Robotniiduk

(23-09-2020, 09:53 AM)margus61 Kirjutas:  hendrik:
Muide, akupatarei amortisatsiooni mõjutab ka tühjenemise sügavus, mida mida suurem sügavus, seda suurem amortisatsioon. Näiteks Husqvarna robotniiduk hakkab laadimisjaama otsima, kui akupatarei pinge on 17.5 volti või mahtuvus 600 mAh. See on ca 15% akupatarei maksimaalsest mahtuvusest.

Mul Husq 315, kui hakkab kodu otsima, avaneb selline pilt:

Piktogrammi järgi oleks nagu oma 30% järel ja võiks veel niita. Niitnud 1:18, laadijas tavaliselt 0:50. Akut näitab järel 1600/1600 mAh, laadimisi ca 600. On see OK? Saab seda ise seadistada, kui vaja? Peidetud menüüst ei leidnud.

Mul ühele alale seadistatud 25% väljumisi, aga vahel on juba ülejärgmine kord sinna poole teel. Võib olla, et panin vahepeal vihmapäeval pausile. Millise loogikaga neid väljumisi valitakse, on seal mingi juhuslikkuse komponent ka sees? Mu loogika ütleb, et iga neljas väljumine võiks sinna olla.

Aitäh ette asjaliku info eest.

Wagoneerile - Husq 315 niidukõrgusel 7/8 männikäbidega konflikti ei ole.

Enne, kui kahtlustada akupatareid, tuleb selle mahtuvust testida, millest olen kirjutanud siin.

Täpse aku laetuse taseme protsendi teadasaamiseks tuleb see välja arvutada peidetud menüüst 0.
Seda 1600/1600 mAh näete Te siis, kui akupatarei on täis laetud. Vaadake antud menüüd siis, kui robotniiduk on hakanud laadimisjaama otsima. Tõenäoliselt on see midagi sellist: 400/1600. Näitena 400/1600 = 25% - laetuse tase
Laadimisjaama otsimise alustamise sõltuvust akupatarei pingest või hetkmahtuvusest kasutaja reguleerida ei saa.

See seadistuse teema on pikk teema, lihtsam on lugeda robotniiduki kasutusjuhendit, kus põhikraam kirjas, kuid lühidalt väljumisi mõjutavad kasutaja poolt tehtud alad ja virtuaalsed alad (robotniiduk alustab niitmist laadimisjaamast), mille alla käib ka seadistus "väljumisnurgad". Näiteks A1: 25%, A2: 35%. Virtuaalne on seega 40%, kuid seda pole robotniiduki menüüs kuskil kirjas.
Samuti arvestage, et robotniiduk satub kaugematesse tööpunktidesse/pudelikaelade taha, kus asub A1 seadistus, ka suvaliselt. Kui A1 on 25%, siis igal neljandal korral, kui robotniiduk laadimisjaamast väljub, sõidab ta A1'te mittejuhuslikult.

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta

(06-03-2021, 19:01 PM)Jaanus Kamber Kirjutas:  Alternatiivina võiks välja pakkuda ka soodsama hinnaklassiga robotniidukid lehelt : https://niidurobot.ee/
Tegemist on hiinakatega, kuid oma eesmärki nad täidavad ning kui ka kohapealne hooldus ja garantii on seal olemas, siis on võimalus ka vähe väiksema raha eest lasta robotil oma töö ära taha ja ise "valge" inimese kombel teha midagi muud.

Olles olnud ka näiteks Husqvarna roboti kasutaja, siis vahe on selles et niiduroboti tegelased on palju vilkamad ja ei ole nii uimased tegelased, kui see AUTOMOWER 450X oli. Ma pakun et see oli seotud GPS-süsteemiga, sest signaali leidmine võttis aega. Hiinlane on ilma GPS-ta ja ei pea nii palju mõtlema ja sibab ringi. 
Töö tegi see 450X ka kenasti ära muidugi, aga kukkus kõrgelt servalt alla ja uppus hiljem ka tiiki ära. Saestuudiole au, võeti vastutus ka muidugi.

Kas nendele hiinakatele on saada kõiki varuosasid eraldi (ka näiteks seibe ja kruvisid)? Kui jah, siis mis on nende varuosade tarneajad Eestisse või on kohapeal kõik varuosad olemas?

Absoluutselt nõus, Husqvarna robotniidukitel, millel pole RTK GPS'i, on GPS niitmise seisukohast mõttetu ja vähendab niiduefektiivsust. Seepärast lülitan alati GPS'i nendel niidukitel välja, kui robotniidukit paigaldusel seadistan (see ei tähenda, et Automower äpist niiduki asukoht kaoks). Seetõttu GPS'iga masinaid soovitame vaid kasutajale, kel on suur varguseoht või pidevalt ollakse niidupiirkonnast ära ja on vaja, et robotniiduki asukoht kaardil ja olekuinfo oleks nutitelefonis alati kättesaadav. Kui paigaldus ja installatsioon on tehtud korrektselt, siis niiduefektiivsus GPS'ita masinatel (või GPS'iga masinatel, millel GPS on välja lülitatud) on parem, sest kui GPS on aktiveeritud, siis Automower jagab niidupiirkonna erinevateks osadeks ja niidab vaid ühte osa korraga. See tähendab, et lagendikel jääb Automower lagedatel kohtadel lihtsalt seisma ja keerab end ümber ning jätkab niitmist, mis vähendab niiduefektiivsust, kui ta niidaks peatumata edasi. Lisaks GPS'i aktiveerides kasutaja enam ei saa reguleerida, kui mitu meetrit laadimisjaamast enne niitmise alustamist juhtkaablit peab järgima - GPS'i aktiveerides Automower sõidab juhtkaablit järgides selle lõppu, kui niitmist oleks võinud alustada palju varem (näiteks juba siis kui robotniiduk on sõitnud läbi pudelikaela niidupiirkonna servale, mitte sõitma juhtkaablit järgides niidupiirkonna kaugemasse serva, kus juhtkaabel lõpeb ja alles siis alustada niitmist). Samuti ei saa kasutaja GPS'i aktiveerides kontrollida, kui tihti robotniiduk juhtkaablit järgib ning robotniiduk võib hakata niidupiirkonda tervikuna seetõttu ebaühtlaselt niitma.

Uimasuse argumenti ma 450X puhul ei mõista, sest antud niiduki maksimaalkiirus (ca 5 km/h) niitmisel on ca kaks korda suurem kui teistel samalaadsetel masinatel (näiteks 420, 430X, 440). Ma ei ole oma silmaga ühtegi hiinakat näinud töötamas ja arvestades, et hiinakal pole erinevalt 450X'st ultraheliandureid, mis teavitavad robotniidukit lähenevast takistusest, siis ma ei usu, et hiinaka maksmaalkiirus niitmisel on 450X omast suurem. Edit: Leidsin E1600T andmelehelt, et hiinakas liigub niites 35 meetrit minutis ehk 2,16 km/h, ilma ultraheliandurideta Husqvarnadel jääb see samasse suurusjärku.

See, et robotniiduk niidualalt välja sõitis või vajus viitab sellele, et paigaldus oli tehtud valesti (s.t arvestamata oli jäetud kaldenurga suurus veekogu poole: see maksab kätte just öökülmade ajal, kui muru võib muutuda jäiseks ja niiduk lihtsalt libiseb kaldel veekogusse). Teine võimalus on balansseerimata ehk hooldamata niiduorgan, mis võib põhjustada robotniiduki tagurdamise niidualalt välja, halvemal juhul tiiki, sest robotniiduk arvab, et robotniiduk töötab lohus, milles on vett.

Mudeli E1600T tööjõudlus on Internetis kättesaadava info kohaselt 3600 m² +/- 20% (4320 m² tööjõudlus saavutatakse kui niidetakse lagedat ala, näiteks jalgpalli- või golfiväljakut). Samas keerulistel niidupiirkondadel võib tööjõudlus olla kõigest 3000 m². Sama analoogia kehtib ka näiteks Automower 430X puhul s.o 3200 m² +/- 20%.

Tüüpiliselt kasutab 430X 18.5 V voldise nominaalpingega (elemendi pinge 3.7 V) akut mahtuvusega 5.2 Ah, mille maksimummahtuvusest utiliseeritakse vaid 80%, et pikendada aku eluiga (s.o laadimistsüklite arvu).

Kõiki Li-ion elemente saab laadida kuni 4.20 V pingeni, kuid akupatarei eluea pikendamiseks Automoweris laetakse need 80% maksimaalmahtuvusest (s.o ca 4.05 V elemendi kohta), sest nende eluiga kahekordistub iga 0,1 V langetamisega.

Näiteks, arvestamata elementide töötemperatuure, DOP'i (depth of discharge) ja muud:

4,20 V - kuni 500 tsüklit
4,10 V - kuni 1000 tsüklit
4,05 V - kuni 1500 tsüklit
4,00 V - kuni 2000 tsüklit
3,90 V - kuni 4000 tsüklit
3,80 V - kuni 8000 tsüklit
3,70 V - kuni 16000 tsüklit

E1600T kasutab 25.9 V voldise nominaalpingega (elemendi pinge 3.7 V) akupatareisid kogumahtuvusega 13.2 Ah, s.t E1600T kasutab laias laastus üle kolme korra ( (25.9 x 13.2) / (18.5 x 5.2) ) suuremat akupatareid, et saavutada samalaadne tööjõudlus kui 430X. Kuid küsimus siinkohal on see, millise pingeni akuelemendid akupatareis laetakse (ehk oskate vastata?). Nagu eelnevalt räägitud, sellest oleneb akupatarei eluiga.

Eeldusel, et mõlemail robotniidukil laetakse akupatareides olevad akuelemendid samale pingele, on nende amortisatsioon sisuliselt sama, kuid kulu akuvahetusele on hiinakal ca kolm korda suurem arvestades, et elemendi tükihind on sama.

Samalaadsele tulemusini jõudsin mõned aastad tagasi kui analüüsisin Stihl robotniidukeid ja põhjus seisneb selles, et Husqvarnal kulub oluliselt vähem aega, et leida laadimisjaam kui Stihl, Ambrogio või hiinakad (võtmeelement Automoweril on patendeeritud juhtkaabel, mis annab eelkirjeldatud ajavõidu, seda eriti just keerulisel ja suurtel niidupiirkondadel).

Ma ei pea ühtegi robotniidukit üdini halvaks, kui kasutajal on lihtsamapoolsem niidupiirkond (s.t esineb vähe demarkeeritud saarekesi jm sedalaadi takistusi, seda eriti niidupiirkonna servade ligiduses, kust hiinakas mööda piirdekaablit laadimisjaama sõidab; puuduvad kitsad läbikäigud; paigaldus on tehtud õigesti; varuosade kättesaadavusega probleeme pole ja akupatareide amortisatsioon pole Automowerist kehvem), siis miks mitte proovida hiinakat.

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta

Hendrik - kustutasin postituse, millele Sa juba vastama jõudsid hakata: postitus tuli küll Eestist ja ilmselt päris-inimese poolt, oli aga riiuliettevõtte reklaam. Pole sellist reklaami siia vaja. Kuigi selles olen ma üpris kindel, et ilmselt saavad mõnede aastate pärast paljud murulapid hiinlaste masinate poolt niidetud. Juba praegu saavad - Worx on ju hiinlane Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(06-03-2021, 21:37 PM)13piisab Kirjutas:  Hendrik - kustutasin postituse, millele Sa juba vastama jõudsid hakata: postitus tuli küll Eestist ja ilmselt päris-inimese poolt, oli aga riiuliettevõtte reklaam. Pole sellist reklaami siia vaja. Kuigi selles olen ma üpris kindel, et ilmselt saavad mõnede aastate pärast paljud murulapid hiinlaste masinate poolt niidetud. Juba praegu saavad - Worx on ju hiinlane Wink

Iseenesest mulle meeldiks siin keskkonnas nende riiulifirmameestega ja muude tegelinskitega kõigi ees diskuteerida, lõppkokkuvõttes saavad kõik targemaks, reklaam või mitte.

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta

(06-03-2021, 21:45 PM)hendrik Kirjutas:  
(06-03-2021, 21:37 PM)13piisab Kirjutas:   

Iseenesest mulle meeldiks siin keskkonnas nende riiulifirmameestega ja muude tegelinskitega kõigi ees diskuteerida, lõppkokkuvõttes saavad kõik targemaks, reklaam või mitte.

Väga ilusti öeldud. Iga infokild on kasuks.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Minu kodumaja ümbruse ligi 4000 ruutmeetril hoiab muru juba kolm aastat sündsas korras Stihl/Vikingi iMow 632, ootel on siis neljas hooaeg. Neid masinaid on mitu varianti, nutiäpi toega ja ilma. Mina võtsin ilma äpita variandi, puhtalt põhimõtte pärast. Ma nimelt olen arvamusel, et ma ei taha automaatselt toimima pidava seadmega tegeleda. Tegelegu enesega ise, mida naudin tulemust.
Valiku põhjus oli suuresti hinnas kinni - sobiva jõudlusega Husqvarna oli ebameeldivalt palju kallim. Ka täistera meeldib mulle ning väike täiendav surin mind ei sega. Suur krunt ka, enamuse ajast on masin niikuinii nii kaugel, et seda sisuliselt ei kuule. Kui tera on sirge ja terav, siis on niiduk nii vaikne, et tema veel vaiksem olemine ei tundu üldse oluline.
Esimesel hooajal olid mõned mured, mis seotud valdavalt liialt ebatasase pinnasega -ei olnud jõudnud veel kõiki juurikaid välja koukida. See mure sai kiirelt lahendatud. Muidu toimis masin kenasti - kuniks hooaja lõpuks lihtsalt seisma jäi. Selgus, et mingi öökülm oli akust jagu saanud. Hapu lugu, aga no hooaeg oli läbi ka ning kevadeks sai hoolduses uue. Ma olen igal talvel lasknud masina ära viia, hooldada, softiuuendused teha ja kevadel tagasi tuua. Kui mugavusteenus, siis olgu seda lõpuni.
Teine hooaeg oli täitsa muretu. Hooaja lõpus vahetati mingid tugirataste puksid - olla märga saanud. Võimalik, et olidki - mul oli vihmasensor välja lülitatud. Järgmiseks hooajaks lülitasin sisse tagasi Smile.
Kolmas hooaeg oli ka täitsa muretu, kuid hooaja lõpuks viskas vedru välja laadimisjaam. Selleks aastaks saan garantiikorras uue. Mingeid pudinaid vahetati paarikümne euro eest veel.
Kokkuvõttes olen valikuga rahul. Lahendus toimib ning hooldusteenus toimib ka. Ja eriti tore on see, et Vikingi seade on tagasihoidlikult roheline, mitte karjuvalt oranž. Selle eelise võttis Stihl toodet ümber brändides endalt küll kahjuks ära, ent mind see ei puuduta.
Vasta

(06-03-2021, 23:44 PM)Marvin Kirjutas:  Muidu toimis masin kenasti - kuniks hooaja lõpuks lihtsalt seisma jäi. Selgus, et mingi öökülm oli akust jagu saanud.

Olen sellest öökülma probleemist rääkinud näiteks selle teema üheksandal leheküljel. Üks tegelane raius seal, et öökülma probleemi pole olemas. Üldiselt tasub robotniiduk sooja kohta ära tuua, kui temperatuur kisub alla nulli, kasvõi ainult ööseks.
 
(06-03-2021, 23:44 PM)Marvin Kirjutas:  Minu kodumaja ümbruse ligi 4000 ruutmeetril hoiab muru juba kolm aastat sündsas korras Stihl/Vikingi iMow 632, ootel on siis neljas hooaeg.
Kokkuvõttes olen valikuga rahul. Lahendus toimib ning hooldusteenus toimib ka.

Olen seda meelt, et kui Husqvarna jaoks raha pole, siis pigem osta Stihl, mitte Ambrogio ehk Stiga, sest nagu kaasfoorumlane 13piisab on kirjutanud, siis teatud Ambrogio masinaid varjutavad varuosaprobleemid. Mina hindan Stihl'i järelteeninduse osa isegi paremaks kui Husqvarnal (s.o parimaks Eestis aia- ja metsatööriistade valdkonnas).

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta

(07-03-2021, 11:24 AM)hendrik Kirjutas:  Olen seda meelt, et kui Husqvarna jaoks raha pole, siis pigem osta Stihl, mitte Ambrogio ehk Stiga, sest nagu kaasfoorumlane 13piisab on kirjutanud, siis teatud Ambrogio masinaid varjutavad varuosaprobleemid. Mina hindan Stihl'i järelteeninduse osa isegi paremaks kui Husqvarnal (s.o parimaks Eestis aia- ja metsatööriistade valdkonnas).

No ma seda raha asja nüüd sedapidi ei defineeriks - raha võib ju olla, aga ega seda siis seepärast õhku loopima ei pea. Ma tegelikult arutasin masina valikut kadunud Saestuudio Tarmoga ka (me sattusime varemalt ikka vahel koos tsiklitega metsa) ning arvestades tõsiasja, et tegemist on ikkagi taluhoovi, mitte laudsiledaks looditud uusarendusega, pidas temagi täistera mõistlikuks valikuks.
Meil on peres ka päris mitu Husqvarnat, aga need toimivad hoopis teistes oludes, sisuliselt linnamajade aedades. Tooteid arendatakse erinevateks ikka erinevate olude tarbeks ning meil ongi olud erinevad.
Vasta

(07-03-2021, 12:17 PM)Marvin Kirjutas:  Ma tegelikult arutasin masina valikut kadunud Saestuudio Tarmoga ka (me sattusime varemalt ikka vahel koos tsiklitega metsa) ning arvestades tõsiasja, et tegemist on ikkagi taluhoovi, mitte laudsiledaks looditud uusarendusega, pidas temagi täistera mõistlikuks valikuks.

Kas mitte Saestuudio Tarmo polnud mees, kes paigaldas esimesi robotniidukeid Eestis?

Olen sama meelt, et jäik tera on efektiivsem, seda eriti just üle 10 cm kõrguse rohu puhul, samas mul on näide enda taluõuest, kus keldrilt oli veerenud alla rusika suurune kivi niidupiirkonda ning robotniiduk selle üles otsis. Tulemuseks oli kõverdunud ja nürid lendterad, kuid muu jäi terveks. Kas me saaksime samalaadsetest kahjustustest rääkida jäiga tera puhul? Mina olen seisukohal, et niikaua, kuni robotniidukid pole nii targad, et nad saaksid aru taolistest takistustest niidupiirkonnas, on lendtera mõistlikum valik. Samas, kes ei riski, see šampanjat ei joo.

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta

Kindlasti oht on aga seni pole reaalsuses esinenud muud, kui kõver tera jäiga tera puhul(minu kogemusel). Reaalsuses see tera teema on mõtetu, mõlemad niidavad ja mõlemal variandil väga harva mõni probleem.
Vasta

(07-03-2021, 22:13 PM)ailarsa Kirjutas:  Kindlasti oht on aga seni pole reaalsuses esinenud muud, kui kõver tera jäiga tera puhul(minu kogemusel). Reaalsuses see tera teema on mõtetu, mõlemad niidavad ja mõlemal variandil väga harva mõni probleem.

Sellele saan alla kirjutada. Esimesel aastal õnnestus tera kõveraks lasta, hiljem enam mitte. Muid ekstsesse lõiketera juurikatega kohtumine kaasa ei toonud.

Tarmo oli esimene robotite paigaldaja Eestis vististi jah. Kahjuks teda enam pole. Lahe tüüp oli, ja väga andekas tsiklisõitja. Innustunud tsiklite taastaja ka.
Vasta

(08-03-2021, 00:29 AM)Marvin Kirjutas:  
(07-03-2021, 22:13 PM)ailarsa Kirjutas:  Kindlasti oht on aga seni pole reaalsuses esinenud muud, kui kõver tera jäiga tera puhul(minu kogemusel). Reaalsuses see tera teema on mõtetu, mõlemad niidavad ja mõlemal variandil väga harva mõni probleem.

Sellele saan alla kirjutada. Esimesel aastal õnnestus tera kõveraks lasta, hiljem enam mitte.  Muid ekstsesse lõiketera juurikatega kohtumine kaasa ei toonud.

Tarmo oli esimene robotite paigaldaja Eestis vististi jah. Kahjuks teda enam pole. Lahe tüüp oli, ja väga andekas tsiklisõitja. Innustunud tsiklite taastaja ka.

Kaks viimast Talle ka saatuslikuks said:Tarmo peaks olema esimene Musta Numbriga tsikliga ennast algosadeks sõitnu.
Edit:Tarmo pill oli üpris haruldane gondliga Laverda Jota. Tegu oli/on 70'te lõpul ametlikult maailma kiireima tootmises olnud tskiliga.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

(08-03-2021, 11:24 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Kaks viimast Talle ka saatuslikuks said:Tarmo peaks olema esimene Musta Numbriga tsikliga ennast algosadeks sõitnu.
Edit:Tarmo pill oli üpris haruldane gondliga Laverda Jota. Tegu oli/on 70'te lõpul ametlikult maailma kiireima tootmises olnud tskiliga.

Nojah, ma ei tahtnud seda teemat mururobotite juttu sisse tuua, sest see pole siin relevantne. Selle õnnetusega on selline lugu, et võib ju vaielda, kas sõitis ise end katki või tegi seda keegi teine (arvamusi on erinevaid), aga tulemust see enam ei muuda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne