Võib kustutada.
#1

Võib kustutada.
Vasta
#2

tubli,ilus töö ja keevitada oskad,silm lausa puhkab õmblusi vaadates.
Vasta
#3

Donni töödega võib alati rahule jääda, võõba peale ning näeb välja parem kui poest kalli raha eest toodu...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#4

Uhke värk,kui tung on punakas-roosa,siis ülejäänud võiks tulla kollane-helesinine Wink
Vasta
#5

Uhke värk!
Loomulikult tekkis kriitikul küsimus, kas ikka tead, et neid kõvemaid rauajuppe ilma mõtlemata kokku siristades on probleemid garanteeritud? Või lasid vedrud enne keevitamist ahjust läbi? Pildi järgi kuuri tagant toodud...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#6

Pisi-pisi nõuanne veel- tungraua ventiilile keevita T 150 SMD mootori klapikambri kaane mutter otsa. On tollipikkune torumutter ja siis haruline plastpea. Suurus selline, nagu vanemat sorti hapnikuballooni kraani ratas. Just mugav käsitsi keerata.
Vasta
#7

Tere tulemast kaabliadranduse klubisse.

Kui normaalse inimese käest küsitakse 40 000 EEKi   700m kaabelduse eest, siis see ütleb "ahah" ja läheb panka.

Klubi liige kehitab õlgu ja ehitab kaabliadra.

Mulle anti kaks tsee-uu-d ehk tsennoje ukazanije ehk väärtuslikku nõuannet:  kaabel peab olema adra küljest lahti lastav ja teine veel tähtsam: sõida enne tühjalt läbi.

   
Veduriks oli ees DT 75,  kaabel läks ca 70 cm sügavusele põllu serva.
Tühjalt sõitmine võttis kaks õhtut, ühe koha peal olid nii suured kivid maa sees, et andis ikka otsida, kuidas vahelt läbi saada.  Külamehed imestasid, et ei tea mis see must suitsupilv seal põllu kohal on...
 Vedu oli kohati üliraske, musta suitsu  jooksis nii, et traktor tahtis pilve sisse ära kaduda ja iga popsuga korstnast oli näha, kuidas ainult sentimeetri edasi sai...
Aga kogu lugu koos kaabli ja suure riigimaantee alt toru läbilöömisega ( selle tellisin)  läks ca 6000EEKi 
Praegu tulen internetti läbi õhu nii, et mühin taga aga sajandi alguses oli see kaabel ainus võimalus nett majja saada.
Vasta
#8

(02-04-2016, 09:04 AM)donn Kirjutas:  
(02-04-2016, 00:42 AM)Marko Kirjutas:  ... kõvemaid rauajuppe ilma mõtlemata kokku siristades on probleemid garanteeritud ...
Tungraua alusele tükile lasin neli täppi tüki fikseerimiseks, vaheraami jupid on lahtised ja neid ei keevitagi. Vast antakse mu ignorantsus selle koha pealt andeks.

Kaabliatra ehitades siristasin küllalt ja on veel ühes tükis (tehtud teisest Jossi vedru poolest), kui mõtled keevisliidetesse pragude tekkimist:
[Pilt: IMG_20140511_130640.jpg]

Nüüd ma siis tean, kuhu pressimise muredega pöördun edaspidi! Muide, kas see rohelise kabiiniga on tavaline Russ või mingi eksport pill? 

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#9

(01-04-2016, 19:34 PM)mlsluik Kirjutas:  Donni töödega võib alati rahule jääda, võõba peale ning näeb välja parem kui poest kalli raha eest toodu...
Nagu siin teisedki märkisid, siis just keevitus oli esimene asi mis silma torkas - nagu oleks robot teinud! Enamus materjalist tundub ka "uus" olevat.
Aga nüüd võõba: viid pulbervärvi ja visuaalse ilu eest küsitakse juba täitsa omajagu raha + aja/transakulu juurde. Paned veel mõned lisad juurde, mis poeversioonil on ja elu mugavaks ja tööd kiiremaks teevad ja ma poleks kindel, et DIY asi odavam on! No näiteks talla liigutamine seljavigastuse asemel vintsiga, õhuga juhtimine etc 40 tonnine 880-raha eest. 
Parem elik tugevam võib olla kohe kindlasti, ise tehtud ja rõõme sellest on ka oluline, elades kaubandusvõrgust kaugel ja "kohe oli vaja laupäeva õhtuks" on asjal kohe eriti jumet. Aga poest ei saa tänapäeval "kalli raha eest" vaid reaalsuses on tööriistad SIGAodavaks läinud! Mõelge, mis maksis tööriist poes nõukaajal netopalgaga võrreldes  ja kui kehv see oli ja siis tänane päev. 
Kasvõi seesinane press, mis nõukaajal ei maksnud isegi ülekande-puurublades ilma maksudeta ettevõttele 100 rubla, mis oleks 880-eurose netopalga selleaegne vaste. 
Vasta
#10

Ply kas sa oled omale uue töökoha saanud traktorite-tööriistade poodi, et lased sujuvalt kõigist siinsetest teemadest ühe ja sama tõe kuulutamisega üle...ostke uus, isetegemine ei tasu ära Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#11

Val kirjatükke peabki läbi sõela lugema, tal on ka (väga) häid mõtteid, ideoloogia paraku ei kõlba kohe üldse mitte. Eriti veel siia foorumisse, kus näiteks Jaan Tatika teemas on 95% kasutuskõlbulikke asju.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#12

(06-04-2016, 17:52 PM)Marko Kirjutas:  Val kirjatükke peabki läbi sõela lugema, tal on ka (väga) häid mõtteid, ideoloogia paraku ei kõlba kohe üldse mitte. Eriti veel siia foorumisse, kus näiteks Jaan Tatika teemas on 95% kasutuskõlbulikke asju.


Siin on Sul õigus - need on kasutuskõlblikud, õnneks!, ja nende ehitajad on olnud piisavalt ajudega, et tapamasinaid mitte teha. Juba see on eeltingimus Big Grin 

Aga me teeme kogu aeg midagi DIY aga miskipärast ei ole ma veel näinud mitte ühte DIY näitusekõlbulikku sõiduautot, DIY akutrelli, DIY arvutit, DIY treipinki, DIY puurpinki (ka teema!) etc. 
Alustame aga siis just autost, mis on siisk iselle foorumi peamine ja algseim temaatika: miskipärast parimal juhul seda restaureeritakse piinliku täpsusega TEHASE detailidega ja suurimas hädas tehakse mingeid detaile DIY, kui originaali pole enam kusagilt võtta. Ja siis teiselt poolt räägitakse, kuidas "tasub" ära DIY traktori jms keerulisema ehitamine??? Et iseenda tagumendi vedamiseks teeme suuri väljaminekuid liisides täiesti mõttetu käula, kusjuures on väga vähe ameteid, kus auto on otsene teenimise allikas ja LS paneb liikumise ajale väga ühesed piirangud sõltumata autost... Liisime või ostame täiesti mõttetult kalli auto, mis ei anna mitte mingisugust lisaväärtust elamisele (turvalisuse jutt isetehtud traktori ja murupurustajaga tegelase käest on täiesti mõttetu lauslollus ja demagoogia!!!) aga väga keerulise TÖÖVAHENDI, mis kiirendab ja kergendab töö ära tegemist - selle ehitame ise zitast, saastast, jääkidest ja mälutud nätsust... 

OK, siin praegu ehitas Oskaja imeilusa hüdropressi, kusjuures lisaks oskustele ja vahenditele oli ka enamus asju kuidagi "olemas". PS: 500 eek = täna ~100 eur oma olemuselt-ostujõult! Seega on realistlik pressi hind ikak 100+ eur otsest kulu... Antud töövahend on väga lihtne ja sel on vaid ÜKS ja üldse kõige lihtsam tööoperatsioon. Sama lihtne on "kuvalda" aga näiteks nn.üldvasaral on juba mitu tööoperatsiooni ja miskipärast ei tehta ka neid DIY? "Vanasti" ju tehti... seega peaks suures "kõige isetegemise" vaimustuses muuhulgas omale ka sepikoja ehitama! Ja otseloomulikult on ju omaenda sepikojas taotud vasar odavam ja parem... IRW! 

Aga isand viplalale: õnneks või kahjuks mitte, küll "natuke" on tegu ka kerge teadliku irriteerimisega, et saada ise targemaks ja antud valdkonnast ülevaadet. Kusjuures ma teen ka ise kogu aeg midagi DIY, mida ka enamus "ülejäänutest" - ütleme siis kümne pöidla ja kahe vasema käega mitte-automotolastest - kas ostab või teenuse tellib aga see ei tähenda, et kaine mõistus ja loogika peaks kogu selle suure isetegemise tuhina juures kaduma! Ning mis on kõige tähtsam: ise tegemise ja korraliku lõpptulemuse juures on justnimelt tööriistal oluline roll, see peab olema "võimalikult parim saadaolev", mitte "kuidagi sobib". Donni press või suusaraja tallaja on piisavalt lihtsad ja ohutud tööriistad aga "Mehmuri" puhul on mul isiklikult väga tugevad kahtlused...
Ahjah, väga cool teema oli ja on sügisel jälle teinegi press - DIY mahlapress Big Grin 
Vasta
#13

(07-04-2016, 08:24 AM)donn Kirjutas:  ...
Ja kindlasti on isetehtud vasar parem.


Press on uhke Cool Donn on tasemel, nagu alati.

Materjalirehnungi  nulleuroste ridade osas jään eriarvamusele, aga eks igaüks teab, kui väärtusetuks oma vara peab. Big Grin Olgu siis väärtusetu, kui on ostutšekita.

Aga mis mõttes on isetehtud vasar parem? Ilusam, käepärasem, kergem, raskem? Parem saab olla alati millegiga võrreldes. Toungue
Vasta
#14

Omma tehtu vasar kindlasti etem,mingiaeg tuleks ehk läbi,kui sobib  Cool
Vasta
#15

Oma tehtud vasaral on tunne sees.

Et nagu rohkem oma kui ostetu.
Isegi kui kolaki varre otsast vastu kaali kargab on tunne teine, ikkagi oma.

Mul ntx Valmierast letilt toodud vasar, mis otsa vaadates ütleb: ma pole vasar, ma olen külmrelv.
Vasta
#16

Sepikoda on ju veelrohkem hingele,kui asjadehulga suurendamiseks.Ja see kill-koll.
Vasta
#17

See "hingega" kuvalda meenutab lugu vanaisa kirvest. On teine ikka armas, kuigi olen kaks korda vart vahetanud ja korra tera ka. Aga ikkagi vanaisa kirves...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne