22-02-2016, 21:33 PM
Ekipaaž nr 57 - Valge segavereline mootorratas - tänab korraldajaid ja kaasvõistlejaid.
Kuna meie arvele oli juba kogunenud 3 järjestikust Uunikute Talveralli võitu mootorrataste arvestuses, otsustasime kohe alguses anda korraliku
edumaa teistele mootorratturitele - no ei mahu auhinnad enam riiulisse.
Eeltoodud põhjusel keerasime peaväravast vasakule ja sõitsime paar korda Laitse ja Harutee vahet lehvitades kõikidele vastutulijatele.
Meist võttis eeskuju veel mitu ekipaazi. Olles lehvitanud haapsalu maanteel liiklejatele korraliku kolmveerand tundi olime tagasi alguses ja sõitsime sedapuhku õiges suunas.
Selleks ajaks oli mingisugune niiskus otsustanud, et on vaja pugeda juhi kiivris kahe visiiri(kihi) vahele, mis tegi väljavaate üsna valgeks.
Lumivalgel teel seetõttu enam rööpaid ei näinud ja tõenäoliselt parem oligi - kui ei näe, ei ole ka midagi karta.
Lõunapausil sai kiivrit tuunitud ja väljavaade muutus palju paremaks.
Kalarootsu selles osas, kus oli Teenusel kaks olematut teed väikese vahega märgitud, tegime igaksjuhuks veel ühe 10km ekskursiooni, et olla kindlad teiste mootorratturite edus.
Seejärel, loetud kilomeetrid enne Risti-Virtsu kiirtee ületamist lõpetas etteteatamata lepingu meie jõuvankri sidur.
Ekipaaž (ilmselt 139) Nissan "80ndate stiilne vagun" võttis meid lahkelt sleppi ja vedas meie jõuvankri esimesse asustatud punkti, milleks osutus Üdruma. Tänan!
Üdrumal otsisime oma jõuvankrile sobiva kodu, mahutasime end kõrberebaste uaziku kõhtu ning jätkasime võiduajamist olles absoluutselt veendunud,
et me mootorrataste arvestuses niikuinii võita ei saa.
Nautides Kõrberebaste kvaliteetset seltskonda ja joogipoolist jõudsime edukalt võiduajamise lõpp-punkti. Super.
Meile endale üllatuseks teatas Priit õhtusel koosviibimisel, et me oleme ikkagi võitnud!?
Loobusime esikohast, kuna me läbisime osa rajast täiesti teise kategooria jõuvankri sisemuses viibides.
Tallinna jõudsime tagasi GAZ 52 pereautoga, tänan Andres!
Lõppkokkuvõttes peab ütlema, et siduri teise ilma minek päädis seni kõige huvitavama ja vaheldusrikkama talveralliga, millel olen osalenud.
Ühte autot aitasin välja lükata ja mitte sellepärast, et lükkajaid oleks vähe olnud. Slepis sai oldud Nissani ja lühidalt ka UAZi järel.
Sõita saime UAZi-s ja GAZ-is kaasreisijana viibides rohkem, kui oma eelneva elu jooksul. Rada oli hea, ilm oli ilus. Teelt välja ei sõitnud kordagi. Puhas FUN.
Loodan, et Uunikute talveralli jätkub ka järgmistel aastatel. Tänan Priit, Tiina ja kõik teised korraldajad.
Meie lisakatse:
Kuna meie arvele oli juba kogunenud 3 järjestikust Uunikute Talveralli võitu mootorrataste arvestuses, otsustasime kohe alguses anda korraliku
edumaa teistele mootorratturitele - no ei mahu auhinnad enam riiulisse.
Eeltoodud põhjusel keerasime peaväravast vasakule ja sõitsime paar korda Laitse ja Harutee vahet lehvitades kõikidele vastutulijatele.
Meist võttis eeskuju veel mitu ekipaazi. Olles lehvitanud haapsalu maanteel liiklejatele korraliku kolmveerand tundi olime tagasi alguses ja sõitsime sedapuhku õiges suunas.
Selleks ajaks oli mingisugune niiskus otsustanud, et on vaja pugeda juhi kiivris kahe visiiri(kihi) vahele, mis tegi väljavaate üsna valgeks.
Lumivalgel teel seetõttu enam rööpaid ei näinud ja tõenäoliselt parem oligi - kui ei näe, ei ole ka midagi karta.
Lõunapausil sai kiivrit tuunitud ja väljavaade muutus palju paremaks.
Kalarootsu selles osas, kus oli Teenusel kaks olematut teed väikese vahega märgitud, tegime igaksjuhuks veel ühe 10km ekskursiooni, et olla kindlad teiste mootorratturite edus.
Seejärel, loetud kilomeetrid enne Risti-Virtsu kiirtee ületamist lõpetas etteteatamata lepingu meie jõuvankri sidur.
Ekipaaž (ilmselt 139) Nissan "80ndate stiilne vagun" võttis meid lahkelt sleppi ja vedas meie jõuvankri esimesse asustatud punkti, milleks osutus Üdruma. Tänan!
Üdrumal otsisime oma jõuvankrile sobiva kodu, mahutasime end kõrberebaste uaziku kõhtu ning jätkasime võiduajamist olles absoluutselt veendunud,
et me mootorrataste arvestuses niikuinii võita ei saa.
Nautides Kõrberebaste kvaliteetset seltskonda ja joogipoolist jõudsime edukalt võiduajamise lõpp-punkti. Super.
Meile endale üllatuseks teatas Priit õhtusel koosviibimisel, et me oleme ikkagi võitnud!?
Loobusime esikohast, kuna me läbisime osa rajast täiesti teise kategooria jõuvankri sisemuses viibides.
Tallinna jõudsime tagasi GAZ 52 pereautoga, tänan Andres!
Lõppkokkuvõttes peab ütlema, et siduri teise ilma minek päädis seni kõige huvitavama ja vaheldusrikkama talveralliga, millel olen osalenud.
Ühte autot aitasin välja lükata ja mitte sellepärast, et lükkajaid oleks vähe olnud. Slepis sai oldud Nissani ja lühidalt ka UAZi järel.
Sõita saime UAZi-s ja GAZ-is kaasreisijana viibides rohkem, kui oma eelneva elu jooksul. Rada oli hea, ilm oli ilus. Teelt välja ei sõitnud kordagi. Puhas FUN.
Loodan, et Uunikute talveralli jätkub ka järgmistel aastatel. Tänan Priit, Tiina ja kõik teised korraldajad.
Meie lisakatse:
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.