[Maku]

Võtame siis ka päeva kiirelt kokku. Hommikune start oli mul jälle Nõvalt (pea 10nes kord vist juba). Kui luugid lahti sain siis matsutasin korra suud ja tundsin, et eilsest UNICUM joogi testimisest ei ole enam promille järel (viimased 3 aastat olen testinud seda head jooki enne rallit ja tundub, et see on ka edu toonud). Riided selga, lastele kallid ja musid ning tuligi hakata autot soojendama ja Laitse poole liikuma. Siinkohas vabandaks kohe korraldaja ees, kahjuks ei jõudnud tähtsaks jutuks kohale  , jäime 5min hiljaks ja kui autole olin koha leidnud kuulsin veel viimast lauset, aeg on startida vms. Ühesõnaga saan selle ilusa kõne ise välja mõelda, mida sa Priit meile kõigile rääkisid  . 
Stardis tuli ärevus sisse, Priit meenutas mu "panema minemisi ja nende tulemusi lumehanges" kuid see ei morjendanud mind sugugi. 5-4-3-2-1 ja gaas põhja. Viimasel ajal kasutan SAABi vaid Talverallidel siis rajal lasin sellise 95% HULLUSEGA, sest tean, et kui see loom otse hakkab minema siis ei peata teda midagi. Katse oli päris hea kuid kahjuks jäi lõpus üks Taunus ette ja lõpuni ei saanud oma aega sõita. usun, et 4-5 sek oleks veel ajast maha viilinud kuid see oleks ka kõik olnud.
Midagi ei ole teha, olen alati tulemuse peal väljas siis katse lõpp tõstis juba kergelt stressitaset... Legend kätte saadud ja tõkkepuust mööda sõidetud avastasin, et pidurid streigivad. Pumpa kui vanal žigulil 2-3 korda, enne kui normaalselt võtma hakkavad. Tegin kiire vaatluse - leket ei tuvastanud, vedeliku tase oli normis ja lootsin, et ehk kestab lõpuni. Vaatluse käigus tuvastasin vaid lekkiva karburaatori - tore küll, tehnilised probleemid ja mina ei ole Talverallidel sõbrad, sest olen saanud kõik 12a rahulikult nautida tervet autot välja arvatud üks katkestamine kui õõtshoob otsustas kere küljest lahti tulla.
Seal autot vaadates tuli sinna meie teine ekipaaž ja ütles, et paremal ei ole midagi, legendi kontrollimata panin vasakule ajama ja nii ma ennast leidsin ühel hetkel 5-6 km Tallinnale lähemal. Oi kui vihane ma olin, ütlesin, et ma ei räägi enam kellegagi, ei usalda enam kedagi jne  . Ots ringi ja uuesti Laitse tagasi ja nüüd miljon minutit hilinemisega õigele rajale. KP1 kirja ning sattusingi mingisse rongi, tähelepanu hajus ja ühel hetkel sõitsimegi teiste järel valesti. Otse fotograafile sülle (tagantjärgi tarkus, krt oleks pidanud veel 2-3 km Tallinna poole kihutama) oleks saanud ideaalaeg esimeses ootamatus kontrollpunktis. Sain aru, et midagi on väga mäda, legend oli nii vale kui olla saab. Kuskil ristil jäin seisma, autosi tuli minu tagant, paremalt ja vasakult. Ma ei saanud mitte mõhkugi enam aru, stressitase oli 100, põhimõtteliselt pildusin roppe sõnu nii vasakule kui paremale. Kaardilugeja oli juba valmis mind maha jätma ja kolima üle tagumisse autosse (sinisesse SAABi). Õnneks või kahjuks minu närvitsemine oli piisavalt pikk, et selle aja peale läks SAAB keema ja mina sain natuke ajju hapnikku ning suutsin rahuneda (enne sai mu viha tunda auto armatuur, pakiluugi kaan ja peaaegu poritiib).
Ma ei olnud nõus 10km peale starti tõdema, et see ralli on minu jaoks läbi, otsustasin tagasi sõita KP1 kanti ja alustada uuelt leheküljelt, saab mis saab, nagunii head kohta ei saa.
Asi hakkas sealt maalt jooksma, legend klappis, KP vastused olid loogilised ja lõpuks jõudsime õige rajaga ka esimesse ootamatusse kontrollpunkti. (Mina olin seal 3 korda, esimene kord vara, teine kord valet pidi sõites ja kolmas kord siis "õige raja" läbimisega).
Pidu pikalt ei kestnud, sattusin suhteliselt kiiresti siin foorumis kirutud gruppi, kus nägin Suppi ja teisi "kiireid" autosid, kellest mööda sõita oleks olnud mõned korrad targem paremalt poolt  . Edasi tulid ristsõna küsimused "mõtle" nagu meie, algul jäid need kõik tühjaks, tegin vaid pildi ja kihutasime edasi. Lõunaks olime juba kaardilugejaga profid ja ideaalaega saada ei olnud enam probleem, isegi sai Olerexis katse sees kütust lisatud ja tosooli ostetud, mis otsustas lahkuda mootori keema laskmise tagajärjel.
Lõuna oli kosutav ja ristsõna vaadates lõi mul ühel hetkel pirni põlema ja hakkasingi mõtlema nagu Priit. Puuduolevad vastused sobisid lahtritesse ja tuju läks heaks. Põhimõtteliselt peale lõunat ristsõnaga probleeme ei olnud kui jätta välja kogemata esimese hooga punakaartlaste asemel punaväelaste kirjutamine ristsõnasse, õnneks hiljem ei klappinud ristsõna üldvastus ja nii sai ka see parandatud õigeks.
Järgmine tõsine löök tuli mul Teenusel, oma arvates panin 6 min varem teisele fotograafile pildile, meenus kohe aastaid tagasi ralli, kus Didjuki käest sai "meeldivad" 60 karistuspunkti  . Nüüd oli mott täiesti maas, tegin aega parajaks ja uimardasime vaikselt edasi. Kuni ühel hetkel vaatasin, et ei jõua enam ideaalaja lähedalegi, kontrollisin legendi ja olin õnneks arvutanud aega valesti ja see andis lootust, et tegelikult ma ei olnudki väga vara Didjuki juures. Nüüd läksid silmad jälle särama... Vahepeal sain ka esitulest lahti, aitäh ekipaaž 53  Loodan, et jätsite kingitud kivi ikka omale ja panete selle kamina peale mälestuseks  . Põhimõtteliselt lõpp oli jälle kergem ja probleeme ei valmistanud ning ühe tulega nägi ka ilusasti Roostale sõita, samas tänu elukaaslasele on see kant nii tuttav, et oleks võinud lausa lõhna järgi kohale tulla  .
Õhtul Priidu poolt pakutud kolmas koht oli minu jaoks igat pidi kui võit, selliste apsakate, lolluste ja terve trass vaid pidureid pumbates läbi sõita oli lausa ime, et kohale jõudsin. Super oleks olnud juubeliralli (arvatavasti viimane kuid lootus sureb viimasena) võita kuid rahuldun ka kahe viimase aasta teise koha asemel kolmandaga - see koht oligi mul veel puudu  .
Suured tänud perekond Veskile ja kõikidele teistele abistajatele sellise suure ürituse korraldamine eest ja loodan südamest, et keegi võtab asja üle ning teeb seda asja sama hästi edasi, sest viimased 13 aastat on minu jaoks alati kalendrisse kirjutatud veebruarisse - Uunikute Talveralli.

Tiim nr. 99 (Pruun SAAB 99 aka KIVI TEAM 1)
Margus ja Jaanika
P.S. Meie KIVI TEAM 2 (Sinine SAAB 99)  tänab sammuti korraldajaid mõnusa ralli eest.