[Traktor]

Tiim nr 22 Rekord E2'ga tänab samuti maruda elamuse eest. Oli igatepidi tore ja põnev. Täitsa esimene, kuid loodetavasti mitte viimane Talveralli läbitud küll viperustega, aga Roostale finishisse jõudsime.

 Kohe alguses lisakatse viimane kurv oli muidugi see, mis tahtis hirmsasti tuju ära rikkuda, nimelt üritas üks väliskurvis olev puu vaatamata olematule sõidukiirusele läbi tagatiiva pagasnikusse ronida. Veidi ninakrimpsutamist, aga retk läks ikka edasi. Hädaks ja viletsuseks sai Legendi "Kalarootsu" osa, mis viis lõpuks nii võssa, et pea poolteist tundi sai õiget kohta taga otsitud koos tiimiga nr 163 Sierrari. Lõppes otsing kõnega Priidule, et saaks ehk AKP4 asukoha, ja jätkata sõitu sealt, tuli vastus, et kohtunikud on tänaseks lõpetanud ja tulge otse Roostale. Roostale me lõpuks ka jõudsime.

 Kasti külas uurides kaarti ja puurides Rekordile kapotialla, et veidi jahutusvedeliku lisada, tuli üks kohalik kandiline noomima, et lekkiva tosooli paisupaagiga ei saa sa isegi järgmisesse tanklasse, me Sierrari juhiga rahustasime härrat, et kõik kontrolli all ja vedelik on kenasti sees. Seepeale härra kandiline vastas, et siin Kastis niimoodi ei möliseta ja ei plõksita ja sellise asja eest saab tappa, et see siin on viimane piir, siiski härra kandiline kadus taas öösse  ilma meile füüsilise noomituse pakkumist  

 Üldiselt oli rada kehvemapoolsete taguamortidega paras katsumus, rehvi küll oli, aga tagumik otsis sellegipoolest pidevalt oma kohta ja siputas rõõmsalt saba. See kurikuulus otseminemise paremkurv eelvõitlejatel meile saatuslikuks ei saanud, kuid oli aga enne seda miskine vasak kurv, kust ei jõudnud ära pöörata ja läks tee otseks, õnneks seal teelaadne toode isegi oli. Meie sabas kolm žiguliliikurit rõõmsasti jätkasid need 100 meetrit meie kannul otse, tea kas niisama jälitasid või läks neil ka pidamisega keeruliseks. Igatahes mõnus rong sinna rappa läks 

 Aga tubli Rekordineiu pidas kenasti vastu ja suuri tõrkeid ei esinenud. Olgugi, et eelmised omanikud olid kõvasti vaeva näinud mootorivahetuse errorirohkuse tekitamisel, kõige omapräasem probleemi oli parempoolse suunatule aktiveerimisel auto väljasuremine, sest kütusepump ei saanud lihtsalt suunatule töötamise ajal voolu    Eks masin oli seisnud kõvasti ja enne Talverallit väga palju testida ja korrastada ei saanud. Suureks abiks olid nr 67 all sõitev Jossu ja 163 numbri all Peeter ning nr 86 Üllar, kellega koos sai suuremad probleemid korda ja masin viisakalt Talverallile.

 Kaasvõistlejad sõbralikud ja toredad, kohe näha, et asjaarmastajad ja entusiastid koos. Loodan, et jätkub seda Talverallit veelgi.

Hõissa!