Traktori haagiste veosilma mõõt
#1

Seoses koolitööga oleks vaja teada, mis mõõduga on enamasti traktori haagiste veosilmad (ei oska paremat nime välja mõelda). Kõiksugu direktiivid annavad valikuvariante nii, et silme eest kirju. Mida aga reaalselt kasutatakse? Haagiste tootjate kodulehtedelt ei jäänud ka nagu seda infot silma.
Vasta
#2

Veosilmus

5cm kanti jäävad, haakeseadmetel (pressid, kiletajad...) veel väiksem, nii et pulk läbi läheb ja lõtku ei jää.
Vasta
#3

Kas ei ole sama mis nato standard, 40mm paksune välis ring ja 60mm auk umbes?
Vasta
#4

pm kaubamaja annab väikseimad 4-5 tonnise kandevõimega haagise silmused 45mm üle selle kandevõimega haagised on 51mm vanad veneaegsed on kuskil 100mm läbimõõduga, et libeda teega ikka korralikult sitta keerata =)
Vasta
#5

(06-03-2016, 22:57 PM)Kult Kirjutas:  Kas ei ole sama mis nato standard, 40mm paksune välis ring ja 60mm auk umbes?

Paraku ei ole. Sad Iga tootja teebki säärase, mis talle mõistlik tundub. Mida siis loomulik kulumine omakorda hullemaks loksutab.

Scharmülleri 80 mm veokuul on vist esimene põllumajanduslik standardWink

Autopoolel on mõõdud olemas.
Vasta
#6

Traktorite standard on muidu ISO 5692:2011 Agricultural vehicles -- Mechanical connections on towed vehicles

Aga selles standardis on ka haakekonkse rohkem kui 1 Big Grin
Vasta
#7

Suurel osal traktoritest ei ole haakeseadmel mitte sõrm, vaid konks. Konksu saab kabiinist hüdrauliliselt  üles-alla liigutada. Ja selle konksu profiil ei ole enamasti ümmargune, vaid on kandiline või lopergune ja lisaks ka veel otsast koonuses. Sellise liitega ei olegi võimalik saavutada ilma lõtkuta ühendust. Mugav on muidugi küll, kabiinist liigutad kangi ja ongi haakimine tehtud. Lisaks saab seda mõnedel traktoritel veel ka pikisuunas edasi-tagasi liigutada. Aga lisaks sellisele haakeseadmele kasutatakse mõnede traktorite juures ka lahendust, mis väliselt on 1:1 veoautode haakeseade. Sellisel haakeseadmel on oluline , et oleks samas mõõdus sõrm ja "silmus" , kusjuures selle silmuse sees on puks, mida vahetatakse, kui lõtk liiga suureks läheb. Need on kaks põhimõtteliselt erinevat haakeseadme tüüpi ja hea tahtmise ning õnne korral on  võimalik neid ka ristkasutada, kuid valmistaja ei ole sellist kasutust ette näinud ja see kahjustab haakeseadmeid. Nn veoauto tüüpi seadme korral saab haakida ka  tavalisi veoauto haagiseid, seal vist on 2 erinevat sõrme mõõtu. Aga nende kiirühenduskonksudega vist on tõesti igal firmal oma mõõt.
Vasta
#8

Lasime mullu T 150k kärust 14 tonnise viljaveohaagise teha. Haakekonksuga järele. Paari päeva pärast tagurdamisel prõks ja konks pooleks. Garantiikorras uus konks. Loobusime koormaga tagurdamisest. Jälle paar päeva ja prõks- Hollandil konks väikses kurvis pooleks. Ega enam uut konksu Tatolist antud ka. Nüüd vaid sõrmega vene haake veosilma võtame järgi. Pole käru lääne silmale ümberehitust veel ette võtnud, aga kas sellegagi õnn suurem on. Sepistatud konks, kuid pärastise termikaga kalgiks tehtud. Ei kulu küll, kuid prõks... Kui suure käruga maanteel vastu tullakse, automaatselt hindan- kui tal just nüüd konks läheb ja keti otsas tuiama hakkab, kas mahun mööda või saan kõrvale keerata. Pole siis aega vaadata, kas kett või tross pidamas.
Vasta
#9

(08-03-2016, 12:01 PM)pen.skar Kirjutas:  Lasime mullu T 150k kärust 14 tonnise viljaveohaagise teha. Haakekonksuga järele. Paari päeva pärast tagurdamisel prõks ja konks pooleks. Garantiikorras uus konks. Loobusime koormaga tagurdamisest. Jälle paar päeva ja prõks- Hollandil konks väikses kurvis pooleks. Ega enam uut konksu Tatolist antud ka. Nüüd vaid sõrmega vene haake veosilma võtame järgi. Pole käru lääne silmale ümberehitust veel ette võtnud, aga kas sellegagi õnn suurem on. Sepistatud konks, kuid pärastise termikaga kalgiks tehtud. Ei kulu küll, kuid prõks... Kui suure käruga maanteel vastu tullakse, automaatselt hindan- kui tal just nüüd konks läheb ja keti otsas tuiama hakkab, kas mahun mööda või saan kõrvale keerata.

Kust murdus?

Mitmel puhul on liigsuure lõtkuga veosilmad kiildunud konksu kõrval olevate valuservade taha ja murdnud hoopis neid. Tõsi,  Sinisel pole kuulda olnud.

Kui veate konksu asemele pistetud haakekahvlis, siis asendage kahvli originaalpoldid mustadega. Päris paljudel on tõmmanud pooleks veokahvli pooli hndavad poldid. Just lõtku tõttu: käru jookseb sõidu ajal selga, siis peatutakse ja paigalt võttes tõmmatakse pauguga pooleks mitte haakepolt (tõenäoliselt on seal sedapalju paindumise võimalust), vaid puhtalt lõikele töötavad kahvlipooli koos hoidvad poldid.
Vasta
#10

Tänapäeval traktorikärusid enam ei ketitata ju.
Vasta
#11

(08-03-2016, 14:49 PM)vanaain Kirjutas:  Tänapäeval traktorikärusid enam ei ketitata ju.

Kui pole rongi lahutumisel isepidurduv pidurisüsteem, siis peab ikka kett või tross olema. Ning ega see halba tee ka "isepidurdajal".
Vasta
#12

Kas haagise tegemisel ikka vahetati ka veosilmus kui koonerdati ja jääti vana, siis on teie konksu murdumine puhtalt enda süü. Kui silmuse diameeter on liiga suur, siis ta ei pööra silmuses vaid läheb risti ja kangi toimel murrab konksu ära... Seda enam, et igakord murdis kurvis
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne