Survepesur

(21-10-2019, 12:43 PM)jupiter22 Kirjutas:  ... Puurkaevupumba, pluss hüdroforipaak releega toas välistaks, sest meil kaevus veetase liiga madal, et seda pikka pumpa sinna panna.
Miks, mul on ka suvel puurkaevupumba ots läbi vee paista, poole meetri kõrgusel kaevu põhjast pumba alumine ots, st et ca 1 m on põua ajal vett.
Vasta

Grundfos pakub SBA seeria pumpasid, mis sobilikud salvkaevudesse. Ei ole pikad jurakad, nagu puurkaevupumbad.
Lisaks on neil surveautomaatika juba pumbas sees ja hüdrofoori paaki ka vaja ei ole.
Ehk siis pumbale survevoolik otsa, kaevu ja stepslisse. Ja ongi vesi majas olemas.
https://ee.grundfos.com/vesi-tuppa-muretult.html
Kui Grundfosi hind liiast, siis teised tootjad ka pakuvad seda pumbatüüpi.
Vasta

Mul on kaevus selline grundfos kaks aastat olnud ilma ühegi probleemita. Tunduvalt lihtsam kui hüdroforidega Kanada.
Vasta

(21-10-2019, 00:29 AM)viplala Kirjutas:  
(20-10-2019, 22:01 PM)oltsberg Kirjutas:  Kuidas pöörete arvu kindlaks teha?

Kergem oleks börsist vastav kolmene mootor võtta ja ka kondekaga üheseks teha. Pöördeid saab võllilt lugejaga vaadata kui mootor tööle panna. Maksab mõne euri alis.

Kas tohib paluda täpsustust, milline see pööretelugeja on? Raske otsida, kui ei tea, mida otsid Sad 

Börs on muidugi 3f mootoritest pungil, aga need valdavalt malmkorpusega, parajad pommid. Mulle oleks just võimalikult kerget ja kompaktset vaja.

Aga nüüd mõnigaid heietusi...

Teema peakangelane töötas laitmatult kuni möödunud sügiseni. Siis läks püstol katki Sad
   
Sisendtoru murdus vaskdetaili küljest lahti. Võibolla oleks saanud ka parandada, aga tellisin (taas Antehnikast) uue:
   
Aga see on natuke teistsugune Sad  Seetõttu ei saa kasutada enam ülemist kinnituskonksu (mille peale ta pildil toetub). Need konksud on saadud muide 62 rublase lapsevankri küljest Big Grin

Aga püstol ei läinud katki mitte sellepärast, et ta otseselt halb oleks. Probleemi juur selles, et hüdrovoolik on parajalt jäik ja teda ei saa peale kasutamist muidu poolile kerida, kui püstolit vooliku otsast ära ei võta. Ja enne uut kasutamist jälle külge. Selline liitmik tekitab esmasel vaatlusel mõtte, et teda peaks harki-kokku kruvida saama puhtalt käe jõul.
   
Aga tutkit, brat. Kui ei tahtnud, et parem püksisäär pidevalt märg oleks, tuli teda torutangidega üsna julmalt väänata. Alternatiiv olnuks muidugi pesuriga töötada trussade või palja tilli väel Big Grin Ja niikaua ma teda siis väänasin, kuni püstol katki läks.

Juba varem olen kirjutanud, et antud probleemi lahendamiseks on vägagi kohane pöörlev liigend. Ja tolle eespool jutuks võetud Kärcheri küljes ma teda kohtasingi:
   

Tänaseks aitab, jätkan kunagi hiljem. Ilusaid unenägusid kõigile!
Vasta

(22-10-2019, 23:20 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas tohib paluda täpsustust, milline see pööretelugeja on? Raske otsida, kui ei tea, mida otsid Sad 

Neid leiab kindlasti ka börsist või ostast aga ei viitsi tuulata momendil.

https://www.aliexpress.com/item/33047373507.html

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Tänan, viplala

Nagu mainitud, elasin aasta aega ilma pesurita. Pesur oli, aga katkise püstoli tõttu kasutada ei saanud Sad 

See-eest puutusin tööalasaelt kokku oma pesuri tööstusliku konkurendiga (näitajad ligilähedased), mille ka vahepeal salaja hõlma all koju tõin.
       
Päris äge aparaat. Erinevate jugade saamseks tuleb vaid püssi otsas olevat junni kruttida. Ka turbofunktsioon on olemas, tõhus abi näiteks rokase traktori pesemisel.

Aga nii võimsa ühefaasilise aparaadiga on probleeme kah. Töö juures pidin erinevate hoonete välisseinu pesema (plekk). Veekraan ikka kuskil oli, aga vot õiget voolukraani (mis kaitset välja ei visanud) andis otsida. Eks ma siis vedisin neid juhtmepoole. Tsiteerides klassikut: tirisin nii, et nahk oli märg. Mõõga sain kätte, kilpi, krt, kätte ei saanud Big Grin 

Vaadates selle pesuri andmeid, näeme, et kaalub 28 kg. Minu omal kaalub ainuüksi mootor sama palju, kokku on vast 2 korda raskem, ilmselt kusagile 50...60 kg vahele. Nii et esmapilgul saab külainsener tehasevendade käest halastamatult pasunasse. Aga minu pesur on teadlik vastukäik plastmassist maailmale. Inimesed halavad, et oi-oi-oi, ookeanid on plasti täis, aga ise... ostavad igasugu plastvidinaid. Mina ei hädalda, vaid teen reaalseid tegusid.

Ajutiselt sai nüüd paika eelnevalt presenteeritud pöördliigend:
   
Oli vaja üks kiire pesu teha, polnud mahti treialit kiusata, et asi korrektselt paika saaks. Pildilt peaks paistma ka torutangidega väärkoheldud liitmik, mis enne oli püstoli otsas. Nüüd lasin vooliku teise otsa ka samasuguse panna. Ja mis kõige huvitavam: nüüd andis tõesti käsitsi uue püstoli otsa keerata ja jäi pidama!
Ja see väärkoheldu peab kah, ei tahtnudki seekord tugevat väärkohtlemist.

Pidin laskama teha ka väikese voolikujupi, mis kulgeb pumbast liigendini. See toru, mille sees vahevoolik kulgeb ja mille peal veereb voolikupool, oli eelmises elus Samara tagaamort Smile 

Vahevooliku tegemisel sain kooliraha kah maksta. Nimelt polnud ühes depressiivses väikelinnas 6mm voolikule sobivaid liitmikke, tehti jämedam voolik, mis ei tahtnud paenduda ja minu valearvestuse tõttu sai 4 cm lühem.

Teisest, veelgi depressiivsemast väikelinnast sain peenema vooliku. Kusjuures päris õiget liitmikku, mis sinna Kärcheri liigendi otsa käib, ikkagi ei olnud. Voolikumeister pidi vahepeal treiali juurde asja kohendama minema. Aga kokkuvõttes sai ikkagi hää.

...millalgi järgneb...
Vasta

Millalgi möödunud aastal said lisatud birka ja manomeeter:
   
Puhtast edevusest olen oma pesurit külalistele näidanud, aga paljud ei saa kohe aru, mis imeasi see on. Siis olen neil ninad vastu birkat vajutanud: lugege Big Grin 

Eespool arutlesime pikalt, et kuhu manomeeter panna. Kuna "õigesse" auku panekuks ei hakanud vahestutserit otsima, panin sinna, kuhu keere sobis. Sisulist vahet ei ole, mõlemad augud jooksevad ühte kanalisse. Aga võrsus selline probleem: peale "õige" manomeetrikorgi eemaldamist ja tagasipanekut on korgi vahelt hakanud lekkima. Tehases oli sinna vahele pandud mingit üsna kõva pruunikat (lausa klaasjat) liimi vms möginat, samalaadset asja on kasutatud ka püstoli keermete juures.

Kas keegi oskab öelda, mis mögin too on ja kust teda saab?

Kahjuks ei ole uhke manomeeter mulle näidanud suuremat numbrit kui 140 (pumba andmete järgi peaks olema max 170). Eksisteerib küll eelkirjeldatud leke, aga ma hästi ei usu, et sealt 30 baari jalga laseb. Või siiski?

Kõigepealt tuleb muidugi kork pidama saada. Aga kui see palju juurde ei anna, tuleb ette võtta reguleerimine. Eespool oli põhjalik juhis olemas. Mina sain aru nii, kruttima peab kinnise püstoliga. Ma ei tea, kas kaasfoorumlase pumbal on manomeeter pandud kuhugi põhimõtteliselt teise kohta või on muud ehituslikud iseärasusesd, aga minul näitabki manomeeter nullist suuremat numbrit alles siis, kui püstol avada. Siis peaks ikka avatud püstoliga kruttima, muidu ei saa ju sotti?

Kuna mõned postid tagasi on veeretatud juttu veevarustusest, siis kurdan kah ühte tüütut probleemi. Kasutusel on 20mm voolik, pooli peal 25 m. Aga see koht, kus peamiselt pesen, on kraanist 30 m. Seega oleks vaja voolikut nagu Stalini ajal: 25+5. Aga see 5m jupike jääb miskipärast kogu aeg soetamata ja seega panen 2x25 järjestikku. Ja selleks, et õhk sellest pikast boamaost välja tuleks, kulub ca 5 minutit. Enne vooliku pesuriga ühendamist lasen veel rahumeeli voolata, et õhuklimbid kaoks. Aga täpselt siis, kui jääb mulje, et õhku enam ei tule ja pesuri käima panen, siis õige nöök just pihta hakkabki.

Töö juures oli peenem voolik ja kokku oli meetreid isegi rohkem, aga mingit taolist jama ei ilmnenud. Seal tuli kraanist 4 baari.  Ma isegi ei tea, kui suur kodus surve on, hüdrofori manomeeter on mingisse x asendisse kinni jäänud. Äkki peaks kodus kah peale keerama?
Vasta

(04-11-2019, 23:08 PM)oltsberg Kirjutas:  ... Tehases oli sinna vahele pandud mingit üsna kõva pruunikat (lausa klaasjat) liimi vms möginat, samalaadset asja on kasutatud ka püstoli keermete juures.

Kas keegi oskab öelda, mis mögin too on ja kust teda saab?

Kahjuks ei ole uhke manomeeter mulle näidanud suuremat numbrit kui 140 (pumba andmete järgi peaks olema max 170). Eksisteerib küll eelkirjeldatud leke, aga ma hästi ei usu, et sealt 30 baari jalga laseb. Või siiski?

Loctite 542 näiteks:
https://www.stokker.ee/keermehermeetik-p.../325751658
Et survet üles saada, peab ka vastav düüsiava olema püstoli otsas. Muidu düüsist läheb rohkem vett läbi, kui pump toota jõuab ja ongi surve madalam.
Keeratav surveregulaator ka üle kontrollida, ehk ongi praegu  140Bar peal. Plussi poole keerates rohkem manomeeter näitama ei hakka?
Üldiselt palju see 30Bar nüüd juurde annaks, raske öelda. Ega surve ainult ei pese, veemassi raskus ka aitab mustust kohalt minema pühkida.
Igasugu lekked tõmbavad survet päris hästi alla. Kunagi üks Kärcher jooksis püstoli päästiku juurest vett läbi. Oli rohkem tilkumise moodi, aga pesuvõime kannatas silmnähtavalt.
Muideks, kui huvi on, siis minul seisab see AN Tehnika püstol jõude. On selline, nagu teil katki läks. Ostsin ta suurele pesurile, aga käiku ei läinudki ja kordagi kasutamata.
Asub Saverna kandis ja vahetab omanikku suure tahvli shokolaadi eest. Kui huvi, siis edasi PS.
Vasta

Nii, treiali juures käisin ära, tulemuse presentatsioon tuleb... millalgi, kui aega on.

Loctite 542 otsingud Võrus lõppesid tulemusteta, kõik laiutasid käsi ja saatsid mind... Ei, mitte sinna, kuhu teie oma rikutuses mõtlesite, vaid Würthi. Sääl pakuti säärast asjandust, kirjade järgi talub 200 bar:
   
Eks millalgi tuleb siis ära proovida. Hinna poolest soodsam kui Loctite, eks näis, kuis tulemused on.
Vasta

(04-11-2019, 23:08 PM)oltsberg Kirjutas:  Kuna mõned postid tagasi on veeretatud juttu veevarustusest, siis kurdan kah ühte tüütut probleemi. Kasutusel on 20mm voolik, pooli peal 25 m. Aga see koht, kus peamiselt pesen, on kraanist 30 m. Seega oleks vaja voolikut nagu Stalini ajal: 25+5. Aga see 5m jupike jääb miskipärast kogu aeg soetamata ja seega panen 2x25 järjestikku. Ja selleks, et õhk sellest pikast boamaost välja tuleks, kulub ca 5 minutit. Enne vooliku pesuriga ühendamist lasen veel rahumeeli voolata, et õhuklimbid kaoks. Aga täpselt siis, kui jääb mulje, et õhku enam ei tule ja pesuri käima panen, siis õige nöök just pihta hakkabki.

Töö juures oli peenem voolik ja kokku oli meetreid isegi rohkem, aga mingit taolist jama ei ilmnenud. Seal tuli kraanist 4 baari.  Ma isegi ei tea, kui suur kodus surve on, hüdrofori manomeeter on mingisse x asendisse kinni jäänud. Äkki peaks kodus kah peale keerama?
mul kärher ja umbes sama keiss pikk voolik lookleb kaevust pesurini.pumba surve siis kui seiskub on ca 3 bar,kuna tootlikus pumbal madal siis nii kui tarbimine tekib nii surve ka langeb,palju hetkel ei tea kuna pole vaadanud,aga pesur töötab ikka reipalt edasi,mul liides vooliku ja pesuri vahel pole kõige parem ja sealt lahinal lekib ja pesemist see küll ei sega.
Vasta

Kas selleks aastaks on pesurihooaeg läbi, või tuleb veel sooja ka? Hermetiseerimisjärgne testimine on ilmaolude tõttu tegemata Sad 

Aga seniks veeretame offtopicut. Vastavalt eespool toodud soovitustele varustasin ennast säärase aparaadiga:
   
Kõneks olnud Kärcheri 5.55 M mootori puhul sain tulemuseks 2990, mis sobib minu plaanidega. Testimine toimus ihutreiali juures ja tema ladus suurest huvist paar relakat ritta. Mõlemal juhul saime tulemuseks vähem pöördeid, kui kirjade järgi pidanuks olema. 9000 rpm akurelaka puhul näiteks 7600.

Mis värk on? Kas aparaat peksab segast, või on relakad väsinud (aku kõhna, harjad-laagrid-reduktorid kulunud)?
Vasta

(24-11-2019, 20:36 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas selleks aastaks on pesurihooaeg läbi, või tuleb veel sooja ka? Hermetiseerimisjärgne testimine on ilmaolude tõttu tegemata Sad 

Aga seniks veeretame offtopicut. Vastavalt eespool toodud soovitustele varustasin ennast säärase aparaadiga:

Kõneks olnud Kärcheri 5.55 M mootori puhul sain tulemuseks 2990, mis sobib minu plaanidega. Testimine toimus ihutreiali juures ja tema ladus suurest huvist paar relakat ritta. Mõlemal juhul saime tulemuseks vähem pöördeid, kui kirjade järgi pidanuks olema. 9000 rpm akurelaka puhul näiteks 7600.

Mis värk on? Kas aparaat peksab segast, või on relakad väsinud (aku kõhna, harjad-laagrid-reduktorid kulunud)?

Hea oleks, kui te nüüd kirjeldaksite seda mõõtmise protsessi ja eriti seda, kui kaugele tsentrist kleepisite helkuri, kui mõõtsite?

  Parimat  h2rra.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

optilise tahhomeetriga pole oluline, kuskohas helkuri tükk asetseb.
aparaat loeb helkuri pinnalt tagasi peegeldunud valguse sähvatusi.
Vasta

(25-11-2019, 21:46 PM)h2rra Kirjutas:  
(24-11-2019, 20:36 PM)oltsberg Kirjutas:  Kõneks olnud Kärcheri 5.55 M mootori puhul sain tulemuseks 2990, mis sobib minu plaanidega. Testimine toimus ihutreiali juures ja tema ladus suurest huvist paar relakat ritta. Mõlemal juhul saime tulemuseks vähem pöördeid, kui kirjade järgi pidanuks olema. 9000 rpm akurelaka puhul näiteks 7600.

Mis värk on? Kas aparaat peksab segast, või on relakad väsinud (aku kõhna, harjad-laagrid-reduktorid kulunud)?

Hea oleks, kui te nüüd kirjeldaksite seda mõõtmise protsessi ja eriti seda, kui kaugele tsentrist kleepisite helkuri, kui mõõtsite?

  Parimat  h2rra.
Kõigepealt - mind pole vaja teietada, sest teadaolevalt pole ma rase ega oma paelussi Big Grin 

Helkur sai mootoril pandud ventilaatori laba külge, üsna otsa peale. Relakatel ketta välisserva lähedusse.

Aga nagu juba öeldi, ei tohiks helkuri asukohal erilist tähtsust olla. Muidu oleks säärase tahhomeetri kasutamine nonsenss. Tähtis on impulsside arv, mis teisendatakse pööreteks minutis. Ega siis ketta erinevad osad erineva kiirusega ei pöörle. Või...?
Vasta

(26-11-2019, 22:32 PM)oltsberg Kirjutas:  Helkur sai mootoril pandud ventilaatori laba külge, üsna otsa peale. Relakatel ketta välisserva lähedusse.

Ma olen paljudel asjadel, mille pöördeid on tulnud lugeda, segavad faktorid ära võtnud näiteks musta isoleeri või musta markeriga. Treipingi padrunile tõmbasin musta isoleeri ümber ja valge vildikaga kriips peale, luger töötab ka nii väga hästi. Kui pind on väga kirju, võib luger hakata signaale valesti saama ja tänu sellele hakkab aiateibaid näitama, kuigi tegelikult on need ikka üsna lollikindlad asjad ja näitavad suures plaanis päris täpselt.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Sügisel pooleli jäänud jutu jätkuks...

Pöördliigend sai paika, lekked likvideeritud. Ja ikka ei näita manomeeter rohkem kui 140 (pumba andmete järgi peaks olema 170). Eespool on olnud juttu, et surve oleneb ka kasutatavate düüside mõõdust. Leidsin sellise tabeli:
   
Numbrid näitavad galloneid minutis. Konkreetsele pumbale enam-vähem vastavad suurused siis punastes kastides. Seega peaks õiged düüsid olema 3,0 või 3,25. Kas keegi oskab öelda, mida need numbrid näitavad, mis ühikutes nad on?

Minu düüsidel on peal number 1,2 pilt
(Parempoolne on Antehnika püstoliga kaasas olnud düüs.) 1,2 võiks näidata millimeetreid? Eks seda tuleb kontrollida ja kahte punast (0-kraadi) düüsi võrrelda - mõõta ja ka töö ajal vaadata, kas on mingit vahet.

Veel küsimus. Surve reguleerimise kruvi kontramutter on mingis tollmõõdus, mis jääb 9 ja 10mm vahele. 9 võti on väike, 10 jälle suur Sad  Mis mõõt too olla võiks?
Vasta

https://www.engineeringtoolbox.com/wrenc..._1607.html
Vasta

(23-07-2020, 22:51 PM)oltsberg Kirjutas:  ... kontramutter on mingis tollmõõdus, mis jääb 9 ja 10mm vahele. 9 võti on väike, 10 jälle suur Sad  Mis mõõt too olla võiks?
Mõõdu konvertimise tabel sulle juba anti aga sellist 9 ja 10mm vahel tollmõõtu, millist 10 mm võtmega keerata ei saa ei ole mu teada olemas, see erinevus/lõtk on nii minimaalne. Aga sellisteks puhkudeks on alati hea omada kastis x arvu vanu väljaveninud võtmeid, saab valida sobiva mõõdu ...
Vasta

Tänan härraseid!

Siis on see võti 3/8" ehk 9,53mm. Aga suure koogelmoogeldamise peale avastasin, et rõhuregulaatori timmimine on sisuliselt tagumiku kaudu hammaste ravimine Big Grin 

Siit leitud tabel
   
Ülemises reas rõhk baarides ja muud numbrid l/min. Siit järeldub, et düüsid on liiga suured ja seetõttu ei suudagi pump ettenähtud rõhku anda. Samas ikkagi huvitab, mis ühik too F.P on? Kohtab erinevat kirjapilti: 3 ja 03; 3,5 ja 035 jne.

Kui düüsi on vaja suuremaks teha on lihtne: tuleb võtta puur. Täiesti tavaline auk, joa kuju määrab düüsi otsas olev sälk. Aga proovi sa düüsi väiksemaks teha Sad  Seega: las ta siis on nigu on, ei ole mõtet regulaatorit näppida. Muide, reguleerkruvi on tehases värviga plommitud.
Vasta

(24-07-2020, 11:34 AM)oltsberg Kirjutas:   Aga proovi sa düüsi väiksemaks teha Sad 

See on tegelikult väga lihtne. Kinnitad düüsi korralikult, ava ülespoole. Siis võtad vajaliku läbimõõduga terastraadi, pistad auku ja peene torniga toksid ümberringi, st pinnid ava väiksemaks. Käidud tee.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne