[ProZ.]

Tervitused ka ekipaažilt nr 62 (roheline Transporter ja kaitseliitlastest naised)!

Ralli oli lihtsalt super - seltskond 12 punkti ning legend klappis suurepäraselt, nii et oli vaid 1 möödapanek ja seegi ainult sadakond meetrit. Õhtul teiste tiimidega arutades tundus, et ka ristsõna puhul suutsime vist esimest korda elus mõelda nagu Priit. Jess!

Esimene päeva pool oli ikka kole libe, nii et kiiruskatse läks metsa ja lõpetasime kuuest etapist kolm ideaalajaga, kuid väga hullu hilinemist tegelikult polnud teisteski - arvestades, et mitmed minutid läksid autode lükkamiseks ning ka ise jäime mitmel kohal niimoodi toppama, et kets käis all ringi ja buss lihtsalt möirgas. Kõige naljakamad olid kergete tõusudega "anna teed" ristmikud, kus esimese kord vajus buss lihtsalt tagasi ning naised pidid lükkama minema. Seljataha kogunes juba ebamugavust tekitavalt mitu-mitu sõidukit, kelle tähtsad minutid jooksid, aga õnneks leidusid ühes neist noormehed, kes ei pidanud paljuks appi tulla. Seda piinlikum oli kilomeetrike hiljem neist hooga mööda sõita, kui nad hange kinni olid tuisanud ning köiega agaralt vehkisid. Ent tänu- ja vabandussõnad said peol üle antud, nii et vist sai korda Aga ülejäänud taolised ristmikud lendasime üle nii, et juht karjus "silmad kinni" ja vajutas gaasi põhja.

Igaks juhuks vabandussõnad neile, kellele tundus, et me neid mööda ei lasknud - sai nagu oodatud märgannet suunatule näol, kuid seda miskipärast näitasid väga vähesed. Aga tõele au andes leidus nähtavasti samapalju ka neid, kellest me ise kuidagi mööda ei saanud, sest väljavaade panna naised kraavist bussi välja lükkama ei tundunud üldse ahvatlev. Teine kummaline uus komme (varem ei ole seda nagu täheldanud) oli keset teed või kohe pärast kurvi seisma jäämine (ja ikka suuna- ja ohutuledeta), et arutada mõne kontrollpunkti vastust või asukohta või jumal teab mida. Õnneks läks kõik kenasti, kaasa arvatud ekipaaži nr 65 atentaadikatse meile keset lumist põlluidülli. Vähemalt sain õhtusel peol teada, et minu ehmunud nägu oli mõne mehe jaoks ralli tipphetkeks. Nii et iga asi on millekski hea Lõpetasime väikese edumaaga isegi (väga hea mõte oli see, et finišeeruda võib ka varem!) ning täitsime oma alatise püha eesmärgi: lõpetada terve masinaga. Kummaline oli vaid see, et salajased jäid meie ekipaažile täiesti salajaselt nähtamatuks Pole aimugi, kus ja kes need olla võisid.

Igatahes jääme ootama uut aastat ning loodetavasti leidub hakkajaid noori, kes aitavad perekond Veskil siiski selle toreda traditsiooniga jätkata. Täname-täname-täname! Emotsioonid on siiamaani laes ja üdini positiivsed!

Mõned klõpsud meie telefonidest: http://album.ee/album/495933/50358129