Autoralli ajaloo temaatiline jutt siia teemasse oodatud
#1

Viimasel ajal on kuidagi asjaolud viinud selleni, et on omajagu olnud vajadust kaevandada ajaloomaterjalides autoralli kui spordiala kohta. Seda siis nii enda vajadusest kui ka paari sõbra abistamiseks. Küll aga on jäänud vastuseta mõned küsimused, mida siin laiemale ringile esitan nüüd, ehk keegi teab vastuseid või veel parem, juhatab kätte allika, kust võiks lugeda.

Seega tuld:

1. Mis perioodil asendus vanakooli täpsus- ja kestvussõit kiiruskatsetest koosnevate rallidega? Niipalju, kui ma olen erinevaid allikaid lugenud, pakutakse erinevaid rallisid ja erinevaid aegu 70-tel aastetel.

2. Mis ajast muutus täisturvapuur kohustuslikuks? Mis ajast oli kohustuslik turvakaar? Pilte vaadates tundub, et kusagil aastani 1977-78 ei tundu puuril esimesi torusid olevat, peale selle paistavad autod olevat täispuuriga. Aga kas keegi suudab viidata näiteks mingitele vanadele FIA dokumentidele, kus see võiks kirjas olla? 
Vasta
#2

(10-02-2016, 23:10 PM)rnx69 Kirjutas:  Viimasel ajal on kuidagi asjaolud viinud selleni, et on omajagu olnud vajadust kaevandada ajaloomaterjalides autoralli kui spordiala kohta. Seda siis nii enda vajadusest kui ka paari sõbra abistamiseks. Küll aga on jäänud vastuseta mõned küsimused, mida siin laiemale ringile esitan nüüd, ehk keegi teab vastuseid või veel parem, juhatab kätte allika, kust võiks lugeda.

Seega tuld:

1. Mis perioodil asendus vanakooli täpsus- ja kestvussõit kiiruskatsetest koosnevate rallidega? Niipalju, kui ma olen erinevaid allikaid lugenud, pakutakse erinevaid rallisid ja erinevaid aegu 70-tel aastetel.

2. Mis ajast muutus täisturvapuur kohustuslikuks? Mis ajast oli kohustuslik turvakaar? Pilte vaadates tundub, et kusagil aastani 1977-78 ei tundu puuril esimesi torusid olevat, peale selle paistavad autod olevat täispuuriga. Aga kas keegi suudab viidata näiteks mingitele vanadele FIA dokumentidele, kus see võiks kirjas olla? 

1. ikka väga palju hiljem. Tegelikult kadus klassikaline kahest osast koosnev autoralli ära ja asendus mikihirrerallidega siis, kui FIA lõpetas ära Safari Rally MM-etapina ehk aastal 2002 oli see viimane kord WRC-etapp. Eestis lõpetati Meestele mõeldud rallid varem ja asendati olematu pikkusega sprintrallidega aga see oli majanduslik põhjendus. 
Klassikaline autoralli koosnes KAHEST osast: navigatsioon ja ette antud kiirused/ajad avatud teedel + kinnistel teedel kiiruslikud lisakatsed. 
Üleilmselt võib suurim "auk" olla just sajanditevahetuse aegne aeg, kus VEEL ei olnud tänase populaarsusega Historic ja ENAM polnud vaja kaardilugejal mõelda WRC-laadsetel rallidel. 
Samas, autoralli kui spordiala mõistes pole klassika mitte kunagi mitte kuhugi kadunud, kadus see ära vaid MM-taseme absoluutse tipp-spordi mõistes. Aga see on vaid VÄGA VÄIKE osa kogu antud spordialast. NN."pimerallid" on alati olnud, samuti regulaarsusrallid jne, ainult väidetavalt madalama taseme spordis. Võtame või Soome ja Inglismaa: nende ÜKS MM-etapp ei ole mittemidagi nende riikide kogu rallispordi mõistes, see on lihtsalt üks sündmus sadade seas. Ning nende riikide see "madalama taseme" ralliSPORT on olnud ALATI ja on siiani kordi kõvema tasemega, kui Eesti nn"tippautosport". Eesti sportralli on alati olnud sisuline amatöörralli, kergete profispordi sugemetega asi lõppes NLiidu lagunemisega. 

2. jälle sama asi. Täisturvapuur ei ole kunagi absoluutsuse skaalal rallispordis  (ega ka ringrajaspordis) EHK siis FIA teh.tingimuste regulatsioonis kohustuslikuks muutunud. Ka siin tuleb teha vahet tasemetel ja autode vanustel. Ka tänasel päeval ei ole turvapuur aprioorselt kohustuslik, küll on kohustuslikuks muutunud korralikud kiivrid, tulekindel riietus jms. Aga FIA muutis spordis turvapuuri kohustuslikuks 1971. See on FIA Appendix J 1971, kus määratleti ära nii turvapuurid, nende torud, turvatankid etc. See puudutas siis tipp-taset või tipp-sporti. 
Eestis aga ka mujal toimis edasi rahva-autosport, mis on ka kogu rallispordi üks osadest. Ja siis 80'te lõpust historic, mis täna on vist juba suurem kandepinanlt, kui see "päris"sport Big Grin Vähemalt Euroopas küll. 
Vasta
#3

Minu pisike mälestuskild. 1959 või 60 a toimus motorratta ralli, mis läbis Levala küla Saaremaal. Munakivitee oli siis seal. Kas autod osalesid, ei tea. Kella ei tohtinud olla, sõideti spidomeetri järgi mingi määratud kiirusega. Rohkem lisada pole. Kui pikk, algus ja lõpp kus?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#4

Raskuspunkt hakkas maailma rallidel kiiruskatsele liikuma siiski 70-ndatel, kui autotootjad hakkasid nägema autorallis tõsist katsepolügooni ning välja arendama erimudeleid. See suund päädis 1980-ndatel B-rühma autodega, mille näol oli tegemist piltlikult öeldes maastikuvõmekusega F-1 autodega. Nii need, kui ka hilisemad - A, WRC ja tänased R-id vajavad oluliselt teist tüüpi teenindamist, kui klassikalise pika punktist A punkti B ralli autod. Seetõttu on autotootjate ja ka TV huvi pika ralli vastu täna pea olematu. FIA-l oli viis aastat tagasi plaan tuua taasluua pikkade rallide formaat. Piloodina oli tookord kõne all Poolast Eestisse ulatuv pikk ralli. Paraku plaaniks see jäigi, kuna tootjad ja nende farmmeeskonnad (ja ilmselt ka toetajad) ei tundnud ümbermängimise vastu huvi. 
Navigeerimine ja looduse nautimine jäävad seetõttu pigem puhta härrasmeeste spordi ehk historicu osaks. Ja kindlasti on need omal kohal ka autoorienteerumises ja osaliselt ka rahvarallis. See on aga meelelahutus eelkõige tegijatele endale, pealtvaatajale ja läbi meedia nautijatele oluliselt vähem. 
Vasta
#5

Priit, sa oled kuradima hea materjali välja kaevanud, kuidas teised peatükid kätte saaks selllest FIA dokumentatsioonist - mingit üldviidet on, katsetasin lingis peatüki numbri muutmisega, see sihile ei viinud?

Edit: Custom Google otsing andis juba tulemuse, eile öösel svenssotite lokaadiga otsing pani mäkra: http://argent.fia.com/web/fia-public.nsf/whistj?open&lang=a
See jutt seal puuri kohta omab tõesti loogikat - kergemad-väiksemad autod tunduvad pilte vaadates isegi kusagil 80te vahetuse paiku mõnikord ainult looka omavat.

Eks see ole jah kindlasti vaieldav, milliseid võistlusi nüüd lugeda ametlikult ralliks, milliseid mitte. Senimaani on mulle tundunud, et kiiruskatsetele hakati rõhuma FIA egiidi all toimunud võistlustel juba Grupp 4 aegadel ning kui legendaarne B Grupp orbiidile ilmus, siis olid kiiruskatsed juba põhiteemaks. Historic ja klubide enda väiksemamastaabilised üritused on algset mõtet kindlasti oluliselt rohkem kandnud ning kannavad seda senimaani.

Nüüd veel üks intrigeeriv küsimus, millal tekkisid käibele tänapäeval tuntud kujuga korvistmed? 70-te teise poole piltidelt tundub, et kohati on juhiistmeks juba üsnagi tänapäevast "Sparco" istet meenutav ühes tükis kõrge seljatoega moodustis, samas kui kaardilugeja istub suht tollast Porsche 911 stock Recarot meenutaval eraldi peatoega istmel. Ilmselt oli teema jällegi mingites regulatsioonides, mis kõrget täiskorvi mingist hetkest nõudma hakkasid?
Vasta
#6

(11-02-2016, 23:19 PM)emsa Kirjutas:  Seetõttu on autotootjate ja ka TV huvi pika ralli vastu täna pea olematu.
No kuule - WRC vastu on huvi olematu ju! Punnitatakse mis kole, tolku pole. Kui mitu tootjat osaleb? Sestap oli äsja Inglismaal Autospordi messil pikem kõnetund ka Todtil ja seda osaliselt ka teemal: "linnarallid". Et äkki ni isab, just "Jorjeneid joonistades", publikuhuvi juurde! Sestap ka power-staged ja muud vigursõidukatsed viimastel aastatel MM-taseme rallidel, kus lisakatsel tuleb näiteks ringteel 360 teha jms. 

Mis aga nüüd TV-huvi ja ülekandeid puudutab: WRC on olematu eetriaja ja mahuga ettevõtmine Euroopas, kui panna see kõrvuti KÕIGI TEISTE TV's eetriaega saavate autorallidega. Seda mitte ainult Motors TV baasilt vaid ma olen püüdnud mõned korrad vaadata ka erinevate maade kohalikke kanaleid veebist. Muidugi paneb julma laksu Briti saarte kõikmõeldavad sarjad, rallid jne, seda nii tippsordina kui historicuna. Aga vähem kajastust ei leia ka Lõuna-Euroopa asjad Hispaanias, Portugalis ja Prantsusmaal. Aga ka Soome. Ja rallisid on tõesti seinast-seina! Muidugi on täna valdavaks kiiruskatsepõhised rallid aga pole lõplikult surnud ka klassika A'st B'sse, pimerallid, orienteerumisrallid, targa-tüüpi valikel teedel rallid ja maraton eesotsas Dakariga. 
Üldse peab mõistet "autoralli" laiendama - ka USA Baja-sõidud, off-road jms on kõik autoralli. JA isegi rallikross on üldmõistete "auto" ja "ralli" osa. 

Mis aga seda teenindamisvajadust puudutab: selles osas on ju FIA nii WRC kui F1 tasemel just seda teed läinud, et autod peavad olema vastupidavad ja teenindamine minimaalne. Isegi kütus peab olema tavaline ja võtadki teepeal suvalisest bensukast 98't Big Grin Praeguse vertsu vastupidavus on selline, et rahumeeli saab ka klassikaliseid rallisid sõita. Uued autod on vastupidavuselt ka Safari-suutlikud, ei tohiks probleeme olla. Lihtsalt peab rohkem MÕTLEMA aga vaat just see on suurim vastuväide ja kisa! Tiimid ja sõitjad ei taha ega suuda enam mõelda. Ette mõelda, et mitte autot kohe ribadeks sõita. Tegelikult on ka praegustel rallidel väga hästi näha, kui ees on hoolduseta mitu pikka ja eri teekattel lisakatset, kus üks tiim-meeskond suudab plaane pidada ja teised mitte. 
Selles suhtes saab tänasest Postimehest Sander Pärn täispunktid - Tal kama kaks, mis teeolud Rootsis on, need on kõigile samad! 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne