugi kus kandis inimene elas,eks lnnades oli teine taks.kolhoosimeestel oma taks.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816
Vasta
#16

Jah ja bensukriisi ajal kui seda sai vaid piiratud koguses osta ning järjekorrad olid pirita jaamas ikka pea lauluväljakuni parimatel hetkedel, sai aetud mopeedid jäejekorda ja vaikselt edasi tiksutud, kuniks eespool piisava motivatsiooni(loe rutside) eest oma koha järjekorras kellegile loovutasid Big Grin 
Business mis sugune.
Mopeedis bensuga probleeme ka kunagi polnud. Tuli minna lihtsalt Viimsi poolsaare lõpus asunud sõjaväeossa ja paaril sõduril lasta mopeediga väike ring kärutada ja oligi paak täis ning 5L kanku ka tagavaraks Big Grin
Ahjaa, 100L bensu eest värvisime sõbraga bensukriisi ajal vantkadel pukkidel seisnud veokatel rattad värskelt hõbedaseks. Vist oli mingi kolm autot äkki.
Mõlemate issid olid rahul ja mingi taskuraha anti meile ikka ka.
Olid ajad.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#17

(23-01-2016, 11:30 AM)wagoneer Kirjutas:  Jah ja bensukriisi ajal kui seda sai vaid piiratud koguses osta ning järjekorrad olid pirita jaamas ikka pea lauluväljakuni parimatel hetkedel, sai aetud mopeedid jäejekorda ja vaikselt edasi tiksutud, kuniks eespool piisava motivatsiooni(loe rutside) eest oma koha järjekorras kellegile loovutasid Big Grin 
Business mis sugune.

Sellel ajal märgiti veel tehnilisse passi sisse, et oled oma 20 liitrit kätte saanud.
Targemad mehed tegid selle koha tehnilises passis enne küünlarasvaga kokku ja läksid uuesti järjekorda Smile

Maastikuvõimekus
vintsimine
http://www.pritsumees.ee/
5 112 112


Vasta
#18

Ikka kummiliimiga sai tehtud, terve lehekülje pidid tegema muidu oli aru saada. Siis talgiga üle, et ei kleebiks, pärast nühkisid ettevaatlikult kustukummiga maha ja jälle liim peale.
Vasta
#19

Rubla aja lõpus ja krooni aja algul sai Venemaalt bensiini ja diislikütust veetud. Ikka tonnide viisi. 91. oli Venemaal diislikütte hind ruts ja bensiinil 5 rutsi, mustalt. Tankla tädi kutsus esimesel korral putkasse. Siin on minu graafik, siin tel. number ja äri läks käima. Viiratsi mäeall teede kolmnurgas oli siis meie isetekkeline galonka. Diislikütus läks kaubaks 11-12 rutsi ja bensiin 27 rutsi liiter. Olid ajad olid majad. Olen sada % kindel, et sellist aega enam ei tule! Krdi spekulant!
Vasta
#20

Ohkaks Ksf tegemiste peale vaid "Viimse Reliikvia" aegumatu- liidertajad, valerahategijad, unistajad...
 Omal ajal sõna maksis rohkem kui nüüd. Peale suhkrupeeti tuli rapsikasvatus moodi. Painküla oli tore ja uhke, kuid vastuvõtt oli väga pikaldane. Kas transportöörid ei suutnud? Ööpäev sabas olla oma kallajaga polnud ime. Tuli mingi direktoriga jutuks, et meil käes suur väetiseladu. Sel(juut) idee -hakake ünberkaudu vastu võtma, hoiustama, saadame rekad järele. Kurtsime veel, et eterniitkatus pole enam esimeses nooruses, oleks veidi raha vaja. Käed ja laiali. Aasta- pole midagi. Teine ka veel ja siis heliseb telefon- kandsin raha üle, kuu aja pärast hakkab raps talunikelt tulema. Imede ime- oligi raha paarsada tuhat EEKu arvel. Ei ta uurinud, palju vaja, kas elame veel või surnud- saatis raha! Ostsime pleki, sugulaste firma pani peale, mingi kaalu vedasime ka kohale- vast mäletate kui otsisime üht hooba.
See logistika on küll omaette teadus. Võetakse meilt, pannakse kuskil Sürgaveres maha, tuuakse Raplast asemele. Või helistatakse, et Pärnus või Tallinnas laev sadamas, rekkad tulevad kahe tunni pärast. Oli ikka terve külatänav ootel masinaid täis. Kel koorem peale sai, nihkus kohe edasi oma katteid peale sättima. Tulijad kerisid maha, sättisid end asemele. Meil pealetõste maksis u 16 EEKu 800 kilone kopatäis, muule polnud siis aega mõelda. Paistiski, et meie hea rapsi müüs Kilk Saksamaale ja õli tegemiseks tõi mingisugust sealt omale.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne