[metsakohin]

Vaatasin siin teie lisatud arvamusi ja ei näe põhjust kurta, et ostmisega hiljaks jäänud olen. Masin töötanud täpselt viis hooaega.
Sillatala on täiesti korralik ja jääb ilmselt üle, eks näis. Niiduki laagrid on kõik originaalid, ilma määrde lisamise võimaluseta, kuna nii või teisiti on asi laiali lõhutud ja ühe poole laagris kerge lõtk sees, lähevad uued asemele, sama pingutusrullidega, kas uued rullid või uued laagrid. Ka rullide laagreid on võimalik vahetada. Niiduki rihm on veel esimene, aga läheb vahetusse, sest paaril viimasel niidul hakkas raskemates kohtades libisema. Käiguosa rihmad on vahetatud, kestavad veel ühe suve. 
Teradest. Originaalid pidasid neli aastat vastu, siis hakkas keskele väikest harja jätma. Ostsin Foralist uued, täielik saast, ei kannata ühte niidukorda ka lõpuni lasta, kui juba servad ümarad, ega niida isegi sooja essu. Taastasin vanad, neist jäi alles see, mis ei olnud kulunud. Lisasin uued lõikavad osad ja puhumise kõrvad. Ühe teritamisega kestavad 3 - 4 korda enam Foralist saadud saastast.
Tagasillast oli kunagi mingis teemas natuke juttu. Sellest hakkas neljandal aastal õli moodi asja eralduma, poolmete vahelt. Võtsin lahti, seest oli ilus. Puhastasin kokkukäivad pinnad täppidest, mis meenutasid keevitus pritsmeid. Läks kokku silikoni abil, keskele transmissiooni õli ja käistesse paksem määre. Nii peaks ka originaalis seal olema, vähemalt tuttav murukalappija väitis sedasi. Mökside marke ei mäleta, vähemasti ei ostnud "spets" muruka määrdeid, mis on kordi kallimad. Pooltelgedele lisasin määrdeniplid, korra aastas annan natuke juurde.
Mis veel? Aku on see, mis oli ostes. Mõned korrad vett lisanud ja kevadel laadinud. Niiduki peal oleva plastist katte viskasin metsa, sest see soodustas sõnniku kogunemist ja hilisemat mädanemis protsessi, puhastada oli võimatu, ei mahtunud sinna õhu ega veega. Väliskülgedele tegin traadist/võrgust kaitsed, et käed/jalad vahele ei trügiks ja rihm mittevedavas olekus maha ei tuleks. 
Täna ainult mõtlesin nendel teemadel, oli soojatootmise päev, ikka see mis mitu korda sooja annab, küttepuude tegu nimelt.