hüdrauliline ettevedu puiduhakkurile
#41

vaikselt proovin ka ettevedu ja väike probleem tekkinud.nimelt kui kaigas ühest servast sisse läheb siis rull kisub viltu ja külgedel vasta korpust kinni.ise olen mõelnud hoobadelt mõlemilt poolt peale postid viia ja jäigalt fikseerida,nii eaks vast paraleelselt rull liikuma hakkama?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#42

Mus-maxi hakkuril on korpuse äärtes laagrid ja sisseveorulli raam nende vahel, see ei lase rullil kahele poole vastu korpust minna. kui vaja võin homme pilti teha
Vasta
#43

(15-02-2018, 20:36 PM)maniakk Kirjutas:  Mus-maxi hakkuril on korpuse äärtes laagrid ja sisseveorulli raam nende  vahel, see ei lase rullil kahele poole vastu korpust minna. kui vaja võin homme pilti teha

poleks paha jah.kiiruga tegin miski käkk raami peale ja läks paremaks küll.
Vasta
#44

täna siis lõpuks sai hakkuri peale modifitseerimist tööle ja pillub kraami kenasti kolust ka lõpuks välja.vahepeal sai ka katsetatud,aga joonkiirus madal ja ummista korpuse ära ja välja ei pildunud midagi.ikka inimese tunne peal kui 6 m pika ja 7-8 cm jämeda vahtra otsa rulli vahele lükkad ja siis hoiad väikest kotti toru all ja vaatad kuidas kraam ise sisse roomab,kott täis siis jagajast seisma ettevedu ja kott tuhjaks.
Vasta
#45

nii hakkur juba valmis mõnda aega ja sai nadal paar tagasi õue aetud.kümmekond paasast pügatud ja hekist jämedamad allavajunud oksad ka maha ja paar suuremat vahert ja oligi kena hunnik oksi õuel,vahtrad pooleks ja alul latv läbi ja siis tüükas ladva pool ees sisse ja pildil olevad ca 10 cm jämmud jätsin järgi,muu õgis kenasti ära ja toru ots otse hoidla avast sisse ja olemas.see aasa tuleb veel kottidega jämada.siis tuleb võsa vedamiseks käru teha,käruga niisamuti hoidla ette ja siis otse masinasse ja sülitab hoidlasse,hunnik labidaga laiali ja olemas,elu lill.kolu ots tuleb ka pisut ümber tuunida,praegu tehtud kotti laskmiseks,hoidlasse lastes ülitab hunniku otse ava ette,kuju teiseks ja sülitab kaugemale.käima läheb täku juhtmetega sõiduautolt või täis aku kõrvale ja sealt juhtmetega.igati rahul tulemusega.kerge ka kõigele lisaks,siledal maal lükkab tõmbab üksinda,aga pinnael nagu pildil näha siis teine keerab teisel pool rattast ja läheb ludinal.kaal peaks 600 kg alla jääma.

väike pambus sattus ka sisse.ehitamisel rehkendasin suure 150mm rihmaseibiga,aga kurjamil jäi joonkiirus madalaks ja ei loopind välja,nüüd 125mm seib ja sellega langes nõksa etteveo kiirus,kiiruse tõstmiseks tuleb ilmselt 3 seerja pump peale installida äkki 39cm3/min,suure seibiga tegi mõnusalt jämeda hakke,praegu peenem.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                               
Vasta
#46

täna lasin siis aasta kuivanud kaikaid läbi kooma jagu ja elu lust ja lillepidu,käsi ei põruta isegu kui kaikast kinni hoiad.7-8 cm jäme kuiv lepp läheb ka kolinal läbi sülitab musta natuke ja ei muud.
Vasta
#47

(24-04-2018, 20:26 PM)muska71 Kirjutas:  täna lasin siis aasta kuivanud kaikaid läbi kooma jagu ja elu lust ja lillepidu,käsi ei põruta isegu kui kaikast kinni hoiad.7-8 cm jäme kuiv lepp läheb ka kolinal läbi sülitab musta natuke ja ei muud.

Tee siis vaatamiseks videopilti ikka ka Wink
Vasta
#48

(25-04-2018, 10:03 AM)Jahimees Kirjutas:  Tee siis vaatamiseks videopilti ikka ka Wink

vahepeal pornograafilised sõlmed lagunesid ja kiire taastamisremont ja toimetab kenasti.järgmise talve küte juba hoidlas ja silmini täis ja osa jäi kottidesse mis videost ka näha.ajasin õgardi täna ekstra kurjaks,et cat30 nega liikuv pilt teha. https://www.youtube.com/watch?v=647lRpUw...e=youtu.be  proua torkas kolusse ja ise filmisin.seekord talveküte tegemisel läksin lihtsama vastupanu teed.hunnikust oksad laiali ja mõned ka peenemaks laasida ja kärule,autoga käru 50m eemale ja siis hakkurise ja sülitas kraami hoidlasse ja lükka laiali.viimane lõpp lasid ämbrisse ja tassisid eemale ja ämber kummuli nii saab laeni täis.nüüd viimane lihv ja masin laiali,pisut järelkeevitust,liivaprits ja värv selga ja kokku tagasi ja õgard ongi valmis.
Vasta
#49

Julge proua sul. Minu omad panevad padavai puu taha, kui oma mänguasja käima panen. Mis sest, et protsess elektri pealt ja audioreostust tekib kokkuvõttes poole vähem kindlasti.
Vasta
#50

masin ju ei hammusta,muidu ikka ise topin sisse ja 12 aastane tütar hoidis kotti.proua üle 10 aasta katlakütjat mänginud haret katlaga ja no ei taha enam,hake palju mugavam ja puhtam ja kergem.
Vasta
#51

sügisel sai koll lahti lammutatud,täna käis pritsimisel ja sai krundikihi selga.krundiks see https://www.vivacolor.ee/tooted/universal-korrostop ,võib ainult krunditult jätta või peab pärisvärvi ka selga kihutama?kui siis milline oleks mõistlik?mõnedes kohtades veel keevitus parandusi teha ja siis kokku laduma vaikselt.
Vasta
#52

nüüdseks koll värvi all ja kokku laotud ja hoidla kütust täis purustatud.see aasta tuli nii toorest kui ka kuiva segamini.teritasin ka terad korralikult ja  10 cm jäma toores lepp läks lõbi ja isegi õhkima ei võtnud mootorit,sama jäme kuiv võtab mootoril hoo maha lisaks kuiv tolmab korralikult toores eriti mitte ja nüüd ja edaspidi läheb ainult toores masinast läbi.ketas natuke loperdab ja terad rihtisin nii,et tera ja alasi vahe ca 2mm ja tulemuseks on ühtlase suurusega toodang.viimane lõpp kui peen oks rulli vahelt läbi jõuab siis see on pikem niii 20cm max,aga muidu ilus kraam ja kenasti rahul.etteveo pumba vahetasin ka 40cc vastu ja kui juba laiali oli siis see imitoru sinna läks vrisbo toru sisse ja seda enam lömmi imeda ei õnnestu vast.
Vasta
#53

Ise vabatahtlikult-sunniviisiliselt  seoses töökohustustega sai talvel hakketpuitu utilitase katlamajas peale lükatud,  seal räägiti, et ega see päris kuiv polegi õige asi, protsente ei mäleta, aga käe vahel niiske kohta öeldi, et see ideaalne.
Vasta
#54

(03-05-2019, 00:14 AM)huvi5 Kirjutas:  Ise vabatahtlikult-sunniviisiliselt  seoses töökohustustega sai talvel hakketpuitu utilitase katlamajas peale lükatud,  seal räägiti, et ega see päris kuiv polegi õige asi, protsente ei mäleta, aga käe vahel niiske kohta öeldi, et see ideaalne.

Venemaal olid mingid kivisöe katlad kus põlemise soodustamiseks pihustati vett koldesse.  Nii et vesi on koldes isegi hea kui teda on mõõdukalt.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#55

seda vee teemat keegi oskab täpsemalt kommenteerida?
samas ei maksa kodukatelt ja tööstuslikku segi ajada.kodus tavaliselt kivikorsten ja tööstuses juba sageli kaasaegne moodul metallist.
jah kütta saab ka niiskega edukalt,aga enne niiskega kütmist on vaja koldes tuli põlema saada ja niiskega on keerukam,kuiv läheb kergelt.
Vasta
#56

Tervist.
 Niitväljal asuva "puuhoovi" töötaja rääkis midagi puiduhakke niisutamisest , nende toodang pidi Keila katlamaja koldes põlema , mida ja milleks täpselt ei uurinud , aga kui niisutatakse ju siis mingi kasu sellest on .
Vasta
#57

Pakun täiesti huupi, aga ehk tehakse niisutamist põhjusel, et tuld enamvähem kontrolli all hoida.
Väga suure kuumuse käes sulaks midagi sealt katla küljest lihtsalt ära muidu.
Vasta
#58

niitvälja hunnikud pidavat aeg ajalt ka süttima kuna niiskusest lähevad kuumaks.kohalikud räägivad.nad ju teevad kuskil 3 kuud riidas kuivab ja siis hakkurisse ja seal ka jäme kraam mis läbi läheb ja see nii kuiv kohe kindlasti pole.

ca kuu tagasi maha võetud võsa praegu toas vannis ja peab mainima,et ikka suht kuiv ja homme või ülehomme kui uuesti kütan läheb tulle.järelikult talvel kannatab edukalt otse kraavikaldalt katelt kütta.
Vasta
#59

Olen aru saanud, et talvine kraavikalda võsa on just paras küte. Läheb mõned kuubid rohke, ok. Samas see põhiliselt hall lepp põleb parajalt vaikselt. Proovisin ka kuivatada ja siis kütta, loomulikult tuli hea terav aga tuli hakata kohe etteannet ümber seadistama ja palju hullem oli see, et tuli puges mööda tigu mahutisse. On küll termokaitse peal mis käivitab süsteemi kui teo korpus kuumaks läheb, aga igasugu automaatika on ka nii ja naa värk. Paras niiske hake ja võib rahulikult magada. Samas sellise hakke tegemine suht lihtne, trakatsil hakkur järel, selle järele veel autokäru ja mööda põldu kraavipervele, saega natuke suristamist ja langetatud võsa otse hakkurisse. Loomulikult kasvab seda rohkem juurde kui jõuad ära kütta. Vihmase ja pehme talve puhul on selline hakke varumine natuke nutune. Praegu ikka veel majas pliit ja ahi sees seega just külma ei tohiks jääda. Eks Teil kõigil on antud teema kohta oma arvamus ja oma väljatöötatud mugavusaste. Tähtis ongi ju see, et mida väiksema aja ja raha kuluga maja soojaks saab. Ilmselt tasuks vist isegi haket osta, ei tea hetkel palju kuup maksab ja mitu senti kilovatt tunni peale kulub.
Vasta
#60

hake vist 15.- pluss kõmm ja see on jäme tööstuslik jav on oht,et kipub teo ummistama lisaks ka märg sest see jäme ei kuiva nii kiiresti.

kui tyuli mööda tigu punkri poole läheb siis sussutad,sussutamisega suur küttekulu.eile läks esimene raksakas otse kraavikaldalt tulle ja vahet ei märganud.mul pole kordagi tuli punkrisse kütmise ajal läinud,jah pärast kui kütmine läbi on mõne korra kui kehvalt kustutatud.
kütma hakkan siis keskmine ca 30C ja ülemine ca 40c akupaagil 1200L ja kui katlast on 2 kordavesi läbi käinud siis mõlemid kellad tõusnud 60c peale,enne kütmist saab natuke kalvise katelpliidil ka söök valmis tehtud.vast tund poolteist tuli pliidiall.pliidi termokell kah maximumi peal ja pliit mulksub vahel ja tuleki tulist 100c vett akupaaki saata mitte 60c,tuline vesi tõstab kiirelt tünnis temperatuuri.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne